Viimase nädala jooksul jäid toimetusele silma järgmised teemad:
- Saksamaal Covid-failid: eksperdid hoiatasid lukutamispoliitikaga kaasnevate kahjude eest, valitsus rakendas ikka sunnimeetmeid.
- Euroopas suureneb hüppeliselt gaasist elektri tootmine.
- Vähidiagnooside arv noorte seas kasvamas, teadlased selle põhjust nimetada ei oska.
- Rootsi keskpankur: sularahaga maksmise võimalus tuleb seadusse kirjutada.
- USA ravimiamet nõustus kohtuliku kokkuleppe tulemusel kustutama valeinfo, mis väidab, et ivermektiin ei ole Covid-ravis tõhus.
Saksamaal Covid-failid: ekperdid hoiatasid lukustamispoliitika kaasnevate kahjude eest, valitsus rakendas ikka sunnimeetmeid
Saksamaa terviseamet Robert Kochi Instituut (RKI) pidi pärast pikka ajakirjanikega peetud kohtuvaidlust avaldama Covid-i kriisimeeskonna kohtumiste protokollid ja need on tekitanud elavat vastukaja, vahendab Remix News. Seni salajased dokumendid – kokku 2500 lehekülge – näitavad selgelt RKI teadmist sellest, et lukustamispoliitika toob rohkem kahju kui kasu. Näiteks viidatakse seal Aafrika varasemale kogemusele ning täheldatud negatiivsetele tulemustele. Avaldatust nähtub, et RKI mure oli 2020. aastal mh selles, et lukustamispoliitika kasutamine võib viia laste suremuse suurenemiseni.
Samuti olid RKI eksperdid seisukohal, et näomaskide kasutamise toetamiseks puuduvad andmed nende tõhususe kohta viiruse leviku piiramisel. Ühes protokollis märgitakse näiteks, et RKI poolt oleks mõistlik teha aktiivset kommunikatsiooni, põhjendamaks, miks RKI maskisundi rakendada ei soovita. Ent tähelepanuväärne on asjaolu, et selliseid sõnumeid asutus kunagi välja ei andnud, hoolimata sellest, et maskisundi ja teisi rangeid meetmeid rakendati ja nende vastu laiemalt ühiskonnas ka protesteeriti.
Lisaks selgub dokumentidest, et ehkki eksperdid võisid oma arvamustes olla vaoshoitud, dramatiseerisid poliitikud olukorda üle. Võimalik, et seda tehti just sooviga rakendada rangemaid sunnimeetmeid ja põhjendada inimeste põhiõiguste piiramist. Tasub meenutada, et karme reegleid ja liikumispiiranguid rakendati tihti politsei sunni ja ka jõhkrate jõumeetodite abil.
Märkimisväärne on veel asjaolu, et seni on kohtu nõudmisel avaldatud ainult osa 2020. aasta veebruarist kuni 2021. aasta aprillini kriisikomisjoni koosolekutel tehtud märkmetel põhinevast materjalist. Üle tuhande lõigu ehk umbes kolmandik tekstist on aga neis materjalides kinni kaetud. Saksamaal nõutakse nüüd, et avaldada tuleb ka kinnikaetud osa.
Igal juhul on dokumentide avaldamine tekitanud riigis palju vastukaja, seda ka poliitilistes ringkondades. Kui opositsiooni kuuluv partei Alternatiiv Saksamaale (Alternativ für Deutschland – AfD) nõuab ootuspäraselt uurimiskomisjoni moodustamist, siis mõnevõrra üllatav on, et Covid-poliitika läbivaatamist on nõudma hakatud ka nn progressiivselt tiivalt – ka praegu riigis valitsuskoalitsiooni kuuluvad rohelised soovivad küsimuse igakülgset analüüsi.
Euroopas suureneb hüppeliselt gaasist elektri tootmine
Ehkki suured Euroopa riigid räägivad endiselt süsinikuvabast elektritootmisest aastal 2035, näitavad reaalsed sammud, et sellesse eriti ei usuta – üle Euroopa on plaanis ehitada uusi gaasielektrijaamu koguvõimsusega 72 gigavatti. Võimsusest jaguks kokku 60 miljoni kodu elektriga varustamiseks. Praeguse olukorraga võrreldes suurendab see gaasist elektri tootmist 27% võrra. Küsimus on eelkõige vajaduses tagada püsiv energiavarustus ehk valida, milliste juhitavate tootmisvõimsuste abil seda tehakse. Teisisõnu võib näiteks tuulikute võimsust lõputult arendada, kuid küsimus on, mida teha olukorras, kus tuul ei puhu. Selleks ongi vaja juhitavat võimsust, mis ilmaoludest ei sõltuks ning üks selline võimalus ongi kasutada gaasijaamasid.
