Uudised maailmast: USA valeinfo abil tsenseerimas, kallutatud kliimasoojenemine ja Elon Muski kohtutee laimajate vastu

Lisaks: USA tähtajakirjaniku vaktsiinikahju ja vägivallaõhutajast trans-aktvisti karistamatus.

Kui meeldib:
Jaga postitust:
Toeta järgmise loo valmimist
Toeta täna

Vabadused.ee toimetus paneb iga nädal kokku ülevaate silma jäänud olulistest uudistest või nende uudiste alakajastatud nüanssidest, mis vääriksid enam tähelepanu.

Viimase nädala jooksul jäid toimetusele silma järgmised teemad:

  • Ameerika Ühendriikide valitsus nõudis sotsiaalmeedia-tsensuuri valeinfole tuginedes.
  • Suur uuring: ebatäpsete mõõtmistulemuste tõttu ei saa öelda, kes või mis kliimat soojendab.
  • Suurbritannia kohus naistevastast vägivalda õhutanud trans-aktivisti käitumises kuritegu ei näinud.
  • Musk plaanib end laimuvastasteks võitlejateks nimetavate laimajate vastu kohtuteed.
  • Ühendriikide tähtajakirjanik tunnistas vaktsiinikahju kannatamist.

Ühendriikide valitsus nõudis sotsiaalmeedia-tsensuuri valeinfole tuginedes

2021. aasta märtsis avaldas Suurbritannia päritolu digitaalse vihkamise vastu võitlemise keskus (Centre for Countering Digital Hate – CCDH) üle ootuste mõjukaks osutunud raporti vaktsiine puudutava nn väärinfo avaldamise kohta sotsiaalmeedias. Nad väitsid, et nende poolt sama aasta veebruarist märtsini läbi viidud uuring näitas, nagu oleks 65% sotsiaalmeedias leviva nn vaktsiinivastase sisu algallikaks vaid 12 inimest, keda uuringus kutsuti “valeinfo tosinaks” (Disinformation Dozen). Nende 12 inimese seas olid näiteks vaktsiiniskeptikuna tuntud praegu Ameerika Ühendriikide demokraatide presidendikandidaadi kohta taotlev Robert F. Kennedy Jr., alternatiivmeditsiinist rääkivad Joseph Mercola ning Ty ja Charlene Bollinger jt.

Uuring sai kogu maailma ajakirjanduses rohket kajastust ning seda tsiteerisid ka suuremad Eesti väljaanded. Samuti viitas juulis 2021 sellele Ühendriikide valitsus, kui nõudis sotsiaalmeedia ettevõtetelt Covid’it puudutava info suhtes tsensuuri rakendamist – siin räägib tsensuuritaotlustest “valeinfo tosinale” viidates toonane Bideni pressisekretär Jen Psaki:

Ent nüüd on Ühendriikide kongressi alamkoja õiguskomisjon sotsiaalmeedia-tsensuuri uurides välja küsinud Facebooki sisedokumendid ja kirjavahetuse, mis näitavad, et kogu see CCDH uuring ise oli otsene valeinfo. Õiguskomisjoni vabariiklasest juht Jim Jordan avaldab oma sotsiaalmeediaplatvormi X kontol, et väide justkui 65% nn vaktsiinivastaste postituste algallikaks on “valeinfo tosinaks” kutsutud seltskond, ei vasta tõele.

Kongressi esindajatekoja õiguskomisjoni juht Jim Jordan selgitas Facebooki sisedokumentidel põhinevat paljastust pikas postituste jadas sotsiaalmeediaplatvormil X.

Facebook teadis, et tegelikult on nendelt isikutelt pärinevate postituste hulk, mida valitsus “vaktsiinivastaseks” pidas, hoopis 0.05% kõigist sarnastest postitustest. Seejuures “valeinfo tosinaks” ristitud seltskonna kontodel ei toimunud midagi sellist, mis pannuks platvormi ilma Valge Maja surveta sõnavabaduse piiramiseks tegutsema – mingeid nn rikkumisi lihtsalt ei olnud. Juba 2021. aasta aprillis kurtsid Facebooki töötajad ettevõtte asutajale ja juhile Mark Zuckerbergile, et Valge Maja survestab neid – soovitakse “valeinfo tosina” platvormilt eemaldamist, aga neil pole selleks alust. Samuti avaldati omavahelises suhtluses imestust, et Bideni administratsioon näib päriselt ka uskuvat ilmselgeid valeandmeid, mis on esitatud välisriigis tegutsevate aktivistide – CCDH – poolt. Neile andmetele viidates ei soovinud Valge Maja tsenseerida mitte ainult konkreetsete isikute postitusi, vaid kõiki nende poolt valeinfoks kuulutatud postitusi kõigil sotsiaalmeedia platvormidel.

