Jaanuarist peale on kasutajad kogu Venemaal teatanud üha tõsisematest keerukustest Telegrami toimimisega, näiteks on raskusi vastu võtta ja saata häälsõnumeid, videoid, pilte. Probleem on aga iga päevaga süvenenud ja sel nädalal teatas Venemaa meediaamet Roskomnadzor, et kavatseb piiranguid tasapisi veelgi karmistada, kirjutab The Moscow Times.
Esimest korda tekkisid Venemaal Telegrami ja Whatsappi kasutajatel probleemid juba mullu augustis. Tollal selgitas Roskomnadzor, et tegemist on “võitlusega kurjategijatega, kes olevat liikunud välismaistesse sõnumivahetusrakendustesse, mis keelduvad tagamast venelaste turvalisust.” Riikliku järelevalveameti sõnutsi olid Whatsapp ja Telegram muutunud peamisteks kanaliteks, kus kõnedega inimesi petetakse, neilt midagi välja pressitakse või püütakse neid värvata terrorismi- ja sabotaažiaktidesse. Kusjuures pressiteates oli kõlavalt väidetud, et otsuses tugineti „õiguskaitseasutustele ja paljudele kodanike pöördumistele”.
Nüüd on Roskomnadzor selgitanud, et jätkab toona kehtestatud piirangutega, aga karmistab neid järk-järgult. Samad on ka võimude praegused süüdistused, et Telegram pole suutnud rakendada meetmeid kuritegelike ja terroristlike rühmituste vastu ega kaitse kasutajate isikuandmeid. „Selle tulemusena jätkab Roskomnadzor asjakohaste piirangutega, et tagada Venemaa seaduste järgimine ja kaitsta kodanikke,” seisab ameti avalduses.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov kaitses Roskomnadzori otsust ja märkis, et Venemaa ametivõimud on väidetavate rikkumiste asjus Telegramiga ühendust võtnud. „[Telegrami piiramises] pole midagi head, aga seadust tuleb järgida,” ütles Peskov. Seadused nõuavad, et ettevõtted säilitaksid Venemaa kasutajate andmeid riigi piires ja võtaksid kasutusele meetmed, et platvorme ei saaks kasutada eesmärkidel, mida Moskva nimetab kuritegelikeks või „terroristlikeks”.
Ühtlasi teatas Roskomnadzor, et rakendus peab arvestama uute lisapiirangutega, sest ka varasemad rikkumised on parandamata. Seejärel määras Venemaa kohus kolmapäeval sõnumirakendusele trahvi ligikaudu 11 miljonit rubla (119 500 eurot) selle eest, et platvorm keeldus eemaldamast keelatuks loetud sisu, mida ametivõimud peavad äärmuslikuks. Telegram võib kaheksas kohtujuhtumis saada kokku kuni 64 miljoni rubla (695 000 eurot) suuruse trahvi, kusjuures kohtutäiturid püüavad sisse nõuda veel 9 miljonit rubla maksmata trahve.
Telegrami asutaja Pavel Durovi sõnutsi piiravad Venemaa ametivõimud rakendusele juurdepääsu, et sundida venelasi eelistama sõnumirakendust Max, mida valitsus toetab ja mis kriitikute sõnutsi on loodud jälgimiseks ja poliitiliseks tsensuuriks. „Kodanike vabadusi piirata ei ole kunagi õige lahendus. Telegram seisab sõnavabaduse ja privaatsuse eest, hoolimata survest,” kirjutas Durov.
Telegram on Venemaal üks enim kasutatud sõnumirakendusi, platseerudes mulluse uuringu alusel Whatsappi järel teisele kohale veidi enam kui 90 miljoni kasutajaga. Telegrami kasutatakse nii erasuhtluses kui ka töises suhtluses, sh kasutavad rakendust valitsusasutused, kes teavitavad sealtkaudu avalikkust. Nüüdsed Telegrami piirangud ei ole Venemaal esmakordsed. 2018. aasta aprillis blokeerisid võimud sõnumirakenduse, sest see keeldus FSB-le edastamast kasutajate sõnumite dešifreerimisvõtmeid. Blokeeringust pidi Roskomnadzor siiski 2020. aasta juunis loobuma, väidetavalt seepärast, et Telegrami asutaja Pavel Durov oli väljendanud valmisolekut „võidelda terrorismi ja ekstremismi vastu”, kuid teiste teadete järgi polevat riik suutnud blokeeringut jõustada.
Telegrami asutaja Pavel Durov on tähelepanu alla sattunud ka mujal: tunamullu vahistati ta Prantsusmaal süüdistatuna selles, et ei tee võimudega koostööd ega modereeri rakenduse kasutajate postitusi. Sel moel toetavat Durov pettuseid, narkokaubandust, küberkiusamist, organiseeritud kuritegevust ja terrorismi. Uurimine Prantsusmaal pole küll lõppenud, kuid vahi all mees enam ei viibi ja tema reisipiirangud on tühistatud.
