Viimase nädala jooksul jäid toimetusele silma järgmised teemad:
- Maailma suurfirmad nuhivad tehisaru abil töötajate järel.
- Briti kaitseminister: woke-kultuur nõrgendab Briti armeed.
- Kanada: föderaalkohtu hiljutine otsus Trudeau võimuliialduste kohta avas tee kodanike kohtuasjadele Kanada riigi vastu.
- Saksamaa siseministri plaan: piirata paremäärmusluse vastu võitluse sildi all opositsioonipartei rahastamist.
- Šotimaa: oma lastele riietumispiiride seadmine võib tulevikus vangi viia.
Maailma suurfirmad nuhivad tehisaru abil töötajate järel
Paljud maailma suurettevõtted kasutavad tehisarul põhinevat tööriista, mis jälgib töötajate omavahelist suhtlust, vahendab CNBC. Ameerika Ühendriikidest Ohio osariigist pärit ettevõtte Aware välja töötatud rakendus analüüsib töötajate sõnumeid sellistes populaarsetes töise infovahetuse keskkonndades, nagu Slack, Zoom, Microsoft Teams jm. Aware’i juht Jeff Schumann ütleb, et tehisintellekt aitab ettevõtetel “mõista oma kommunikatsioonis peituvat riski”, saades reaalajas teavet töötajate meeleolu kohta, selle asemel, et sõltuda iga-aastasest või kaks korda aastas toimuvast küsitlusest. Aware’i klientidest suurfirmade juhtkonnad saavad Schumanni sõnul nende abil näha, kuidas teatud vanuserühma kuuluvad või kindlas piirkonnas elavad töötajad reageerivad mõnele ettevõtte poliitikale või turunduskampaaniale. Aware on loonud lahendused, mis suudavad analüüsida nii tekstilist sisu kui töödelda pilte. Ettevõtte juhi sõnul on nende teenuse abil võimalik tuvastada ka kiusamist, ahistamist, diskrimineerimist, eeskirjade rikkumist, pornograafia või alastipiltide jagamist ja muud ebasoovitavat käitumist.
Kui vaikimisi nende tööriist üksikute töötajate nimesid üldanalüüsi käigus ei tuvasta, on see siiski eraldi lisarakendust kasutades võimalik. Schumanni sõnul kasutatakse isiku tuvastamist äärmusliku ohu või ettevõtte poolt eelnevalt määratud riskikäitumise korral.
Aware’i pakutavaid jälgimivõimalusi kasutavad juba mitmed suurfimrad nii Ameerika Ühendriikides kui Euroopas – tuntumad neist on Starbucks, Walmart, Delta Air Lines, Nestle, AstraZeneca, T-Mobile, Chevron jt.
Briti kaitseminister: woke-kultuur nõrgendab Briti armeed
Ühendkuningriigi kaitseminister Grant Shapps ei ole olukorraga Briti armees rahul, sest tema sõnul takistab sinna sisse imbunud woke-kultuur sõjaväe võitlusvalmidust, vahendab The Telegraph. Shappsi sõnul ei peaks sõjavägi raiskama aega ja ressursse poliitiliste tegevuskavade edendamiseks, mille eesmärgiks on lõdvendada nn mitmekesisuse nimel armeesse värvatavate isikute taustakontrolli. Et selline mitmekesisuse kava armeel tõepoolest on ja selle täitmiseks soovitakse välismaalt värvatud isikute puhul julgeolekukontrolli nõudeid leevendada, kirjutas The Telegraph samuti eelmisel nädalal.
Shappsi sõnul on aga mõeldamatu, et ta lubaks julgeolekukontrolli standardeid lõdvendada keset Venemaalt lähtuvat kõrgendatud ohuolukorda ja Lähis-Ida kriisi.
Oma kommentaaris vastandus kaitseminister woke-agendale, mis parimate värbamise asemel nn mitmekesisust taga ajab. Seejuures ei tegeleta armees mitmekesisuse tagaajamisega vaid rassi ja rahvuse pinnalt, vaid ka sugu ning seksuaalset orientatsiooni aluseks võttes. “See äärmuslik kultuur on aastate jooksul imbunud avalikku ellu ja on aeg korralikult ümber korraldada, et suunata sõjavägi uuesti oma põhiülesandele – olla surmav võitlusjõud,” ütles minister ja märkis, et selle asemel, et inimesi üksteise vastu välja mängida, tuleks ehitada ühtseid väärtusi, mis aitaks luua sellise sõjaväe, mida on vaja enda ja liitlaste kaitsmiseks.
