Uudiste ülevaade: WHO digitaalne tervisepass, transideoloogiat paljastava dokfilmi edu ja hävitav hinnang koroonaaja lukustamistele

Lisaks: maskid Tour de France'l ja ameeriklaste patriotism vabalanguses.

Vabadused.ee toimetus paneb iga nädal kokku ülevaate silma jäänud olulistest uudistest või nende uudiste alakajastatud nüanssidest, mis vääriksid enam tähelepanu.

Viimase nädala jooksul jäid toimetusele silma järgmised teemad:

  • Tsensuurioht Twitteris tegi transideoloogiale vastanduvast dokumentaalfilmist üleöö superhiti
  • Uuring: ühiskondade lukustamine oli hiiglaslik läbikukkumine ja praktiliselt ei mõjutanud Covid-surmasid
  • WHO arendab koos Euroopa Komisjoniga globaalset digitaalset tervisepassi
  • Tour de France kehtestab taas Covid-reeglid
  • Traditsioonilisi väärtusi hindavad ameeriklased on vähemusse jäänud

Dokfilmi tsenseerimis-katse Twitteris lõppes ettevõtte juhtivtöötajate lahkumise ja omanik Muski soovitusega filmi vaadata

“What is a Woman?” ehk “Mis on naine?” – sellist pealkirja kannab mullu suvel linastunud transsoolisusest ja seda temaatikat ümbritsevast ideoloogiast kõnelev dokumentaalfilm. Ühendriikide konservatiivne poliitkommentaator Matt Walsh asub filmis teekonnale, et küsimust – mis siis ikkagi on naine? – erinevatelt nn sooteadlastelt, soovahetajatelt, soovahetajaid toetavatelt ja nõustavatelt arstidelt ning teistelt tegelastelt küsida. On ütlematagi selge, et Walsh vastandub kogu sellele ideoloogiale ning nutikalt üles ehitatud filmilugu, kus ta oma transsoo-ideoloogidest vastaseid lihtsate küsimustega rumalasse olukorda asetab, toob kogu temaatika absurdsuse ekraani kaudu kenasti esile.

Filmi levitaja The Daily Wire – Ühendriikide konservatiivne meediaplatvorm – sõlmis eelmise nädala neljapäevaks Twitteriga kokkuleppe, et 24 tunni jooksul saab seda filmi Twitteri vahendusel tasuta vaadata. Samal neljapäeval teatas aga The Daily Wire‘i juht Jeremy Boreing, samuti Twitteri vahendusel, et sotsiaalmeediaplatvorm on kokkuleppest taganenud. Põhjus oli tema sõnul selles, et kahes kohas selles filmis esineb soo valesti nimetamist (misgendering).

Jeremy Boreing tegi Twitteri käitumise avalikuks läbi Twitteri.

Inglise keeles on asesõnad teatavasti soopõhised – tema kohta, kui ta on mees, öeldakse he ja kui naine, she. Ingliskeelsetes riikides põhjustab nõudmine, et end naiseks nimetavate meeste kohta tuleb naise asesõnu kasutada juba korralikku keelelist segadust – kuidas on näiteks naisel võimalik kedagi “oma peenisega” vägistada, nagu Suurbritannia lehed kirjutavad?

Twitter heitiski filmile ette, et end naiseks nimetavat meest on filmis teise mehe poolt kutsutud mehe asesõnaga. Teises kohas viitab üks isa oma 14-aastasest tütrest rääkides talle naise kohta käiva asesõnaga, ehkki tütar end enam naissoo esindajaks ei pea.

Kuigi Twitter oli küll aprillis sellise soo valesti nimetamise oma rikkumiste reeglitest eemaldanud, öeldi The Daily Wire‘le, et sellist käitumist peetakse siiski väärkohtlemiseks ja ahistamiseks. Twitter ei keelanud küll filmi avaldamist otsesõnu ära, ent plaanis selle levikut piirata ja märgistada “vihkava sisuna”.

Selle peale hakkasid Twitteri kasutajad ise hoogsalt nii filmi ennast kui sõnumit filmi tsensuurikatsest jagama. Seepeale reageeris ka Twitteri omanik Elon Musk, kes oma ettevõtte töötajate otsusega filmi levikut piirata, nõus ei olnud. “Iga lapsevanem peaks seda vaatama,” kirjutas Musk Twitteris filmi oma enam kui 140 miljoni jälgijaga jagades. Praeguseks on tegemist ühe läbi aegade vaadatuima dokumentaalfilmiga – seda on näinud umbes 180 miljonit inimest.

