Viimase nädala jooksul jäid toimetusele silma järgmised teemad:
- naiste spordirõivaid reklaamivad mehed ja muud ettevõtete trans-kampaaniad
- Ühendriikide ülemkohtu liikme Neil Gorsuchi terav kriitika Covid-piirangute aadressil
- Kanada rahvusringhäälingu pikaaegne ajakirjanik tunnistas tsensuuri
- Prantsusmaa politsei jahib Emmanuel Macroni Adolf Hitlerina kujutanud plakatite ülespanijaid
- pea kaks kolmandikku ameeriklastest peab meediat vaenlaseks
Adidas reklaamib naiste ujumistrikood mehe seljas ja teised trans-kampaaniad: ettevõtted riskivad klientide pahameele ja suure kahjumiga, aga teevad seda ikka
Spordivarustuse bränd Adidas on käima lükanud Pride-kampaania, milles erilist tähelepanu on pälvinud karvase rinnaga meesmodell, kes reklaamib oma seljas naiste ujumistrikood. Adidas kirjeldab modelli sugu nimetamata: 188 cm pikkune, rinnaümbermõõt 86 sentimeetrit, vööümbermõõt 68 sentimeetrit. Trikoo alaosas tungivad esile ka mehe suguelundi kontuurid.
Oodatult tõi Adidase kampaania kaasa terava kriitika, eelkõige naiste kõlava protesti ja üleskutsed ettevõtte toodangut edaspidi boikoteerida. “Me liigume aina rohkem naiseks olemise absoluutse ründamise poole,” ütles endine ujuja Sharron Davies.
Selline trans-kampaania ei ole mingi üksikjuhtum. Hiljuti sai samasugust teravat kriitikat Nike, kui palkas naiste spordirõivaid reklaamima Dylan Mulvaney nimelise suunamudijast mehe, kes nimetab end naiseks. See tõi samuti kaasa terava vastureaktsiooni ja üleskutse ettevõtet edaspidi boikoteerida. Nike vastas kriitikutele palvega olla “lahked ja kaasavad”.
Selliseid reklaamikampaaniaid tegevad ettevõtted peavad mõtlema ka otsuste majanduslikule mõjule. Kui spordirõivaste ja -varustuse tootjate puhul on müügitulu langusest vähem juttu olnud, siis sama Mulvaney oma sotsiaalmeedia-partneriks ehk õllereklaami tegema palganud joogitootja Anheuser-Busch InBev sai valusa õppetunni. Ühendriikide enimmüüdud õlle müük – Mulvaney reklaamis õllebrändi nimega Bud Light – on nüüdseks languses olnud juba kuus nädalat järjest. Näiteks mai teisel nädalal müüdi õlut 25% vähem, kui samal ajal aasta tagasi ja kokku on ettevõte aasta algusest müünud Ühendriikides 110 miljoni dollari ehk enam kui 100 miljoni euro väärtuses vähem Bud Light’i kui mullu sama ajaga. Otsus on mõjunud negatiivselt ka ettevõtte teiste õllebrändide müügile.
Anheuser-Busch on ka börsil noteeritud ja skandaali puhkemisel kaotas ettevõte lühikese ajaga oma turuväärtusest viis miljardit dollarit ehk umbes 4.65 miljardit eurot.
Viimasel nädalal sai samasuguse tagasilöögi osaliseks ka suur Ühendriikide kaubanduskett Target, mis alustas nn Pride-kuu – selleks on kuulutatud juuni – kampaaniat. Müüki toodi erinevaid nn Pride-riideesemeid. Nt oli nende seas ujumistrikoo, mille disainis oli mõeldud “transnaiste” ehk meeste genitaalide peitmisele. Lasteosakonnas müüdi aga särke, millel transsoolisuse teemat positiivselt esile tõstvad sõnumid – nt “Uhke täiskasvanud drag queen Katja” jms. Klientide tugeva kriitika tõttu otsustas Target osa tooteid müügilt ära võtta, põhjendades seda asjaoluga, et ettevõtte töötajaid hakati ähvardama.
Ka Target on börsil kaubeldav ja kaotas nädalaga oma turuväärtusest üheksa miljardit dollarit ehk umbes 8,4 miljardit eurot.
Target’i kõrval teevad samasugust trans-kampaaniat enamik Ühendriikide suuremaid kaubanduskette.
Ühendriikide ülemkohtunik: Covid-piirangud olid Ühendriikide ajaloo suurim sekkumine kodanikuvabadustesse
Ameerika Ühendriikide ülemkohtu kohtunik Neil Gorsuch avaldas eelmisel nädalal Covid-piiranguid ja sisserännet puudutava kohtuvaidluse raames kaheksaleheküljelise arvamuse, kus nimetas pandeemia-poliitikat Ühendriikides “suurimaks sekkumiseks kodanikuvabadustesse selle riigi rahuaegses ajaloos”. Tema sõnul andsid nii osariigid kui föderaalvalitsus erakorralisi määruseid välja “hingematvalt suures ulatuses”. Gorsuch kritiseeris nn lukustamispoliitikat, ettevõtete, koolide kui muude avalike asutuste sulgemisi. “Nad sulgesid kirikud, lubades samal ajal kasiinodel ja muudel eelistatud ettevõtetel jätkata. Nad ähvardasid rikkujaid mitte ainult tsiviilkaristustega, vaid ka kriminaalkaristustega,” kritiseeris ta.
Gorsuch heitis föderaalvalitsusele ette ka sundvaktsineerimise poliitikat ehk vaktsineerimisest keeldunud töötajate vallandamist. Lisaks tõi ta välja, et riiklikult avaldati tugevat survet sotsiaalmeediafirmadele, et pandeemia-poliitikat mittetoetava ehk seetõttu “ebasobiva” teabe levikut takistataks. Üheks kriitika adressaadiks olid ka kongress ja osariikide seadusandjad, kes erakorraliste määruste väljaandmise ajal “liiga sageli vaikisid”. Ehkki Gorsuch kinnitas, et ehkki mõistab vajadust erakorralises olukorras otsustavalt tegutseda, on olemas risk, et selline tegutsemine jätab demokraatiast ja kodanikuvabadustest alles vaid õõnsa kesta.
Gorsuchi avaldus leidis Ühendriikides üksjagu vastukaja. Positiivse poole pealt hindas seda näiteks Lõuna-Dakota osariigi kuberner Kristi Noem, kelle sõnul on kohtunikul õigus. Ta nimetas rakendatud lukustamispoliitikat kommunistlikuks ja lisas, et Lõuna-Dakota ei teinud seda. Osariigis polnud ka maskikohustust ega sundvaktsineerimist.
Kanada rahvusringhäälingu ajakirjanikel oli keelatud vaktsiinikahjustustest kirjutada
Endine Kanada rahvusringhäälingu (Canadian Broadcasting Corporation – CBC) ajakirjanik Marianne Klowak tunnistas, et lood, mis puudutasid nn lukustamispoliitika negatiivseid mõjusid, vaktsiinikahjustusi või sundvaktsineerimise vastaseid proteste, olid CBC’s keelatud. Klowak andis tunnistusi pandeemia-poliitika hindamiseks kokku tulnud kodanikualgatuse National Citizen’s Inquiry ees. Klowaki sõnul ootavad kodanikud avalik-õiguslikult ringhäälingult eelkõige tõe rääkimist. “Me lõpetasime selle,” ütles ta. 34-aastase staažiga ajakirjanik märkis, et praktika muutus sisuliselt üleöö ja teemasid, mida ta pakkus, hakati tagasi lükkama. Ta lisas, et tema hinnangul pettis CBC Kanada kodanikke, näidates ühe poole eksperte “asjatundlike ja usaldusväärsetena”, samal ajal portreteerides piirangutes kahtlejaid “ohtlike ja valeinfo levitajatena”.
“Väga lühikese aja jooksul olin ma tunnistajaks ajakirjanduse, uudiste kajastamise, uuriva ajakirjanduse kokkuvarisemisele. Ja nii, nagu mina sellest aru saan, me tõepoolest edastasime propagandat,” ütles ta.
Klowak lahkus CBC’st 2021. aasta detsembris.
Prantsusmaa politsei jahib Macroni Hitlerina kujutavate plakatite ülespanijaid
Lõuna-Prantsusmaal Avignonis ilmusid 17. mai ööl vastu 18. maid reklaamtahvlitele 30 plakatit, mis kujutasid Prantsusmaa presidenti Emmanuel Macroni natsiliidri Adolf Hitlerina. Plakatitel kujutatakse Macroni hallide juuste ja vuntsidega. Vuntsideks on number 49.3 – just seda põhiseaduse artiklit kasutades surus Macron läbi oma pensionireformi ilma, et parlament oleks saanud seda hääletada.
Plakatitel kujutatu reprodutseeris kohaliku kunstniku seinamaalingut, mille too lõi aprillis ühe linna parkimisplatsi äärde ja mille linnavõim koheselt kustutas. Ka plakatid korjati kiiresti kokku ja politseile tehti kaebus. Plakatite ülespanijaid võib nüüd presidendi solvamise eest ees oodata 12 000 euro suurune rahatrahv ja lisaks mässu õhutamise eest 7500 eurot trahvi koos kahekuuse vanglakaristusega.
See ei oleks Prantsusmaal esimene kord, kui Macroni Hitlerina kujutava plakati autor ja ülespanija Prantsumaal karistada saaks. 2021. aasta septembris sai Lõuna-Prantsusmaal Macron-Hitlerit kujutanud plakati ülespanija 10 000 eurot trahvi. Mees protestis selle plakatiga Covid-piirangute vastu. Toona initsieeris kohtuasja president Macron ise, mis oli tema poolt silmakirjalik käik, sest valitud juhtumite puhul on Macron just vastupidiselt öelnud, et sõnavabadus on ülim hüve. Näiteks kui satiiriajakiri Charlie Hebdo 2020. aasta septembris taas prohvet Muhamedi karikatuure avaldas ja moslemid selle peale protesti avaldasid, võttis Macron sõnavabaduse kaitseks sõna. “Prantsusmaal võib kritiseerida presidenti, valitseijaid, jumalat toetada,” ütles ta. Ent nagu näeme, ei vasta see tõele. Prantsusmaa sõnavabaduse olukorrast pikemalt oleme kirjutanud siin.
Pea kaks kolmandikku ameeriklastest näeb meedias “rahva vaenlast”
Uuringufirma Rasmussen küsitluse järgi nõustub 59% Ameerika Ühendriikide tõenäolistest valijatest täielikult või osaliselt väitega, et “meedia on tõeline rahva vaenlane”. 1002 osalejaga küsitluse järgi on selline hinnang rohkem levinud vabariiklaste valijate seas – 77% nõustub või pigem nõustub toodud väitega. Demokraatide poolel on nõustujad ja pigem nõustujad vähemuses – 44% vastanutest. Väitega mittenõustujaid ja pigem mittenõustujaid on demokraatide poolel samal ajal 51%. Kahe suurema partei väliste eelistustega valijate seas peab või pigem peab meediat rahva vaenlaseks 56% vastajatest ja ei pea või pigem ei pea 35%. Kõigi küisitluses osalenute peale kokku oli ka 5% selliseid vastajaid, kes tõdesid, et pole kindlad, kas meedia on rahva vaenlane või mitte.
