Viimase nädala jooksul jäid toimetusele silma järgmised teemad:
- Värsked teadusuuringud: CO2 ei saa kliimat soojendada.
- Rahvusvahelise Olümpiakomitee uuring hindab: “transnaised” ei ole mehed.
- Oxfordi Ülikool tähistas inglastele olulise püha Jüri päeva asemel pidulikult ramadaani lõppu.
- Endine Ühendkuningriigi immigratsiooniminister: massiimmigratsioon ei too jõukust.
- Uuring: Covid-i ajal kooliteed alustanud lapsed kannatavad pandeemia-poliitika tõttu enim.
Värsked teadusuuringud: CO2 ei saa kliimat soojendada
Poola teadlased eesotsas dr. Jan Kubicki’ga on avaldanud kolm teadustööd, mis väidavad, et CO2 kõrgem tase atmosfääris ei põhjusta otseselt globaalset temperatuuri tõusu, vahendab The Daily Sceptic. Poola teadlaste viimasena avaldatud artikkel teadustöid avaldavas portaalis Science Direct on ka eelretsenseeritud.
Ehkki teadlased kinnitavad, et CO2-l kasvuhoonegaasina on soojenemist põhjustav toime, siis saab seda nende sõnul öelda hetkeni, mil CO2 saavutab atmosfääris teatud taseme. Praegu on aga CO2-te atmosfääris sellest tasemest rohkem. Täpsemalt selgitades on CO2-te atmosfääris umbes 418 osakest miljoni kohta (parts per million – ppm) ning atmosfäär on sellest nende sõnul nö küllastunud. Soojendava efekti kaotab CO2 aga teadlaste sõnul siis, kui seda on atmosfääris rohkem kui 400 ppm.
Keerulist süsteemi võib lihtsustatult võrrelda maja pööningu soojustamisega. Kui oled pannud piisava kihi soojustust, on soojustusmaterjali kahekordistamisel edaspidi väga vähe mõju, sest enamik katuse kaudu väljuvast soojusest püütakse juba niigi kinni. CO2 tase on olnud atmosfääris aga ka 20 korda kõrgem ilma, et see oleks tähendanud täiendavat globaalset soojenemist.
Rahvusvahelise Olümpiakomitee uuring: “transnaised” ei ole bioloogilised mehed
Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) rahastatud uuring, mille eesmärk oli tuua selgust küsimusse, kas end naiseks nimetavaid mehi ehk transnaisi saab naistena käsitleda ja lubada neil võistelda naiste kategooriates, jõudis kummalise tulemuseni. Uuringu ühe autori, ROK-i meditsiini- ja teaduskomisjoni liikme Yannis Pitsiladise sõnul oli selle kõige olulisem järeldus transnaiste ja naiste füsioloogilisi erinevusi arvesse võttes, et “transnaised ei ole bioloogilised mehed”. Sellise järelduseni jõudsid uuringu autorid end naiseks nimetavate meeste ja päris naiste füüsilisi võimeid analüüsides. Uuringust tuli justkui välja, et nn transnaistel (meestel) on võrreldes naistega küll tugevam käehaare, mis näitab üldist lihasjõudu, kuid samas on neil madalam hüppevõime, kopsud töötavad kehvemini ning südame-veresoonkonna seisukord on kehvem. Mõistagi olid transnaiste näitajad kehvemad ka meessportlaste sarnastest näitajatest.
Ent tuleb välja, et sellise tulemuse saamisel oli lihtne põhjus. “Selles uuringus võrreldi sobimatuid, ülekaalulisi transnaisi (mehi) treenitud naisterahvastega. Tulemusi ei saa ekstrapoleerida treenitud transnaiste ja treenitud naiste võrdlemisele,” kirjutas sotsiaalmeedias rohkem kui kakskümmend aastat Briti Cumbria Ülikooli (University of Cumbria) spordi ja kehalise aktiivsuse vanemlektorina töötanud Cathy Devine.
Briti väljaanne UnHerd nentis aga uuringu autorite kohta, et terminite “cis-soost” (cisgender) naised ja “sünni ajal naissoosse määratud naised” (“assigned female at birth”) kasutamine naiste kohta selles uuringus ei viita autorite erapooletule lähenemisele. Nagu aru saame, siis need terminid viitavad trans-keeles tavalistele naistele. Siit tekib aga küsimus, kas juhul, kui meie sugu määratakse sündides täitsa suvaliselt, saame me üldse olla kindlad, et uuringus osalenud naised (“cis-soolised”) olid tegelikult ikka naised, mitte näiteks “vales” soos üles kasvanud poisid?
ROK saab nüüd otsustada, kas võtab uuringu järeldusi arvesse ja lähtub autorite soovitusest, mis kutsus üles ettevaatusele reeglite kehtestamisel, mis keelaks olümpiaspordialadel end naiseks nimetavatel meestel sportlastena naiste kategoorias osaleda.
Oxfordi Ülikool tähistas brittidele olulise püha Jüri päeva asemel pidulikult ramadaani lõppu
Kui traditsiooniliselt on Oxfordi Ülikooli prestiižne Magdaleena kolledž pidulikult tähistanud Inglismaa kaitsepühaku püha Jüri päeva 23. aprillil, siis tänavu jäeti tähistamine juba teist aastat järjest ära. Selle asemel toimus kolledžis 21. aprillil moslemite paastukuu ramadaani lõppu tähistav bankett. Üliõpilastele ja toetajatele kolledži asepresident professor Robert Gilbert’i poolt saadetud banketikutses märgiti, et koosviibimisel pakutakse moslemite kombekohaselt halal-liha ja alkoholi ei serveerita. Samuti oli kutses kirjas, et tegemist on rõõmsa sündmusega, millele võib julgelt tulla nn traditsioonilistes rõivastes.
Magdaleena kolledži asutas 1458. aastal Winchesteri piiskop William Waynflete ja see sai oma nime Maarja Magdaleena järgi. Püha Jüri päeva tähistamine on Inglismaal märgiline pidupäev olnud. Lisaks sellele, et tegemist on Inglismaa kaitsepühakuga, on püha Jüri rist ka Inglismaa lipul.
Lääne kultuurilisest allakäigust mitu eesti keeleski ilmunud raamatut kirjutanud Douglas Murray (loe Tõnis Arro arvustusi siit ja siit) on samuti Magdaleena kolledžis õppinud. “Ma lugesin seda hämmastusega, sest ma olen selle poolt, et olla kaasav … kuid osa usuvabadusest on see, et sa ei sunni teisi inimesi oma reegleid järgima,” ütles ta oma vana kolledži valikuid kommenteerides. Murray sõnul sai ka näiteks Londonis moslemist linnapea Sadiq Khan’i ja teiste eestvedamisl näha ramaadaani lõppu tähistavaid pidulikke tulesid, kuid püha Jüri riste jüripäeval näha ei olnud.
Endine Ühendkuningriigi immigratsiooniminister: massiimmigratsioon ei too jõukust
Konservatiivist Briti parlamendi liige ja endine minister Robert Jenrick ütles, et sisserände küsimuses on mitu järjestikust valitsust valijaid reetnud. Tema sõnul on arvamus, mille kohaselt massiline sisseränne on arenenud riigi majandusele kasulik, müüt, mis on tarvis ümber lükata. Ta astus ise immigratsiooniga tegeleva ministri positsioonilt mullu tagasi just selle tõttu, et ei suutnud veenda valitsust ja peaminister Rishi Sunakit karmistama sisserände-poliitikat.
Jenrick kirjeldab valitsuse immigratsioonipoliitikat täieliku katastroofina. Tema sõnul on valijatele juba aastakümneid lubatud, et immigratsioonile seatakse piir. “Arvud on lihtsalt nii suured, et see mõjutab proportsionaalselt palju rohkem igaühe elu. See toob kaasa eluasemekriisi, see selgitab, miks meie tootlikkus on nii madal ja miks meil on mure kogukonna ühtekuuluvuse ja integratsiooni pärast,” ütles ta intervjuus väljaandele Conservative Home.