Elon Musk jagas dokumentaalfilmi oma miljonitele jälgijatele. Nagu näha, siis hoiatus sisu kohta jäi siiski alles.

Mitu Twitteri juhtivtöötajat lahkus aga filmi avaldamisega samal päeval ametist – nende seas ka Twitteri asepresident usalduse ja ohutuse alal, Ella Irwin.

Põhjalik uuring: ühiskondade lukustamine oli globaalse poliitika läbikukkumine hiiglaslikes mõõtmetes

Ameerika Ühendriikide John Hopkinsi Ülikooli majandusprofessor Steve H. Hanke, Rootsi Lundi Ülikooli majandusprofessor Lars Jonung ja Taani majandusteadlane Jonas Herby näitasid oma hiljutises uuringus, et 2020. aasta kevadel koroonaviiruse vastu võitlemisel rakendatud nn lukustamispoliitika sisuliselt ei säästnud elusid. Teadlased otsisid ligi 20 000 teemat potentsiaalselt käsitleva uuringu seast neid, mis võiksid aidata neil uurida kasutatud meetmete mõju suremusele. Pärast mitmeastmelist süstemaatilist sõelumist jäi alles 22 uuringut, mida nad oma metaanalüüsis kasutasid.

Uuringust selgub, et koroona esimese laine ajal ehk 2020. aasta kevadel rakendatud nn sulgemispoliitikast Covid-19 põhjustatud surmajuhtumite ärahoidmisel abi ei olnud. Euroopas hoiti küll ära umbes 6000, Ameerika Ühendriikides 4000 ja Inglismaal ning Walesis 1700 surmajuhtumit, kuid need arvud pole kuigi märkimisväärsed. Näiteks Inglismaal ja Walesis sureb keskmiselt 11 000 inimest igal nädalal.

“Püsi kodus, säästa elusid” – tagantjärgi võib öelda, et tegemist oli valereklaamiga. Foto: John Cameron/Unsplash.

Uuring lükkab ümber Londoni Imperial College’i 2020. aasta märtsis avaldatud mudeli, mille kohaselt lukustamismeetmed pidid surmast päästma 400 000 inimest Suurbritannias ja kaks miljonit Ühendriikides.

Uuringu autorid kirjutavad, et nn sulgemised olid “globaalse poliitika läbikukkumine hiiglaslikes mõõtmetes”. Drakoonilised meetmed ei avaldanud suremusele olulist mõju, kuid maksid samal ajal märkimisväärset sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku hinda.

Meeste töö on saanud ka kriitikat. Märgitakse näiteks, et tegemist ei ole mitte rahvatervise asjatundjate või epidemioloogidega, vaid majandusteadlastega, kes epidemioloogilisi uuringuid eirasid.

Ka nn lockdown’i (lukustamine) kui mõistet käsitlevad uuringu autorid kriitikute sõnul liiga laialt.

Maailma Terviseorganisatsioon loob ELi Covid-tõendi baasil ülemaailmset “tervise digipassi”

Maailma Terviseorganisatsioon (World Health Organisation – WHO) teatas esmaspäeval “märgilisest digitaalsest tervishoiualasest partnerlusest” Euroopa Komisjoniga. Nimelt võtab WHO juba nüüd juunis kasutusele Euroopa Liidu (EL) digitaalsete Covid-tõendite süsteemi, mis selgituste kohaselt hõlbustab inimeste globaalset liikumist ja kaitseb kodanikke nii praeguste kui tulevaste terviseohtude, sh pandeemiate eest. Teate kohaselt on tegemist esimese ehituskiviga WHO globaalses digitaalses tervisetõendite võrgustikus (Global Digital Health Certification Network – GDHCN), mille eesmärgiks on inimeste parema tervise nimel arendada lai valik digitaalseid tooteid ja teenuseid.

“Tuginedes ELi väga edukale digitaalsele sertifitseerimisvõrgustikule, soovib WHO pakkuda kõigile WHO liikmesriikidele juurdepääsu avatud lähtekoodiga digitaalsele tervishoiu-tööriistale, mis põhineb võrdsuse, innovatsiooni, läbipaistvuse ning andmekaitse ja eraelu puutumatuse põhimõtetel,” ütles WHO peadirektor dr. Tedros Adhanom Ghebreyesus. “Uute väljatöötamisel olevate digitaalsete tervishoiutoodete eesmärk on aidata inimestel kõikjal saada kiiresti ja tõhusamalt kvaliteetseid tervishoiuteenuseid,” lisas ta.

