Rangelt võttes “kanalit” ei olnudki, sest ma pole kunagi olnud juutuuber, vaid olin lihtsalt rohkem kui 15 aastat eri rollides laadinud peamiselt blogipostitustesse põimimiseks üles mitmesuguseid videoid.
Kanali ootamatu sulgemisega läks kaduma hulk Estobuntu, valimisliidu Vabakund, erakonna Eestimaa Rohelised, Eesti Piraadipartei, netikogukonna ehk Internet Society Estonia, Wikimedia Eesti, Open Knowledge Estonia jt kodanikuühiskonna organisatsioonide või algatuste ajaloolisi videoid, mis eri tehnilistel vmt põhjustel olid minu kanalisse laaditud.
Ma ei mäletagi kõike, mis seal üleval võis olla, aga haihtuski korralik osa 2010ndate kodanikuühiskonna ajaloolisest mälust… Mida selline sündmus tähendab ja mida järeldada sellest edaspidiseks?
Arusaamatu süüdistus: „tõsised ja korduvad rikkumised“
Viimastel aastatel olin üles laadinud peamiselt JUKU kooliarvuti ja retroraalimisega seotud uurimuslikku materjali ning e‑hääletuse tehniliste küsimustega seotud videoid. Neid videoid oli nii minu enda kui teiste poolt põimitud blogipostitustesse, teadusartiklitesse, rohkem ja vähem akadeemilistesse ettekannetesse ning ajakirjandusväljaannetesse.
Kanalil polnud ühtegi hoiatust, kuigi mäletan ammust teavitust selle peale, kui ühes Estobuntu videos lülitati demonstratsiooniks sisse netiraadio ja sealt kõlanud muusika tuvastati kui autoriõigusega kaitstud. Selle ainus tagajärg oli siiski, et konkreetset videot ei saavat “monetiseerida” – aga seda ei teinud ma niikuinii ühegi videoga. Seetõttu on YouTube’i poolt välja toodud „severe or repeated violations of our spam, deceptive practices and scams policy“1 täiesti arusaamatu.
Isegi kui kampaaniavideod võisid olla poliitilised, ei olnud neis midagi õigusvastast ega isegi kaudselt äärmuslikku. Kuna YouTube kinnitas ka vastuses apellatsioonile, et vaatas kanali üle ja jääb oma seisukoha juurde, siis pidi pärast kõiki neid aastaid olema tegu kas läbimõeldud valeraporteerimise kampaania või ametkondliku sekkumisega.
Kanali avalik kriitik: Riigi Valimisteenistus
Ainus mu kanali teemal sõna võtnud ametkond on Riigi Valimisteenistus (RVT), mis oma veebilehe 22. oktoobri 2025 teadaandes väitis, et sisuliste muudatusteta 20-minutiline väljalõige nende 20.10 ametlikust veebiülekandest on kuidagi eksitav. Esitasin selle peale ka valimiskaebuse, mille arutelus selgus, et eksitav olevat olnud eelkõige video pealkiri: „Audit ei lõppenud positiivselt: e-valimiskasti tervikluse kontroll KOV 2025 valimistel luhtus”.
Pole kahtlust, et see pealkiri Arne Koitmäele ei meeldi, kuid selles pole midagi faktiliselt valet, sest formaalselt kukkus valimiskasti tervikluse kontroll kahtlemata läbi. Seda nii 20-minutilise väljalõike jooksul kui ka hiljem sama toimingu uuesti läbimisel, mille puhul jäi samaks auditirakenduse näidatud teade: „E-valimiskasti verifitseerimise logid on terviklikud: ei“.
Teade jäi samaks sellele vaatamata, et RVT poolne toimingute juht Indrek Leesi andis audiitorile ette väljalülitatud veakontrolliga, st muudetud seadetega auditirakenduse, palus selle uuesti käivitada ning dikteeris seejärel lasteaiakasvataja kombel näpuga näidates ja iga sõna aeglaselt välja hääldades, mida audiitor peab uuest väljundist järeldama.
E-valimiste audit kukkus läbi
Ainuüksi fakt, et Arne Koitmäe seejärel allkirjastas e‑hääletuse tulemuse, ei muuda luhtunud tervikluse kontrolli õnnestunuks.
Audiitor ei saanud toimunust aru ei 20.10 toimingu ajal ega too e‑valimiskasti logide verifitseerimise läbikukkumise tegelikku põhjust välja ka oma 22.12 lõppraportis, kus väidab, et tegu oli tarkvara funktsionaalsuse puudusega.
Seetõttu tuleb väita, et audit mitte üksnes ei kukkunud 20.10 läbi, vaid on siiani läbikukkunud, sest audiitor ei tuvastanud toimunu asjaolusid ei kohapeal ega ka hilisema analüüsi käigus.
Pole üldsegi selge, kas sellises olukorras sai Arne Koitmäe allkiri e‑hääletuse tulemustel olla seaduslik, sest allkirjastada võis ta tulemused RKVS §60¹ lg10 järgi alles “pärast elektroonilise hääletamise süsteemi andmete tervikluse kontrolli” – ilmselt pidi kontroll selleks õnnestuma? Toimunut aitab meenutada ka video.
