Tuntud umbrohutõrjevahendi Roundup tootja Bayer (kuni 2018 Monsanto) ja vähihaigete advokaadid on teada andnud, et jõudsid 7,25 miljardi dollari (6,1 miljardi euro) suuruse kokkuleppeni. Kogu riiki hõlmav uus kokkulepe on mõeldud lahendama enamiku pooleliolevaist 65 000 kohtuasjast. Samuti peaks lepe katma tulevikus lisanduda võivad kaebused, kirjutab Deutsche Welle.
Teisipäeval teatavaks tehtud kokkuleppe järgi peab Bayer maksma 21 aastaga erifondi kokku 7,25 miljardit dollarit (6,1 miljardit eurot). Üksikisikule makstav kahjusumma sõltub sellest, kuidas ta kasutas Roundupi, kui vana ta diagnoosi saades oli ja kui raske oli tema non-Hodgkini lümfoom.
Kokkulepe ei nõua, et Bayer võtaks vastutuse või tunnistaks süüd. Selle jõustumiseks on ka vaja vaid minimaalset arvu hagejaid ning Bayeril on õigus leppest taganeda, kui liiga paljud hagejad ei soovi sellega liituda. Järgmisena peab kokkuleppe heaks kiitma Missouri osariigi St. Louisi ringkonnakohus, kuhu Bayer selle esitas. Bayeri tegevjuht Bill Andersoni leiab: „Kohtuvaidluste ebakindlus on ettevõtet aastaid vaevanud ja see kokkulepe annab ettevõttele võimaluse asja lõpetada”.
Vahetult enne kokkuleppe esitamist nõustus USA ülemkohus arutama apellatsiooni kohtuasjas, mis võib piirata Bayeri vastutust Roundupi umbrohutõrjevahendi kohtuvaidlustes. Praegu kehtestab USA föderaalseadus pestitsiidide heakskiitmise riikliku standardi, kuid need ei ole ülimuslikud osariikide otsuste suhtes. See tähendab, et kuigi föderaalne keskkonnakaitseagentuur (EPA) on glüfosaadi heaks kiitnud, võivad inimesed ikkagi osariigi seaduste alusel hagi esitada, kui nad leiavad, et Bayeri märgistus on eksitav. Föderaalsel tasandil kooskõlastatud Roundupi märgistus aga ei nõua vähihoiatust. Nii kavatseb Bayer ülemkohtus väita, et föderaalseadus ei lubagi EPA kooskõlastuse saanud märgistusele lisada muid hoiatusi. Seega leiab Bayer, et märgistuse puudumise pärast ei saa ettevõtet osariigi seaduste alusel kohtusse kaevata. Juhul kui ülemkohus langetab otsuse ettevõtte kasuks, tühistab see mitu suurt, apelleeritud kohtuotsust. Samuti võib see takistada tulevasi nõudeid isikutelt, kes otsustavad nüüdsest kokkuleppest loobuda. Samas ei mõjutaks ülemkohtu otsus praeguse kokkuleppemenetluse tulemusi.
Roundupi aastaid kestnud kohtusaagas on kohtud enamasti asunud hagejate poolele
USA-s algas Roundupi saaga juba 2010. aastate keskel, mil teadusuuringud ja Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri aruanded märkisid glüfosaadi tõenäoliselt inimestele kantserogeenseks aineks, mis pikaajalise kasutuse korral võib tekitada näiteks sellist vähivormi nagu non-Hodgkini lümfoom. See vallandas Monsanto vastu kohtuasjade tulva, kus hagejad väitsid, et nende vähidiagnoos on tingitud sellest, et kasutasid Rounduppi aastaid ilma hoiatuseta. Samuti leidsid hagejad, et haigestusid non-Hodgkini lümfoomi vm-sse vähivormi olles kodus või tööl aastaid kasutanud herbitsiidi. Hagejad viitasid Monsanto sisedokumentidele, mille alusel ettevõte teadis glüfosaadi ohtudest, kuid vähendas nende tähtsust, rikkudes sedasi hoiatamiskohustust.
Seni on kohtud lahendanud ligikaudu 100 000 nõuet, mille eest on ettevõte pidanud hüvitisi tasuma umbes 11 miljardit dollarit (u 9,37 miljardit eurot). Enamasti on kohtud asunud hagejate poolele, määrates ka tähelepanuväärseid hüvitisi, nt 2,25 miljardit dollarit (u 1,92 miljardit eurot, mida hiljem vähendati 341 miljoni euroni ehk 400 miljoni dollarini); 2,1 miljardit dollarit (1,79 miljardit eurot); 611 miljonit dollarit (u 521 miljonit eurot); 175 miljonit dollarit (u 149 miljonit eurot), 332 miljonit dollarit (u 283 miljonit eurot) ja 3,5 miljonit dollarit (u 3 miljonit eurot). Samal ajal on kaitse ehk Bayeri poolel olnud vaid mõni üksik võit, nt 2025. aasta Illinoisis ja 2024. aastal Philadelphias. Ligikaudu 65 000 juhtumit on veel lahendamata ja hagisid muudkui lisandub.
Kuid isegi pärast tuhandeid kaotusi USA kohtutes väidab Bayer, et kümneid aastaid kestnud uuringute järgi on Roundupi toimeaine glüfosaat inimesele ohutu. Seda isegi vaatamata tõsiasjale, et mullu võttis mainekas teadusajakiri tagasi seal 25 aastat tagasi avaldatud teadusuuringu, mille järgi umbrohutõrjevahend glüfosaat (Roundup) ei ohustanud inimese tervist. See 2000. aastal avaldatud uuring oli üks enim tsiteeritud uuringuid glüfosaadi teadustöödes. Kuid ilmnes, et uuringu kirjutasid varjatult suuresti Monsanto töötajad. Seejuures vähiriski ja toksilisuse hinnangud põhinesid ainult Monsanto avaldamata uuringutel, kuid täiesti arvestamata olid jäetud paljud teised pikaajalised uuringud. Seega ei olnud autorid sõltumatud ja uuringut peetakse nüüd tööstuse manipulatsiooniks. Tegemist on ilmeka näitega sellest, kuidas raha eest saab “õiget teadust” osta, kuid seda väga ränga hinnaga toodet kasutavate inimeste tervisele.