Kõige rohkem uusi gaasivõimsusi plaanib ehitada Ühendkuningriik. Ühendkuningriigi peaminister Rishi Sunak teatas mõni nädal tagasi, et uute gaasielektrijaamade ehitus on kindlustuspoliis, mida riik vajab oma energiajulgeoleku kaitsmiseks. “Riik, mille energiavarustus sõltub diktaatorite kapriisidest, ei saa kunagi olla tõeliselt turvaline,” märkis ta. Siiski lisas Sunak, et samas jätkatakse liikumist 2050. aasta CO2-null-eesmärgi poole.
CO2 nulli viimise pooldajatelt saavad sellised gaasijaamade kavad mõistagi teravat kriitikat, sest nende sõnul on plaan vastuolus valitsuse lubadusega muuta elektritootmine aastaks 2035 süsinikuvabaks. Näiteks praegu opositsioonis olevad leiboristid lubavad elektritootmise CO2-vabaks teha juba aastaks 2030, kuid ei ole väga tahtnud selle kuludest rääkida. Hiljutine analüüs kalkuleeris aga, et see läheks maksma 116 miljardit naelsterlingit (136 miljardit eurot) ehk oleks sisuliselt teostamatu.
Vähidiagnooside arv noorte seas kasvamas, teadlased selle põhjust nimetada ei oska
Ühendkuningriigi printsess Catherine’i hiljutine teade, et tal on avastatud vähk, tekitas Suurbritannias ka pisut laiema arutelu vähidiagnooside arvu kasvust just nooremapoolsete täiskasvanute seas, vahendab The Telegraph. Tavaliselt on arstid harjunud, et teatud tüüpi vähkkasvajaid avastatakse rohkem vanematel inimestel, kuid viimastel aastatel on patsientide seas märkimisväärselt suurenenud alla 45-aastaste osakaal. Paljud neist on seejuures heas vormis ja väliselt terved.
Birminghami ülikooli vanemteadur professor Andrew Beggs juhib üht alla 45-aastastele vähihaigetele mõeldud kliinikut. “Kui ma 20 aastat tagasi vähikirurgina alustasin, nägin harva nooremaid patsiente, kuid nüüd näen neid regulaarselt,” ütles ta.
Ülemaailmsetel andmetel põhinevate mudelite alusel ennustatakse, et vähijuhtude arv suureneb vahemikus 2019-2030 umbes 30%. See on märgatavalt kiirem kasv kui eelneva 30 aasta jooksul.
Väljaanne märgib, et teadlased on segaduses, mis sellist kiiret kasvu põhjustada võiks, ehkki enamik neist usub, et tõenäoliselt ei ole küsimus vaid ühes teguris. Mõned teadlased usuvad, et põhjus võib osalt olla geneetiline, aga vähiriski suurenemine võib olla tingitud ka toitumisest või muudest keskkonnateguritest.
Veel üht konkreetset tegurit, mis ühiskonda just viimaste aastate lõikes tervikuna puudutas ehk suurema osa rahvastiku süstimist Covid-vaktsiinidega, artiklis ei puudutata. Samas on nende vaktsiinide roll vähemalt mõnede vähivormide arengu soodustamisel juba tükk aega tagasi tõendamist leidnud. Näiteks võib tuua Belgia tuntud immunoloogi Michel Goldman’i, kes juba 2022. aastal iseenda näitel tõestas, et Pfizeri Covid-vaktsiini tõhustusdoos pani tema juba varem diagnoositud lümfoomi eriti agressiivselt arenema.
Kui Goldman oma uuringu valmis sai, kaalus ta pikalt, kas seda üldse avaldada. Vaktsiinide uurija ja pooldajana ei soovinud ta anda sellega nn vaktsiinivastastele argumente. Ta otsustas teadustöö siiski avaldada ja tunnistas, et sai pärast seda kirju paljudelt inimestelt, kellel olid sarnased kurvad kogemused – mitmed inimesed kinnitasid talle, et ka neil avastati pärast vaktsiinidoosi agressiivselt arenev pahaloomuline kasvaja.