Juuliks, kui Valge Maja Facebooki eriti hoogsalt ja avalikult survestama asus, oli platvorm juba ammu “valeinfo tosina” vastu samme astunud, mh kustutanud näiteks Facebooki sõsarplatvormilt Instagram Kennedy konto. Samuti vähendati nende 12 isikutega seotud organisatsioonide kontode nähtavust. Kontosid jälgiti pidevalt, et leida mingigi põhjus nende eemaldamiseks Valgele Majale meeldimise nimel, kuid seda ei suudetud.

Kuna Bideni administratsiooni surve ettevõttele oli endiselt suur, teatas Facebook veel sama aasta augustis, et astus “valeinfo tosina” postituste piiramiseks täiendavaid samme. Ettevõte eemaldas nii Facebookist kui Instagramist üle kolme tosina lehe, grupi, ja kasutaja, mis nende 12 isikuga seotud olid. Karistusi määrati veel mitmetele teistele lehtedele ja gruppidele, mis väidetavalt samamoodi “tosinaga” seotud.

Toeta

Uuring: ebatäpsete mõõtmistulemuste tõttu ei saa öelda, kes või mis kliimat soojendab

Augusti lõpus avaldatud 18 riigist pärit 37 teadlase tehtud uuringus jõuti järeldusele, et alates 1850. aastast tehtud mõõtmistulemused, mis näitavad globaalset soojenemist, pole täpsed. Uuringu autorite selgitusel moonutab andmeid linnades mõõdetav temperatuur, sest linnalistel aladel on temperatuur pideva inimtegevuse mõjul mõnevõrra maapiirkondadest kõrgem. Samas moodustavad linnalised alad planeedi kogupinnast väga väikese osa. See tähendab, et kui arvutada globaalset soojenemist selliselt, et arvesse võetakse temperatuuride mõõtmised nii linnades kui maal korraga, saadakse kõrgem tulemus. Teadlased märkasid, et mõõtmisel nö maa ja linnatemperatuuride segu kasutades näitab see pikaajalist soojenemistrendi 0.89 C sajandi kohta. Ainult maapiirkondade puhul on tõus 0.55 C. “See on vastuolus levinud eeldusega, et praegused termomeetripõhised globaalsed temperatuurinäitajad on suhteliselt vähe mõjutatud kõrvalekalletest, mis avalduvad linnades,” märgitakse teadustöös.

Piltlik näide sellest, kuidas linnaline nn kuumasaar õhutemperatuuri mõjutab. Foto: Wikimedia Commons.

ÜRO valitsustevaheline kliimamuutuste töörühm (Intergovernmental Panel on Climate Change – IPCC) väidab, et linnade mõju selliste andmete põhjal tehtud kliimasoojenemise mõõtmise tulemustes, moodustab vähem kui 10%. Uuringu teinud teadlaste hinnangul on see mõju aga märksa suurem – 40%.

Kui linnade mõju mõõtmistulemustes on arvatust suurem ja teeb mõõtmised ebatäpseks, tekib küsimus, kui suurt osa globaalsest soojenemisest tegelikult inimtegevusega seostada saab? IPCC väidab, et globaalne soojenemine on kas täielikult või enamuses inimtekkeline ning looduslike protsesside osa selles on sisuliselt null. Uuringu autorid aga märgivad, et kogutud teadmiste põhjal “ei ole teadusringkond veel võimeline kindlaks tegema, kas alates 1850. aastast toimunud soojenemine on peamiselt inimtegevusest põhjustatud, peamiselt looduslik või mingi kombinatsioon sellest”.

Uuringut vahendanud väljaanne The Daily Sceptic kommenteerib oma artiklis, et IPCC väide on poliitiline konstruktsioon, mis mõeldud süsiniknulli poole liikumise poliitika edendamiseks. “Arvestades meie praegust teaduslikku teadmiste taset, on võimatu välja arvutada, kui suur osa hiljutisest soojenemisest tuleneb väikesest kogusest süsinikdioksiidist, mida inimesed fossiilkütuste põletamisel toodavad, võrreldes looduslike kliimakõikumistega,” kirjutab väljaanne.

Toeta

Suurbritannia kohus trans-aktivisti vägivallaõhutamises kuritegu ei näinud

End naisena esitlev 54-aastane mees – ta kutsub end nimega Sarah Jane Baker – tegi juulis Suurbritannia pealinna Londoni kesklinnas toimunud transparaadil avaliku üleskutse naistevastaseks vägivallaks, vahendab The Daily Mail. Suure rahvahulga ees sõna võttes hüüdis ta mikrofoni, et soovis küll paraadile tulles olla väga kena ja armas, aga ei ole seda siiski. “Kui te näete TERF-i, lööge teda näkku!” tegi ta jõhkra üleskutse. Täheühendit TERF kasutavad transaktivistid halvustavalt naiste kohta, kes ei nõustu end naiseks nimetavaid mehi naiseks nimetama või naisena kohtlema. Pikalt välja kirjutatuna tähendab see “transsoolisi välistavaid radikaalseid feministe” (trans-exclusionary radical feminist).