Sisseränne Ühendkuningriiki on püsinud rekordtasemel ja palju immigrante saabub riiki illegaalselt väikelaevade või paatidega üle La Manche’i väina. See on kestnud juba aastaid ning olukord on kujunenud harjumuspäraseks. Näiteks Ühendkuningriigi valitsus avaldab korrapäraselt viimase seitsme päeva statistikat merel nähtud paatide ja saareriigi poole teel olevate immigrantide arvu kohta.
Sellise illegaalse immigratsiooni on peaminister Sunak lubanud peatada ja ka illegaale välja saata, kuid Jenrick märgib, et probleemiks on ka ametlik sisseränne, mis on samuti jõudnud pea miljoni inimeseni aastas, kuid kellest tööviisaga on tulnud vähem kui viiendik. “Seega on valdav enamus inimesi üliõpilased, ülalpeetavad või need, kes tulid pagulastena,” ütles ta. “Võib esitada argumente iga sellise kategooria poolt ja vastu, kuid need ei ole inimesed, kes annavad sellele riigile tõestatult majandusliku panuse,” lisas Jenrick. Tema sõnul peab riik immigratsiooni vähendama ja eelistama sisserännet sektorites, kus vajatakse kõrge kvalifikatsiooniga tööjõdu.
Et massiimmigratsioon majanduslikku kasu ei too ja sellega on tegelikult seotud hoopis suurenevad kulud, on ka varem näidatud. Näiteks 2021. aasta novembris selgus Taani rahandusministeeriumi aruandest, et 2018. aastal ulatusid mitte-Lääne riikidest pärit sisserändega seotud kulud 4,2 miljardi euroni.
Amsterdami Ülikooli mullu detsembris avaldatud uuring näitas aga, et Hollandi avaliku sektori kulu aastakümnete pikkuse massilise sisserände tõttu oli aastatel 1995-2019 400 miljardit eurot ehk keskmiselt 17 miljardit aastas.
Uuring: Covid-i ajal kooliteed alustanud lapsed kannatavad pandeemia-poliitika tõttu enim
Sel nädalal Suurbritannias avaldatud uuringu kohaselt on pandeemia ajal kasutatud koolide sulgemise poliitika ja koduõppe tõttu kannatanud kõige rohkem need lapsed, kes alles alustasid kooliteed, vahendab The Telegraph. Uuringu autorite sõnul võib õpilaste õppe- ja sotsiaalsete oskuste halvenemine saada Covid-pandeemia “halvimaks pärandiks” ja sellega otseselt seotud kehvemad eksamitulemused võivad “armistada” terve põlvkonna jagu lapsi.
Exeteri ja Strathclyde’i ülikoolide ning Londoni Majanduskooli teadlaste uuringus analüüsitakse, kuidas mõjutas koolide sulgemine Covid-pandeemia ajal laste arengut 5, 11 ja 14 aasta vanuselt. Uuringu tulemusel jõuti järeldusele, et koolide sulgemine tõi kõige halvema tagajärje kaasa kõige noorematele, kellel on nüüd märksa väiksem tõenäosus saavutada riigieksamitel häid tulemusi. Uuring märgib, et tõenäoliselt saavutavad Covid-lukustuste ajal kooliteed alustanud 5-aastased poisid 2023. aasta tulemustega võrreldes kuni 4.4 protsendipunkti jagu kehvemad ja tüdrukud kuni 4.8 protsendipunkti jagu kehvemad tulemused.
Kehvemad tulemused toovad aga neile noortele tulevikus kaasa väiksemad võimalused elus edasi pürgimisel. “Meil on olnud pandeemia üle paju arutelusid, aga võib olla on tegelikult selle kõige hullemaks pärandiks terve põlvkonna laste haridusele tekitatud kahju,” kommenteeris üks uuringu autoritest, Exeteri Ülikooli professor Lee Elliot Major.