Shappsi seisukoht leidis mitmeid toetajaid, kes küsimust problemaatiliseks pidasid. Näiteks üks veteran, kes varem armees just värbamisega tegles, märkis, et valgeid mehi armeesse enam mitmekesisuse eesmärgil ei kutsutagi, sest eelistatakse teisest rassist ja ka teisest soost sõdureid. Samas pälvis kaitseministri avaldus ka kriitikat, sest sõjaväeteenistuses olevad naised tunnevad end pärast kaitseministri sõnavõttu väidetavalt vähem turvaliselt.
Kanada: föderaalkohtu hiljutine otsus Trudeua võimuliialduste kohta avas tee kodanike kohtuasjadele Kanada riigi vastu
Kanada föderaalkohtuniku hiljutine otsus, mille kohaselt ei olnud 2022. aasta alguses riigi pealinnas Ottawas ja mujal toimunud Covid-protestide laialiajamiseks eriolukorra seaduse (Emergencies Act) kasutamine põhjendatud, toob tõenäoliselt kaasa veel ridamisi kodanike kohtuasju riigi vastu, vahendab The Epoch Times.
Mäletatavasti algasid protestid toona riigis kehtinud eriti rangete Covid-meetmete vastu veokijuhtide eestvedamisel 2022. aasta jaanuari lõpus. Lisaks pealinnale blokeerisid veokijuhid ka Kanada ja Ameerika Ühendriikide kaubavahetuse jaoks olulist ühendust – Alberta provintsis asuvat Coutts’i silda. Rahumeelsed protestid jätkusid mitu nädalat kuni valitsus otsustas need hädaolukorra seadust kasutades ulatusliku ja kohati jõhkra politseijõuga maha suruda. Kusjuures laiad volitused protesti keelamiseks ning politsei kasutamiseks selle laialiajamisel saigi peaminister Justin Trudeau valitsus hädaolukorra seadust kasutades. Lisaks andis seadus võimaluse hädaolukorras konfiskeerida protestidel osalenud või neid toetanud inimeste ning ettevõtete vara ja arestida nende pangakontosid, mida samuti tehti.
Kanada föderaalkohtunik Richard Mosley tegi jaanuari teises pooles aga otsuse, milles leidis, et kuigi 2022. aasta alguses toimunud protestid tekitasid kahju Kanada majandusele, ei ulatunud need seaduses määratletud riigi julgeolekut mõjutava ohu tasemele. “Olen jõudnud järeldusele, et otsus (hädaolukorra seaduse) väljakuulutamise kohta ei kanna mõistlikkuse, põhjendatuse, läbipaistvuse ja arusaadavuse tunnuseid ning ei olnud põhjendatud,” kirjutas kohtunik otsuses. Hädaolukorra seaduse kasutamine Ottawa kesklinna keelutsooni loomiseks selle tõttu, et meeleavaldajad sealt ära ajada, rikkus tema sõnul rahumeelsete osalejate väljendusvabadust. Samuti tõi ta välja, et meeleavaldajate kontode arestimisel ei arvestatud sellega, et see võib mõjutada ka arestitud konto omaniku lähedasi. Seega rikuti lähedaste õigust olla kaitstud põhjendamatu läbiotsimise ja aresti eest.
Selle otsuse tuules ütlevad mitmed meeleavaldajad, kelle õigusi rikuti, et kavatsevad samuti hagi esitada. Ühe sellise hagi esitavad endine politseinik Vincent Gricys ja armeeveteran Eddie Cornell, kelle mõlema pangakonto arestiti. Nendega liitub samuti meelt avaldanud Jeremiah Jost. Hagejate sõnul peavad vastutama nii poliitikud, kes võtsid valitsuses vastu otsuse protestide laialiajamiseks hädaolukorra seadust kasutades, politseinikud, kes protestijaid peksid ja vigastasid kui pangad, kes valitsuse survel kodanike kontosid arestisid.
Hagejad koguvad ka protsessei tarvis rahalist toetust ning nende sõnul saab juriidiline meeskond lõpuks otsustada, kas nõue esitatakse ühishagina ehk esindades valitsuse käitumise tõttu kannatanuid laiemalt või eraldi kahjunõuete vormis.
Saksamaa siseministri plaan: piirata paremäärmusluse vastu võitluse sildi all opositsioonipartei rahastamist
Saksamaa sotsiaaldemokraadist siseminister Nancy Faeser tutvustas koos riigi põhiseaduse kaitse ameti (Bundesamt für Verfassungsschutz – BfV, Saksama kaitsepolitsei) juhi Thomas Haldenwangi ja föderaalse kriminaalpolitsei (Bundeskriminalamt) juhi Holger Münchiga uut plaani, mis kannab nime “Otsustav võitlus paremäärmusluse vastu”. Plaani kohaselt võetakse kasutusele 13 uut meedet, mis keskenduvad eelkõige nn paremäärmusluse rahastamisele, vahendab Remix News. “Keegi, kes annetab paremäärmuslastele, ei tohiks jääda märkamata,” selgitas minister Faeser. “Need, kes riiki mõnitavad, peavad hakkama saama tugeva riigiga,” märkis ta ja lisas, et BfV suhtleb tihedalt finantsasutustega, et nad paremini nn paremäärmuslusega seotud rahavoogude probleemi teadvustaksid. Minister ütles ka, et paremäärmuslike võrgustike liikmete vastu tuleks esitada süüdistusi samamoodi nagu organiseeritud kuritegevuse liikmete vastu.
Ehkki Faeser seda otsesõnu ei maini, arvatakse, et valitsuse kava on sihitud eelkõige riigi populaarsuselt teiseks tõusnud erakonna Alternatiiv Saksamaale (Alternativ für Deutschland – AfD) vastu. End nn kliimapöörde- ja immgiraatsioonivastasena positsioneeriva partei toetus on viimastes arvamusküsitlustes tõusnud taas üle 20%. AfD populaarsus on riigi poliitilisele eliidile juba pikalt meelehärmi valmistanud ja tõsimeeli arutatakse ühiskonnas ka partei keelustamist.
Šotimaa valitsuse kava: oma lastele riietumispiiride seadmine võib vangi viia
Šotimaa lapsevanemaid, kes ei luba oma teismelistel lastel seksuaalselt provokatiivselt riietuda, võib tulevikus ähvardada vanglakaristus, vahendab The Telegraph. Nimelt soovib Šoti rahvuspartei (Scottish National Party – SNP) juhitav valitsus keelata nn ümberkasvatusravi (conversion therapy). Ümberkasvatusravi all on varem mõistetud näiteks katseid homoseksuaalseid inimesi heteroseksuaalseteks muuta. Tänasel päeval tegeleb see aga aina rohkem transsoolisuse teemaga, selgitades näiteks end tüdrukuks pidavatele poistele, et nad ei ole tüdrukud ja vastupidi.
Sellise sekkumise keelamise seadus Šotimaal hõlmaks kriitikute sõnul aga ka näiteks lapsevanemaid, kes ei luba oma lastel vastassugupoole rõivastesse riietuda. Täpsemalt soovitakse kriminaalkaristuse ähvardusel keelata teiste isikute seksuaalse sättumuse väljendamise mahasurumine. “See määratlus hõlmaks seega selgelt ka vanemaid, kes püüavad kontrollida, kuidas nende laps end esitleb näiteks riietuse, meigi või soengu poolest,” kommenteeris eelnõud Šoti advokaat Aidan O’Neill. “Seega paneksid lapsevanemad, kes aktiivselt ja järjekindlalt ning otseselt seisavad vastu oma lapse otsusele esineda näiteks sünnipärasest soost erineva soona, toime kuriteo,” märkis ta. Ta lisas, et kuriteona võiks sellise korra puhul käsitleda sedagi, kui vanemad keelavad oma 14-aastasel tütrel minna välja seksuaalselt liialt provokatiivses riietuses.
Valitsus on varem väitnud, et mingeid täiendavaid piiranguid uus seadus perekonnaelule ja sõnavabadusele ei tähendaks.