Politsei pidas kaebuse peale Baker’i juulis kinni. Baker tunnistas küll, et ütles neid sõnu, kuid tegi seda ainult selle tõttu, et soovis ajakirjanduse tähelepanu. Nimelt väidab ta end juhtivat transsooliste vangide huvide kaitsmiseks loodud organisatsiooni. Seejuures oluline ongi, et Baker ise on endine pikaaegne vang, kes vabanes 2019. aastal pärast 30-aastast vanglakaristust. Ta kandis seda mitme jõhkra vägivallakuriteo eest. 1989. aastal pandi ta vangi, kuna ta koos oma vennaga võttis vabaduse oma kasuema vennalt, keda seejärel ööpäeva jooksul peksti ja piinati. Vanglas olles proovis Baker tappa aga kaaskinnipeetavat, mille eest sai eluaegse vanglakaristuse, kuid vabastati nö ennetähtaegselt. End naiseks nimetama hakkas ta samuti vanglas olles, seejuures vigastades tahtlikult ka oma munandeid, neid maha lõigates.

Kohtu ees selgitusi andes kahetses Baker küll öeldut ja märkis, et sooviks oma sõnad tagasi võtta, kuid samas rääkis sellest, et transsoolised on ise ohvrid. “Ma ei taha, et keegi saaks selle tõttu peksa, et ma mingit jama suust välja ajan. Ma tahan tõmmata lihtsalt tähelepanu asjadele, millesse ma usun,” ütles ta.

Baker pääseski süüdimõistvast otsusest. Kohtuniku sõnul on täiesti võimalik, et Baker ei soovinud mitte vägivalda esile kutsuda, vaid tahtis endale tähelepanu saada. Jääb üle küsida, kas näiteks mõnel konservatiivselt meelestatud mehel või naisel oleks kohtus samadel tingimustel sama hästi läinud?

Baker ise peab praegu siiski meeste vanglas viibima kuni arutatakse, kas ta on rikkunud oma ennetähtaegse vanglast vabastamise tingimusi.

Toeta

Musk plaanib end laimuvastasteks võitlejateks nimetavate laimajate vastu kohtuteed

Suurettevõtjast sotsiaalmeediaplatvormi X (endine Twitter) omanik Elon Musk teatas, et ettevõte plaanib kohtuasja vihakõne-aktivistide ühingu vastu, mis süüdistab platvormi antisemitismis ja teeb ettevõtete seas agressiivset kampaaniat, et need seal reklaami ei ostaks. Nime all Laimuvastane Liiga (Anti-Defamation League – ADL) tegutsev ühendus kirjeldab end maailma juhtiva viha-vastase organisatsioonina, mille ühe peamise eesmärgina on märgitud võitlus igasuguste antisemitismi ilmingute vastu.

Kui Musk mullu sügisel Twitteri omanikuks sai, alustas ADL vähem kui nädal pärast tehingu lõplikku toimumist kampaaniat, milles soovitas reklaamiandjatel hoiduda platvormil reklaami ostmisest. Boikoti-üleskutse põhjusena esitleti muret, et platvormil levib antisemitism ja vihkamine. Samas polnud ühe nädalaga võrreldes nö Muski-eelse Twitteriga platvormil mitte midagi muutunud.

Elon Musk toob oma postituses välja, et ADL alustas kampaaniat vaid nädal pärast Twitteri omanikuvahetust.

Musk kirjutas teemat nüüd Twitteri asemel X-i nime kandval platvormil selgitades, et algatatud kampaania tegi ettevõttele suurt kahju, sest reklaamikäive Ühendriikides kukkus 60% ja pole siiamaani taastunud. Teises postituses märkis Musk, et on küll sõnavabaduse poolt, kuid vastu igasugusele antisemitismile. Et end ja platvormi häbimärgistamisest puhtaks pesta, ütleski ta välja, et kavatseb ADL-i põhjustatud kahju tõttu kohtusse kaevata. “Meil ei jää muud üle, kui esitada Laimuvastase Liiga vastu hagi laimamise tõttu… milline iroonia!” teatas ta.

ADL-i juht Jonathan Greenblatt näitas end aga oma CNN-s avaldatud vastukommentaarides ohvrina, kelle suhtes Musk on vaenukampaania algatanud – tagajärjeks väidetavalt otsesed ähvardused tema ja teiste tema organisatsiooni töötajate aadressil. Greenblatt tunnistas, et tõepoolest olid nad üks organisatsioonidest, mis Twitteri-vastase kampaania 2022. aasta sügisel algatasid, kuid kaitses end väitega, et tegelikkuses seda tõeliselt ei käivitatudki. Ta ei soovinud otsesõnu öelda, kas tema hinnagul peaks või ei peaks ettevõtted praegu X-i nime kandval platvormil reklaami tegema.

