Viimase nädala jooksul jäid toimetusele silma järgmised teemad:
- Vale tuli välja: Briti suurpank panigi poliitiku ja saatejuhi Nigel Farage’i konto kinni tema vaadete tõttu
- Kantrimuusik vihastas kuritegevuse vastase lauluga “liberaale”, telekanal võttis selle eetrist maha, aga laulu populaarsus kasvas mühinal
- Poola ei nõustu Euroopa Liidu autoritaarse kliimapoliitikaga
- FBI dokument: Ukraina energiafirma maksis Joe Bidenile riigi peaprokuröri ametist kangutamise eest suure rahasumma
- Burgerirestoranide kett keelas töötajatel töö ajal maskikandmise
Briti suurpank valetas: Nigel Farage’i pangakonto suleti tõepoolest ideoloogilistel põhjustel
Endine Suurbritannia poliitik ja praegune telesaatejuht Nigel Farage teatas juuni lõpus, et pank, mille klient ta juba üle 40 aasta on olnud, otsustas ootamatult sulgeda tema pangakonto.
Farage on poliitikuna eelkõige tuntud selle poolest, et võitles aastaid Suurbritannia Euroopa Liidust väljaastumise eest. Ta oli pikalt Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei esimees, hiljem ka Brexiti partei asutaja ja juht. Just oma poliitilisi vaateid pidas ta üheks võimalikuks põhjuseks, miks pank tema konto ühtäkki sulgeda soovis. Samuti võis tema sõnul põhjuseks olla see, et poliitilised vastased on teda alusetult süüdistanud Venemaalt raha saamises.
Coutts’i nimeline privaatpank, mis tema konto kinni pani, eitas selle otsuse taga olevaid poliitilisi motiive – Farage’le selgitati, et tegemist oli “ärilise otsusega”. Ka BBC kirjutas “asjaga kursis olevatele allikatele” tuginedes, et nii see oli – Farage’i konto jõukaid kliente teenindavas privaatpangas suleti, kuna tema pangas hoitavate varade maht oli kliendiks olemise lävepakust allapoole kukkunud.
Nüüd aga on selgunud, et pank valetas ja Farage’i konto suleti tõepoolest ideoloogilistel põhjustel. Farage’il õnnestus kätte saada panga poolt tema kohta koostatud sisedokument. Farage kommenteeris Twitteris, et tegemist on dokumendiga, mis koostatud justkui tõsise kriminaali kohta. “Selle dokumendi toonist jääb mulje, nagu ma oleks üks halvemaid inimesi, kes sellel planeedil elanud,” rääkis ta.
40-leheküljelises memos tuuakse negatiivsena Farage’i puhul välja samu teemasid, mida ta ise algselt kahtlustas – üks neist siis tema poliitiline tegevus, mis aitas suuresti kaasa Brexiti toimumisele ja teine tema väidetav side Venemaa rahaga, mida tal küll ei ole ja mida ka selle dokumendi enda järgi ei eksisteeri.
Koostöösuhte lõpeamist põhjendatakse muu hulgas sellega, et ta on suhelnud Serbia tennisemängija Novak Djokovic’ga. Djokovic pole soositud ilmselt seetõttu, et otsustas jätta end Covid-19 vastu vaktsineerimata ning selle tõttu kiusati teda taga ega lastud mitmel pool mängima. Farage käis oma saatega 2022. aasta jaanuaris Djokovic’l ja tema perel Belgradis külas.
Dokumendis on märgitud ka tõsiasi, et Farage jagas oma Twitteri kontol näitleja ja koomiku Ricky Gervais’i nalja, mis puudutas nn transsoolisust. Gervais räägib sketšis “vanamoodsatest naistest – neil, kel on emakas”.
Etteheideteks on veel Farage’i suhtlus Ameerika Ühendriikide endise presidendi Donald Trump’ga ja tema vaated, mille kohaselt tuleks immigratsiooni piirata. Negatiivsena on välja toodud ka tema kriitika nn roheprogrammi ehk süsinikneutraalsuse poole liikumise ja vaktsiinide suunal. Seejuures kinnitatakse dokumendis, et Farage’i varakus on panga jaoks ärilises mõttes piisav, et tema kui kliendiga jätkata. Küll aga jõudis memo koostanud komitee järeldusele, et Farage’ga ei saa kliendisuhet jätkata, “arvestades tema avalikult väljendatud seisukohti, mis olid vastuolus meie kui kaasava organisatsiooni positsiooniga“.
Lisaks panga valetamisele on kerkinud kahtlus, et “asjaga kursis olevaks allikaks” samas siingi viidatud BBC artiklis, millega prooviti Farage’i esialgsetest väidetest nö õhk välja lasta, oli pangajuht ise – ühte artikli autorit, BBC majandustoimetajat Simon Jack’i, nähti päev varem ühel heategevusõhtusöögil istumas Coutts’i privaatpanka omava NatWest Group’i juhi Alison Rose’i kõrval.
Nüüdseks on Farage proovinud kontot avada veel kümnes Briti pangas, aga tulemuseta.
Suurbritannia avalikkus on teema tõttu väga üles ärritatud. Ka peaminister Rishi Sunak mõistis panga sellise käitumise hukka. “See on väär. Kellelegi ei tohiks poliitiliste vaadete tõttu keelata põhiliste teenuste kasutamist. Sõnavabadus on meie demokraatia nurgakivi,” avaldas ta Twitteris.
Kahjuks ei ole Farage’ga juhtunu sugugi nii ebatavaline – eelmises teemat kajastavas loos tõime terve rea näiteid, kuidas “ebasobivaks” kuulutatud vaadetega inimestele finantsteenuste osutamisest keeldutakse.
Kantrimuusik vihastas kuritegevuse vastase lauluga “liberaale” ja telekanal võttis selle eetrist maha: laulu populaarsus kasvas mühinal
Ühendriikide kantrimuusik Jason Aldean avaldas laulu ja muusikavideo, mille keskne sõnum on, et ameeriklaste väikelinnades hoolitsetakse omade eest – vägivallatsemist seal ei sallita, sellele astutakse vajadusel relvaga vastu ning sellist seadusetut märatsemist, nagu riigi suurlinnad 2020. aasta suvel nägid, neis samuti ei lubataks.
Otsesõnu hoiatabki Aldean oma laulus nimega “Try That in a Small Town” (“Proovi seda väikelinnas”), et väikelinnades saavad vägivaldsed kuriteod ja politseinike ning Ameerika Ühendriikide lipu solvamine, jõulise vastuse. “Kas arvad, et oled kõva mees? Noh, proovige seda väikelinnas, vaadake, kui kaugele jõuate. Siinkandis me hoolitseme omade eest. Lähete üle piiri, ei võta kaua aega, et saaksite teada. Ma soovitan teile, et te ei prooviks,” kõlavad laulusõnad.
Laulusõnade saateks näidatakse videos pilte vägivaldsetest röövidest, tänavatel märatsemisest ja inimeste vara hävitamisest nii 2020. aastal kui hiljem.
Ilmselt oodatult läks end liberaalseks-progessiivseks nimetav seltskond laulu ja selle sõnumi peale ärevile. Näiteks kritiseeriti seda kodanikele relvade keelamise entusiastide poolt väitega, et paljud massitulistamised just väikelinnades toimuvadki. Samuti väideti, et lokatsioon, kus video lauluosa filmiti, oli valesti valitud – kohtumaja ees, kus artist laulis, lintšiti 1927. aastal mustanahalist.
Podcasti-tegija Jim Stewartson, kes oma Twitteri-profiili järgi end ka väärinfo vastaseks aktivistiks kutsub, nimetas laulu viha õhutamiseks ja nõudis selle eemaldamist “igalt poolt”. “See on üks ohtlikumaid, vastutustundetumaid videosid peavoolu artistilt, mida ma kunagi näinud olen. Jason Aldean radikaliseerib oma fänne avalikult valgete omakohut täide viima,” postitas ta.
Igalt poolt Aldeani laulu siiski ei eemaldatud. Küll aga tegi seda survet tunnetades kantrimuusika TV (Country Music Television – CMT). Loomulikult sai ka telekanal nüüd sellise woke-tsensuuri eest kriitikat, kus mh toodi välja kogu loo silmakirjalikkust – suur osa peavoolu artiste räägib oma lugudes narkootikumidest, vägivallast, seksist jms, aga maha võetakse selgelt vägivallale vastu astumise sõnumit edastav laulja. Laulu populaarsusele tuli keelamine aga hoopis kasuks, nagu selliste juhtumite puhul tihti juhtub. Näiteks Youtube’s oli teisipäeval laulu vaadatud-kuulatud 346 000 korda. Reede hommikuks oli seda vaadatud juba 8.2 miljonit korda.
