Kreml on vastu võtnud uue seaduse, mis koos haldusseadustiku muudatusega lubab Moskva linnal kasutada tehisaru, et automaatselt tuvastada kergemaid rikkumisi. Süsteem toetub linna videovalvevõrgustikule, aga ka sõidukitesse ja droonidele paigaldatud kaameratele, kirjutab Meduza. Esialgu kolmeaastasesse tehisaruseire katseprojekti on haaratud kultuuripärandi objektide kaitse, piirkondlik ehitusjärelevalve, keskkonnaseire, kaitsealuste loodusobjektide järelevalve, transporditaristu ja teede järelevalve, linna pinnase kaitse ja kasutamise seire, rohealade kaitse-eeskirjade täitmise järelevalve.
Teatavaks jälgimismeetmeks tuleb ilmselt ka pidada Venemaa keskpanga otsust kasvatada pettuseohuga toimingute nimekirja praeguselt kuuelt kaheteistkümnele (vt ka siit). Uus ohumärk on näiteks üle 200 000 rubla (u 2124 euro) suurune ülekanne kliendi oma kontode vahel kiirmaksesüsteemi kaudu, kui sellele järgneb 24 tunni vältel katse saata raha teisele isikule, kellele klient ei ole viimase kuue kuu kestel raha üle kandnud. Ohumärk on ka uue internetiteenuse pakkuja kasutamine ja SIM-kaardi vahetamine. Kui avastatakse mistahes neist näitajatest, peavad pangad ülekande 48 tunniks külmutama, teavitama klienti põhjusest ja paluma tal tehingut kinnitada. Klient võib küll nõuda, et pank teeks soovitud ülekande, kuid kui raha läheb lõpuks petturitele, ei hüvita pank kahju.
Kui tavakodanike elu jälgitakse igal võimalikul moel üha rohkem ja nende vabadusi keeratakse aina enam kinni (vt ka siit, siit, siit), siis vähemalt Venemaa ametnike puhul on otsustatud järelevalvet leevendada. Nimelt ei ole ametnikud sellest aastast peale enam kohustatud esitama tuludeklaratsiooni. Edaspidi peavad ametnikud tulu deklareerima vaid rangelt määratud juhtudel – enne, kui ta nimetatakse ametisse või viiakse üle uuele ametile; lisatakse föderaalsesse personalireservi või suuremate kulutuste korral. Esimest korda lubas president Vladimir Putin jätta ametnikel, eesostas mõistagi endaga, deklaratsiooni esitamata 2022. aasta lõpus. Tollal ajutise meetmena Ukraina vastu peetava täiemahulise sõja ajaks loodud meetmest on nüüdseks saanud püsiv meede ja isegi kui ametnik peab deklaratsiooni esitama, ei ole see mingil juhul avalikustatav.
Jaanuarist tõusis Venemaal ka käibemaks seniselt 20%-lt 22%-le, kuigi sotsiaalselt oluliste kaupade 10% vähendatud maksumäär jääb samaks. Samuti on allapoole kohendatud käibemaksukohuslaste piirmäära, mida laialdaselt kasutavad väikeettevõtted, kes nüüd peavad senisest suurema osa käibest riigile kandma. „Välisagentide” tulumaks aga tõuseb 30%-le sõltumata sellest, kas nad on Venemaa maksuresidendid. Niinimetatud välisagentidelt on ära võetud ka maksusoodustused ja õigus taotleda maksuvabastusi. Siinkohal väärib aga meenutamist, et “välisagendi tiitli” omanikuks võib Venemaal väga kergesti sattuda. Näiteks on föderaalsel julgeolekuteenistusel (FSB) eraldi nimekiri teemadest, mille kohta teavet kogunud isikud võidakse nimetada „välisagentideks”, sest neid teemasid “võidakse kasutada Venemaa julgeoleku vastu”. Sellised teemad on teave ja hinnangud riigi sõjaväe, julgeolekusektori ja kosmoseagentuuri Roskosmos kohta. Justiitsministeeriumil on aga “välisagentide” nimekiri, kuhu võib sattuda iga isik, kes on levitanud välismeediat määramata isikute arvule, kes sai välisriigist toetust või „teostas välisriigi huve”. Piirideta Ajakirjanike andmetel oli mullu augustis 810-st „välisagendiks” või „soovimatuks organisatsiooniks” nimetatud organisatsioonist 292 meediaväljaanded.
Veel on Venemaa föderaalne julgeolekuteenistus (FSB) tagasi saanud oma eeluurimisvanglad. Neid pole teenistusel olnud mitu aastakümmet, sest Venemaa oli kohustatud Euroopa Nõukogu liikmena järgima inimõiguste reegleid. Et aga 2022. aastast peale ei ole Venemaa Euroopa Nõukogu liige, on need piirangud kadunud. Tänavu jaanuarist ongi julgeolekuteenistusel taas oma vanglad. Meenutuseks, et mullu suvel kirjutas USA välisministeerium aruandes, et eelvangistused on Venemaal pikad, kuigi seaduse järgi peaksid piirduma kahe kuuga. Kohtud lükkavad tagasi igasugused vaidlustused kinnipidamise üle, sest ega kohtunikud sõltumatusega ei hiilga. Teatatud on juhtumitest, kus süüdistatavat hoitakse enne ametlikku süüdistust isolatsioonis ning kus süüdistatavat piinatakse, pekstakse või vägistatakse, et sundida teda “vajalikku” üles tunnistama. USA välisministeeriumi andmetel toimub politsei süsteemne kahtlustatavate väärkohtlemine just esimestel päevadel pärast vahistamist eeluurimisvanglas. Nüüdsed julgeolekuteenistuse eeluurimisvanglad annavad selleks ilmselt võimalusi ja salajasust juurde.
Lõpetuseks tabas kodanikke peale maksutõusu ka kange alkoholi hinnatõus. Nimelt määrab Venemaal kange alkoholi miinimumhinna riik. Nii peab jaanuarist pooleliitrise viinapudeli eest välja käima vähemalt 409 rubla (u 4,34 eurot), hinnatõus arvestatavad 50 rubla (u 53 senti). Pool liitrit brändit peab aga maksma vähemalt 605 rubla (u 6,43 eurot, tõus 133 rubla ehk u 1,41 eurot) ning konjak 755 rubla (u 8 eurot, tõus 104 rubla ehk 1,10 eurot). Hinna kehtestanud korraldus kehtib ametlikult küll 31. detsembrini 2031, kuid seni on kange alkoholi miinimumhinda igal aastal kõrgemale kohendatud juba 2015. aastast peale. Õnneks aitab maksutõusu ja viina kõrgema hinnaga “toime tulla” suurem miinimumpalk. Täistöökoha korral on see jaanuarist 27 093 rubla (u 288 eurot) kuus ehk iga kuu 4653 rubla (u 49 eurot) rohkem kui mullu.
Vaat siis, Eesti ja Venemaa polegi nii erinevad 🙂