Euroopa Liidu vaktsiinipass. Foto: Wikimedia Commons/Euroopa Komisjon.

ELi Covid-tõendit võib teisiti nimetada vaktsiinipassiks ehk selle “digitaalse tööriista” abil keelati miljonitele vaktsineerimisest keeldunutele ligipääs tervele reale teenustele, seda nõudsid tööl käimise eeltingimusena paljud tööandajad ja selle abil piirati inimeste vabadust reisida.

Hollandist pärit Euroopa Parlamendi liige Rob Roos nimetas WHO ja Euroopa Komisjoni koostööd selles küsimuses murettekitavaks arenguks. Tema sõnul ei ole WHO mitte valitsusasutus, vaid on 80% ulatuses rahastatud oligarhide ja suurte ravimifirmade poolt. “Koroonapass on diskrimineeriv tööriist, mis on ainult võltsi turvatunnet tekitanud,” ütles ta Twitteri vahendusel.

“Me ei saa anda riiklikku võimu üle demokraatliku legitiimsuseta erarahastusel põhinevale institutsioonile,” kirjutas ta ka ühes varasemas postituses WHO kohta.

Euroopa Parlamendi saadik Rob Roos kritiseeris Twitteris WHO ja Euroopa Komisjoni koostööd.

Tour de France kehtestab taas Covid’i tõttu maskikohustuse

Juuli alguses startiva tuntud jalgrattavõistluse Tour de France korraldajad plaanivad selleks aastaks taas Covid-i tõttu rangeid piiranguid. Näiteks on viiruse tõrjumise ja leviku piiramise nimel võistlejatel keelatud fännidele autogramme jagada. Samuti ei tohi võistlejad ja tiimide liikmed oma hotellist väljaspool söömas käia. Eelmisel aastal oli see lubatud.

Kehtestatakse ka maskikohustus – võistkondade alal peavad näomaske kandma nii võistlejad, tiimide liikmed kui kohtunikud. Võistkondade boksidesse lubatakse külalisi ja ajakirjanikke aga ainult päris tuuri alguses ja ka siis kehtib üldine maskikohustus.

Taani jalgrattur Jonas Vingegaard mullu Tour de France‘l. Foto: Wikimedia Commons.

Et näomaskid on iga etapi alguses ja lõpus kohustuslikud, teatati ka kõigile rattaralli kajastamisest huvitatud väljaannetele.

“Senikaua, kuni me sellega tervist kaitseme, see mind ei häiri,” ütles prantslasest jalgrattur David Gaudu. “Ma pigem eelistan kanda näomaski, kui vaadata, et kõik satuvad jälle epideemia tõttu paanikasse ja ratturid on Covid-19 tõttu rivist väljas,” lisas ta.

Samal ajal kinnitavad uuringud, et näomaskidel puudub arvestatav efekt Covid-i või teiste hingamisteede viiruste leviku piiramisel.

Hiljutine küsitlus: traditsioonilisi väärtusi hindavad ameeriklased on jäänud vähemusse

Mõni aeg tagasi Ameerika Ühendriikides avaldatud uuringu järgi on traditsioonilisi väärtusi, nagu patriotism, religioon ja lastesaamine hindavate ameeriklaste arv järsult kukkunud. Wall Street Journal’i (via NY Post) tellitud küsitlus näitas, et patriotismi peab oluliseks väärtuseks vaid 38% vastanutest. 1998. aastal pidas patriotismi oluliseks 70%.

Ameeriklaste patriotism on märgatavalt vähenenud. Foto: Debby Hudson/Unsplash.

Religiooni pidas tänavu oluliseks 39% protsenti vastanutest. 25 aastat tagasi pidas religiooni oluliseks 62%.

Lastesaamist oluliseks pidavate ameeriklaste arv on küsitluse järgi langenud 30%ni 1998. aasta 62% pealt.

Samuti on kukkunud inimeste arv, kes peavad väga oluliseks osalemist kogukonnaelus – neid on praegu vaid 27%, ehkki kõigest neli aastat tagasi oli neid küsitluse järgi 62%.

Tõusnud on raha väga oluliseks pidavate ameeriklaste arv – 25 aastat tagasi oli neid küsitluse põhjal 31%, nüüd 43%.

Kogume 25 000€ järgmise poolaasta tegevuseks – palume Sinu toetust!
TOETA SOBIVA SUMMAGA TÄNA
Kommentaaride teavitused
Teavitus
1 Kommentaar
Enim hääli saanud
Uuemad Vanemad
Inline Feedbacks
View all comments