Sarnane lugu juhtus juunis ka nn transsoolisusest ja seda temaatikat ümbritsevast ideoloogiast kõneleva dokumentaalfilmiga “Mis on naine” (“What is a Woman”). Twitter sõlmis esialgu filmi levitajaga kokkuleppe, et seda näidatakse platvormil tasuta 24 tunni jooksul. Mõni aeg hiljem soovis aga kokkuleppest taganeda, kuna filmis ei järgita meeste ja naiste teemat käsitledes sooideoloogia viimaseid ettekirjutusi – end naiseks nimetavat meest on filmis teise mehe poolt kutsutud meheks ja üks isa viitab oma 14-aastasest tütrest rääkides talle kui naissoo esindajale, ehkki tütar defineerib end nüüd teisiti. Twitter teatas, et lubab küll filmi üles laadida, aga piirab selle nähtavust ja märgistab “vihkava sisuna”. Kui filmi levitajad platvormi sellise käitumise avalikuks tegid, hakkasid Twitteri kasutajad ise filmi hoogsalt jagama ja seda tegi ka Twitteri omanik Elon Musk, kes oma töötajate vaatega asjale ei nõustunud. Ehk loo tulemuseks oli see, et filmi sai märksa enam tähelepanu ja tõenäoliselt tõusis vaadatavuselt maailma populaarseimaks dokumentaalfilmiks. Juuni keskpaigkaks oli seda vaadanud juba 180 miljonit inimest.
FBI dokument: Joe Biden sai asepresidendina energiafirma huvides Ukraina peaprokuröri vallandamist nõudes suure rahasumma
Ameerika Ühendriikide senaator Chuck Grassley avaldas neljapäeval Föderaalse Juurdlusbüroo (Federal Bureau of Investigation – FBI) 2020. aasta juunist pärineva dokumendi, mis kirjeldab väiteid, et president Joe Biden ja tema poeg Hunter Biden said Ukraina oligarhilt 10 miljonit dollarit oligarhi ettevõtte huvides tegutsemise eest, vahendab The New York Post.
Maagagaasi-ettevõtte Burisma Holdings oligarhist omanik ja poliitik Mõkola Zlotševski kirjeldas dokumendi kohaselt 2016. aastal Viinis FBI informaatorile, et “et ühele Bidenile tasumine läks maksma viis [miljonit] ja teisele Bidenile viis [miljonit]”.
Väidetavalt oli see tasuks selle eest, et Joe Biden hoolitseks Ühendriikide toonase asepresidendina selle eest, et Burismaga seotud rahapesu- ja maksupettuse kahtluste uurimine Ukrainas kuhugi ei jõuaks ja seda vedav riigi peaprokurör ametist vabastataks. 2016. aasta märtsis see juhtuski – toonane Ukraina president Petro Porošenko oli peaprokuröri välja vahetamisega nõus, kuna Joe Biden ähvardas Ukraina vastasel juhul miljardi dollari suurusest laenugarantiist ilma jätta.
Samal ajal ehk juba 2014. aastast oli Burisma nõukogus Joe Bideni poeg Hunter Biden, kes sai sealt kopsakat igakuist tasu (50000 USD).
Avaldatud dokument näitab, mida Burisma omanik Zlotševski ise oma “koostööst” Bidenitega arvas. Lisaks neile maksmisele rääkis ta informaatorile Hunter Bideni palkamise asjaoludest: et ta “kaitseks meid, oma isa kaudu, kõikvõimalike probleemide korral.” Samas tunnistas Zlotševski, et Hunter Biden on nii loll, et isegi tema koer on mehest targem. Zlotševski sõnul ei maksnud ta otse Joe Bidenile midagi, vaid tegi seda sellise skeemiga, mille kohta dokumentide leidmine võtaks uurijatel 10 aastat aega.
Lisaks märkis Zlotševski, et tal on Bidenitega kohtumistest 17 helisalvestist, millest kahel on ka praegune president Joe Biden.
Bidenilt on Burisma teema kohta korduvalt küsitud, aga ta on avalikult eitanud, et tal isiklikult selle ettevõttega midagi pistmist oleks. Enne 2020. aasta presidendivalimisi ütles ta korduvalt, et ta pole oma pojaga isegi tema välismaistest äridest rääkinud. 2020. aasta oktoobris avaldas The New York Post Hunter Bideni sülearvutist leitud materjalide põhjal artikli, mis kirjeldas, et Joe Biden valetas ehk oli nii samade Burisma esindajatega kohtunud kui nende asja ajanud. Sotsiaalmeedia platvormid takistasid toona FBI survel artikli jagamist. Lisaks organiseeriti kiirelt ka avalik kiri, millelel oli alla kirjutanud “enam kui 50 endist luureametnikku” ja mis ütles, et sellel lool on “kõik Venemaa info-operatsiooni klassikalised tunnused”. Tegelikkuses selle info avaldamisel toona Venemaaga midagi pistmist ei olnud – Hunter Biden, kel on teadaolevalt ka probleeme narkootikumide tarbimisega, oli lihtsalt oma sülearvuti ühte parandustöökotta viinud ja sellele järgi enam ei tulnud. Arvutist anti teave üle FBI-le ja kui oli selge, et nad uurimise mõttes selle vastu huvi ei tunne, edastati materjal toonase presidendi Donald Trumpi advokaadile Rudy Giuliani’le.