Olulist tausta avava vaate sellesse vaidlusse lisasid omalt poolt ka ajakirjanikud Alex Gutentag ja Michael Shellenberger väljaandest PUBLIC, kelle sõnul nimetavad sellised aktvistide organisatsioonid, nagu ADL, end täiesti põhjendamatult valitsustest sõltumatuteks. Tegelikkuses rahastavad valitsused neid organisatsioone ja nende võitlust nn vihakõnega kas otse riigieelarvest või kaudselt, märkisid nad mitme näite abil (nt täna eelnevas uudises märgitud CCHD saab kaudselt raha Suurbritannia valitsuselt, kirjutasid nad). 1913. aastal asutatud ADL-i kohta tõid autorid välja aga tõsiasja, et vähemalt 40 aasta jooksul spioneeriti oma vaenlaste järel ja jagati luureandmeid Ühendriikide, Iisraeli ja teiste valitsustega. “Kõik see on oluline seetõttu, et ADL-i reklaamiboikott X-i vastu võib olla valitsuste püüdlus taastada tsenseerimine X-i kasutajate suhtes, mis neil oli Twitteri puhul enne, kui Musk ettevõtte eelmise aasta novembris üle võttis,” arutlesid Gutentag ja Shellenberger oma loos.

Seejuures ADL viib X-i vastu läbi üsna sarnast kampaaniat, mida viidi 2020. aastal edukalt läbi Facebooki vastu. Süüdistuste tõttu loobus toona vaid kolme päevaga 800 ettevõtet Facebooki-reklaamist – oma raha tõmbasid platvormilt välja nt Coca-Cola, Ford, Unilever jpt. Facebook nõustus ADL-i nõudmistega. Seda vana lugu kommenteeris nüüd ka Musk. “Facebook andis vasakpoolsetele survegruppidele järele ja lubab neil nüüd reklaamiraha eest vaikselt poliitikat dikteerida,” kirjutas ta ühes teemat käsitlevas postituses.

Elon Musk meenutas oma postituses 2020. aasta Facebooki vastast reklaamiboikotti.
Toeta

Ühendriikide tähtajakirjanik tunnistas, et kannatas vaktsiinikahju

Ameerika Ühendriikide tuntud ajakirjanik ja endine pikaaegne telekanalite Fox ja NBC saatejuht Megyn Kelly teatas, et kahetseb sügavalt enda Covid-19 vastase vaktsiiniga süstida laskmist, sest kannatab nüüd vaktsiini põhjustatud tervisekahju tõttu, vahendab The Epoch Times. Ta ütles, et praegu arvab ta, et ei oleks pidanud läbima nii algset vaktsineerimiskuuri kui tegema hiljem tõhustusdoosi, sest ilmselt polnud see üldse vajalik. Nüüd on ka arst talle öelnud, et autoimmuunhaigus, mis tal pärast süstimist tekkis, võib olla vaktsineerimisega seotud.

“Ma kahetsen vaktsineerimist, sest ma ei usu, et mul oli seda vaja, ehkki olen 52-aastane naine,” ütles Kelly oma taskuhäälingu-saates. Ta märkis, et põdes Covid-it mitu korda ja usub, et tal oleks kõik hästi olnud ka ilma vaktsiinita, sest vaktsiini mõju oli põdemise ajal juba ammu möödas.

Autoimmuunhaigusest sai Kelly teada iga-aastase tervisekontrolli käigus. “Ma läksin New Yorgi parima reumatoloogi juurde ja küsisin, kas see võib tema hinnangul olla seotud sellega, et ma tegin selle pagana tõhustusdoosi ja siis kolm nädalat pärast seda sain Covid-i? Ja ta ütles jah. Jah. Ma ei olnud ainus, kelle puhul ta seda näinud oli,” märkis Kelly.

Suhtumises vaktsiinidesse on Kelly puhul tegemist teatavas mõttes kannapöördega. 2021. aasta aprillis enda vaktsineerimisest teatades ütles ta platvormil X (siis Twitter) tehtud postituses, et tal ei ole vaktsineerimise suhtes kõhklusi ja soovitas kõigil teha seda, mida arst soovitab.

Megyn Kelly märkis 2021 ka seda, et läheb tegema Johnson&Johnson’i vaktsiini.
Liitu meie uudiskirjaga
See on kõige kindlam viis end vabaduste teemaga kursis hoida.

Me hindame sinu privaatsust ja ei jaga sinu kontaktandmeid mitte kellegi teisega. Tutvu meie privaatsustingimustega.

Kommentaaride teavitused
Teavitus
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments