Esimest korda tulid Talibani islamistid Afganistanis võimule 1996. aastal. Talibani võim kukutati 2001. aastal NATO sõjalise sekkumise tulemusena. Pärast kaks aastakümmet kestnud konflikti ja püüdlusi juurutada riigis demokraatiat, saavutas Taliban 2021. aastal taas kontrolli kogu riigi üle. Seejärel on Taliban tasapisi muudkui lisanud piiranguid ja keelde naistele. Üks viimaseid otsuseid on keelata võimalus naisi aknast näha. Tegemist on vaid ühega paljudest reeglitest, mille eesmärk on muuta naised nähtamatuks ja suruda nad ühiskonna avalikust poolest sisuliselt välja, kirjutab France 24.
Talibani valitsuse pressiesindaja detsembri lõpus tehtud avalduse järgi ei tohi nüüdsest peale ühelgi uuel hoonel olla aknaid, mille kaudu on võimalik näha hoovi, kööki, kaevu ja muid kohti, mida naised tavaliselt kasutavad. Taliban leiab, et kui nendes kohtades on naisi näha, võib see viia siivutute tegudeni. Rangelt on keelatud ehitada uusi hooneid, kus on naiste kasutatavaid ruume näha. Ametkonnad peavad edaspidi uute ehitiste aknaid jms kontrollima ning kui mõnes hoones on säärane “vaade” juba olemas, on omanik kohustatud rajama müüri või takistama nn vaadet mistahes moel, et “vältida naabrite häirimist.”
Ehitiste akende otsus on aga vaid killuke naiste vastu kohaldatavate meetmete paketist. Kolme aastaga on Taliban naistele kehtestanud enam kui 70 reeglit. Kohe võimule saamise järel augustis 2021 keelas Taliban naistel töötada valitsusasutustes, aga eriti juhipositsioonil mistahes sektoris. Seejärel on naiste õiguseid iga aastaga vähendatud, karmistatud ja esimesel võimalusel täielikult keelatud. Nii ei või Afganistani naised pärast algkooli jätkata õpinguid, nad ei tohi minna parki, spordisaali või ilusalongi ega lahkuda kodust ilma saatjata. Naised ei tohi töötada vabaühendustes ega olla erakooli õpetajad, mõnes regioonis on keelatud autot juhtida.
Näota ja hääleta afgaanlannad
Kuigi afgaanlannade võimalused osaleda ühiskondlikus elus on niigi olematud, siis islamirühmitus leiab aina uusi piiranguid. Mullu augustis avaldas nn vooruseminister Mohammad Khalid Hanaf keelu, mille järgi naised ei tohi laulda ega ette lugeda luuletusi või Koraani. Juhul kui naisel on lubatud kodust väljuda, peab ta end pealaest jalatallani katma, sh näo, ja hoolitsema selle eest, et keegi teda ei kuuleks. Vastasel juhul riskib naine vangistusega. Keeld end kuuldavalt väljendada kohaldub nii avalikus ruumis kui ka kodus ja seda ka siis, kui naised on omavahel. Mõne üksiku, veel tööle jäänud naismeditsiinitöötaja sõnutsi on keelatud kohtuda ja rääkida naispaitsientide meessaatjatega, mistõttu polegi naistele enam võimalik meditsiinilist abi anda.
Talibani otsust keelata naistel rääkida on tabanud aktivistide kriitika ja julgemad afgaanlannad on protestiks ka avalikult laulnud. Nad on postitanud sotsiaalmeediasse klippe, kus laulavad või räägivad, aga sedasi rikuvad nad peale “kõnekeelu” veel üht Talibani reeglit – keeldu filmida ja pildistada elusolendeid. Kuid mistahes reeglit, kas või ühtainust, eirates, riskivad afgaanlannad karmide karistuste ja küllap ka eluga.
Afganistani naiste õiguste eest seisjad ja rahvusvahelised organisatsioonid on Talibani otsuseid kirjeldanud kui laiaulatuslikku misogüünset politiikat, mis keelab naistele võimaluse liikuda, töötada ja isegi rääkida. Organisatsioonide hinnangul on tegemist naiste ja tüdrukute vastu suunatud süsteemse vägivallaga ja Taliban paistab tajuvat isegi naiste kõige lihtsaid tegusid ähvardusena.
…kuid vaadake afganistani demograafilisi näitajaid! Nemad ei vaevle selliste rahvastikuprobleemide käes nagu läänemaailm.
Sealt sirgub “võitja-rahvas”. Nemad on ellujääjad.
Kord olen siin kommentaariumis öelnud, et ega hääbuvate rahvaste kultuur ei saa püsima jääda, sest see hääbub koos selle hääbuva rahvaga.
(lisan siia afganistani rahvastikupüramiidi)