Kui on ootuspärane, et auditeeritav aktiivselt ise dikteerib audiitorile nii läbitavad sammud kui sisuliselt sõna-sõnalt ka nende tulemused, siis oleksid võinud Indrek Leesi ja Arne Koitmäe 20.10 seal samahästi ka iseennast auditeerida.
Seejuures juhatati auditeerimine RVT poolt 20.10 sisse vastuoluliste sõnadega, millest toimingute lõpuks enam suurt midagi järele ei jäänud: „Ja siis on võimalik nüüd audiitoritel hakata enda tegevusi tegema. Siin enam meie, Riigi Valimisteenistus, midagi vahele segada ei saa – et nemad otsustavad, mida nad auditeerivad, kuidas, mismoodi ja mis vahenditega. Ehk siis järgime audiitorite korraldusi.“
Audiitor ei välistanud siseründeid
Möönan siiski, et konkreetsest auditi formaalse läbikukkumise teatest on olulisem see, et audiitor tegelikult ei veendunud RKVS §48⁸ lg11 sisendi ja väljundi “vastavuses, tervikluses ning autentsuses”, st selles, kas antud hääled vastasid kokkuloetud tulemusele – audiitor ei teinud midagi, et välistada Tarvo Treieri poolt veebruaris 2025 RVT-le edastatud siseründeid.
Tõin tulemuse võltsimise ründe korduvhäälte järjekorra muutmise teel välja juba oma algses 30.11 blogipostituses auditeerimise kohta: „Lahendamata jääb probleem, et korraldaja saab auditirakendusele tuvastamatult tõsta ümber häälekonteinereid eri häälte kategooriate vahel – näiteks võib valimiste korraldaja anda audiitorile ette logid, kus on valimistulemuse ebaseadusliku mõjutamise eesmärgil märgitud korduvhäälteks kõigi selliste valijate viimasena antud, st anonüümimisele minema pidanud hääled, kellest võib avaliku teabe nagu erakondade liikmete nimekirjad vmt põhjal eeldada, et nad võivad hääletada mõne võltsija jaoks ebasoovitava erakonna poolt.”
See on Treieri teadustöös kirjeldatud siseründena koodiga F33, aga tal oli neid kokku 37. Neist 17 proovis ta läbi eksperimentaalselt ja neist 12 õnnestusid, sh ülejäänud 20 jättis Treier proovimata, kuna neid ei oleks saanud auditirakendus niikuinii avastada.
Kuna Treier andis oma dokumenteeritud rünnete kataloogi RVT-le üle veebruaris 2025 ja RVT hoidis ründeid saladuses 9. detsembrini 2025, siis mis tagab meile, et Koitmäe ei kasutanud KOV valimiste tulemuse muutmiseks sedasama rünnet F33 või mõnda teist Treieri kirjeldatud 32 eksperimentaalselt tõendatud rünnetest?
Audiitor seda ei kontrollinud – ta ei saanud hakkama isegi oma põhiülesandega!
Kes kaebas YouTube-le?
Ilmselt mul ei avanegi võimalust teada saada, kes täpselt ja mis põhjendusega mu rohkem 15 aasta paksuse kultuurikihi YouTube’ist eemaldas. Siiski pole mul põhjust arvata, et pärast nii pikka aega juhtus see millegi muu kui RVT poolse tegevuse tulemusel, kellele see ainsana oli mõne kuu eest ette jäänud.
Teisi kahtlusaluseid silmapiiril pole ja oleks imelik hakata neid välja mõtlema. Arne Koitmäe 16.02 vastus mu küsimusele nende seotuse kohta kanali sulgemisega kõlas: „Riigi valimisteenistus ei halda YouTube ega tee nende üle järelevalvet. Saamaks teada, milliste kogukonna reeglite vastu eksitud on, tuleks pöörduda YouTube poole.“
On meil põhjust teda seekord uskuda?
Postitus ilmus algselt Märt Põdra Facebooki lehel.
- „tõsine või korduv rämpsposti, petturlike praktikate või pettustega seotud poliitika rikkumine“ ↩︎
Meie riigiasutused on ignorantsed ja süüdimatud. Sa võid neile puust ette teha ja punaseks värvida aga nemad ütlevad et see on sinine. E-valimised on juba olemuslikult põhiseaduse vastased ja tuleb koheselt lõpetada. Nüansid ei muuda seda tõsiasja.
Kogu demokraatia tuleks lõpetada.
Rahvas valib järgmistel valimistel järgmisi “lehtmäesid” ja järgmisi “johhaidii-mehi”. Võimu juurde pääseb järjepidevalt inimtüüp, kes on oma isikuomadustelt ja mentaliteedilt pooleldi mustlased, pooleldi partorgid.
Nii ei lähe paremaks midagi. Ainult hullemaks saab minna.
Meritokraatia, kui see on õigesti korraldatud, võiks olla parem juhtimis-süsteem.
Demokraatiat ei saagi ilmselt paremini korraldada, see jääbki lonkama.