Rootsi keskpankur: sularahaga maksmise võimalus tuleb seadusse kirjutada
Sularaha peab saama kasutada nii täna kui tulevikus, ütles Rootsi keskpanga (Riksbank) asepresident Aino Bunge hiljuti Rootsi parlamendis sularaha kasutamise teemat käsitlenud seminaril. “On vaja õigusakte, mis tagaksid, et Rootsis oleks endiselt võimalik maksta sularahaga. Lõppkokkuvõttes on riigi ülesanne tagada, et maksed oleksid turvalised, tõhusad ja kättesaadavad ning et kõik sularahaahela osad toimiksid nii tavaperioodil, kriisides kui ka kõrgendatud valvsuse ajal,” ütles Bunge.
Ehkki digitaliseerimine on Bunge sõnul aidanud kaasa uuenduslike, kiirete ja mugavate makselahenduste loomisele, milles Rootsi on tema sõnul esirinnas, võib areng olla ka problemaatiline. Bunge sõnul peab ka siis olema võimalik makseid teha, kui näiteks kriisiolukorra tõttu on elekter ära ja andmeside ei tööta. Ehk teisisõnu aitab sularaha parandada maksesüsteemi vastupidavust. Samal ajal on üha rohkem ettevõtteid Rootsis lõpetanud sularaha vastuvõtmise ja Riksbanki hiljutine uuring näitab, et ainult iga kümnes inimene riigis on oma viimaste ostude tegemiseks poes sularaha kasutanud. Bunge sõnul võib areng viia selleni, et sularaha vastuvõtmine lõppeb veelgi rohkemates kohtades ning see raskendab omakorda selle kättesaadavust ja kasutamist.
Sellised sõnumid on olulised kontekstis, kus aina enam räägitakse maailmas sularaha asendumisest ainult digitaalsete maksevõimalustega. Lisaks probleemidele, mis võivad digitaalseid makselahendusi kriisiolukorras tabada, on sularaha võrredes nendega maksevahendina ka anonüümne.
Sularaha seaduslikku kaitsmist maksevahendina on pikalt arutatud ka näiteks Austrias, kus osa parteisid sooviks selle võimaluse põhiseadusse kirjutada. Poliitilist kokkulepet selle tegemiseks ei ole aga saavutatud.
USA ravimiamet nõustus kohtuliku kokkuleppe tulemusel kustutama valeinfo, mis väidab, et ivermektiin ei ole Covid-ravis tõhus
Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet (Food and Drug Administration – FDA) sõlmis 21. märtsil Texase osariigi kohtus kokkuleppe, milles nõustus eemaldama sotsiaalmeedia postitused ja veebilehed, mis kutsusid inimesi üles mitte kasutama ivermektiini COVID-19 raviks, vahendab The Epoch Times.
Selleks, et ravimit inimestele vastumeelseks teha ning takistada selle kasutamist Covid-ravis, tegi FDA pandeemia kõrgajal 2021. aastal nii oma kodulehel kui sotsiaalmeedias märkimisväärselt pingutusi. Näiteks kujutati ivermektiini kui ravimit, mida kasutatakse parasiitidega võitlemiseks ainult koduloomadel. “Sa ei ole hobune. Sa ei ole lehm. Tõesti, teie kõik. Lõpetage see,” kirjutati ühes FDA ametlikus sotsiaalmeedia postituses. Selline postitus on ebaõiglane isegi juhul, kui nõustuda, et ivermektiin Covid-19 vastases ravis mõju ei oma. Nimelt on ravim laialdaselt kasutusel ja väga vajalik inimeste parasiitide vastases ravis Maa lõunapoolkeral. Ivermektiini halvustavaid postitusi oli teisigi ning nüüd peab FDA need kõik kustutama.
Samuti peab FDA maha võtma veebilehed, mis ivermektiini kohta valeinfot jagavad. Näiteks on juba maha võetud lehekülg, kus oli ära toodud järgnev küsimus-vastus: “Kas ma peaksin võtma ivermektiini, et Covid-19 haigust ennetada või ära hoida? Ei.” 21 päeva jooksul tuleb eemaldada ka veebileht, mis selgitab, miks ei peaks ivermektiini Coivd-19 ennetamiseks või raviks kasutama. Sellel lehel väidetakse mh, et ivermektiin ei ole Covid-19 vastu tõhus, ehkki samas tsiteeritakse uuringuid, mis just vastupidi selle tõhusust näitavad.
FDA vastu kohtuasja algatanud arstid loobuvad kokkuleppe kohaselt täiendavatest nõuetest.
Tasub eraldi märkida, et ivermektiini tõhusust Covid-19 vastu tõendavad tõepoolest enamik läbi viidud uuringutest. Pandeemia ajal seda aga eitati ning infot ning arutelu selle üle tsenseeriti.