Poola esitas kohtusse kaebused Euroopa Liidu autoritaarse kliimapoliitika vastu
Poola valitsus esitas Euroopa Kohtusse neli kaebust Euroopa Liidu (EL) kliimapoliitika suhtes, nimetades seda autoritaarseks ja kinnitades, et ei luba neis küsimustes Brüsselil dikteerida, vahendab väljaanne Notes From Poland.
Kolm neist kaasustest puudutavad EL-i otsuseid keelata pärast 2035. aastat uute sisepõlemismootoritega autode müük, suurendada kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärki ja vähendada tasuta jagatavaid nn CO2 saastekvoote.
Kaebused on jätkuks eelmisel nädalal sisse antud EL-i maakasutust, maakasutuse muutmist ja metsandust (Land Use, Land Use Change and Forestry – LULUCF) käsitlevaid eeskirju puudutavale kaebusele. LULUCF rikub Poola valitsuse sõnul samuti liikmesriikide õigusi.
“Kas Euroopa Liit tahab autoritaarsel kombel otsustada, milliste sõidukitega poolakad sõidavad ja kas energiahinnad Poolas tõusevad,” küsis Poola kliimaminister Anna Moskwa nädala alguses oma Twitteri postituses.
Poola valitsus on olnud pidev EL-i kliima- ja keskkonnapoliitika kriitik. Valitsuspartei juht Jarosław Kaczyński on kliimapoliitikat kutsunud “hullumeelsuseks ja tõestamata teooritateks” ning “rohekommunismiks”. Ka Moskwa kinnitab, et Poola on kliimakavadele kogu aeg vastu seisnud. “Me oleme olnud ja hääletanud vastu igale kui viimasele “Eesmärk 55” (Fit for 55) paketis olevale dokumendile,” ütles ta. Paketis väljendatud eesmärkide kohaselt peaks aastaks 2030 Euroopa Liit võrreldes 1990. aastaga kasvuhoonegaase 55% ulatuses vähendama. “Ei ole saladus, et me olime vastu kogu paketile, me oleme kliimaeesmärkide tõstmise vastu ja selle vastu, kuidas seda tehakse ja peale surutakse,” lisas Moskwa.
Burgerirestoranide kett keelab töötajatel töö ajal maskikandmise
Ühendriikide burgerirestoranide kett In-N-Out keelab oma töötajatel tööl näomaski kandmise, välja arvatud juhul, kui neil on selleks ette näidata arsti tõend, vahendab AP. Ettevõtte sisesest kirjavahetusest, mis lekkis sotsiaalmeediasse, nähtub, et uued reeglid puudutavad restoraniketi töötajaid Arizona, Colorado, Nevada, Texase ja Utah osariikides. Otsust selgitavas memos tuuakse põhjendusena välja “klienditeeninduse olulisus ja võimekus näidata meie töötajate naeratusi ja näo omadusi, samal ajal võttes arvesse kõigi isikute tervist ja heaolu.” Maski ja teisi sarnaseid kaitsevahendeid võivad kasutada kõik, kellele see on kaitse otstarbel vajalik – näiteks värvimisega tegelevad töötajad.
Kord hakkab kehtima 14. augustist ja selle vastu eksijaid võib oodata ees karistus.
California ja Oregoni osariikide restoranides samad ettevõtte nõuded kehtima ei hakka, kuna seal on seadusega keelatud maskikeeldu rakendada.
Oodatult saavad uued reeglid tervishoiuametnikelt kriitikat. Näiteks üks ametnik, nakkushaiguste spetsialist dr. Judy Stone, tõi maski kandmise kasuks välja, et Ühendriikides põeb kuus täiskasvanut 10-st kroonilisi haigusi ja on seega ka raske Covid-19 põdemise riskirühmas. Seda, et maski kandmine uuringute kohaselt hingamisteede viiruste leviku seisukohast tähtsust ei oma, terviseamentik Stone oma kommentaaris ei märkinud.
Samas, kõrvalise märkusena, keelata inimestel kanda maske või muid näokaunistusi, võib samavõrd liialdusena tunduda.
Igal juhul ei ole selline vastasseis ametkondadega In-N-Out burgeriketi jaoks esimene. 2021. aasta oktoobris said mitmed In-N-Out restoranid Californias trahvi ja suleti ajutiselt, sest ettevõte keeldus külastajatelt nõudmast vaktsiinipasse. “Me keeldume muutumast ühegi valitsuse vaktsineerimispolitseinikuks. On ebamõistlik, õigusi riivav ja ebaturvaline sundida meie restorani töötajaid eraldama kliente nendeks, keda võib teenindada, ja nendeks, keda ei tohi teenindada,” kommenteeris ettevõtte esindaja toona.
