Austraalia eSafety voliniku Julie Inman Granti sõnutsi peavad platvormid kõigis oma teenustes leidma ja deaktiveerima alaealiste kontod. Selleks tuleb kasutada meetodeid, mis ei põhine ainult isiku enda deklareeritud vanusel. Näiteks on aktsepteeritud lahendused näo skännimine, isikut tõendava dokumendi laadimine portaali või tehisaru hinnang kasutaja vanuse kohta, kirjutab Reclaim the Net.
Valitsus pakub platvormidele ka nn enesehinnangu vahendit, et teha kindlaks, mis teenused kuuluvad veebiturvalisuse seaduse vanusekontrolli reguleerimisalasse. Vaatamata sellele arvatakse, et tõenäoliselt on siiski enamik suuremaid platvorme hõlmatud, sh sotsiaalmeediaplatvormide sõnumifunktsioonid (nt Instagrami DM), kuigi eraldiseisvad sõnumirakendused võivad olla vabastatud. Igal juhul peavad platvormid detsembrist blokeerima kontod, mis ei läbi vanusekontrolli. Kui sotsiaalmeediaplatvorm nõuet eirab, võib määrata trahvi, mille suurus eurodesse ümber panduna ületab 26 miljonit eurot.
Austraalia valitsus väidab, et seadus ei ole täielik keeld ning laste ohutus ja privaatsus olevat tasakaalus. Kriitikute sõnutsi pole selline tasakaal aga võimalik, kui eesmärk on sundida eraettevõtteid kontrollima kõigi kasutajate vanust, olenemata sellest, kas nad on alaealised või täiskasvanud. Kriitilisemad on hoiatanud, et sellised süsteemid normaliseerivad tohutu andmete kogumise, andes võimaluse teha laiemat järelevalvet ja luua kasutajaprofiile ning suuremahulise vanusekontrolli invasiivsed meetodid ohustavad kõigi kasutajate anonüümsust ja digiõiguseid. Ühtlasi leiavad kriitikud, et süsteem tähendab automaatset ja kohustuslikku digitaalset isikutunnistust. Kui aga näo skännimise, isikutunnistuse kontrollimise ja tegevuse jälgimise taristu on kord juba loodud, on seda nii platvormidel kui ka võimudel väga lihtne kasutada ka muul otstarbel.
Austraalia on andnud eeskuju ja innustust paljudele muudele riikidele
Igal juhul sammub Austraalia kindlalt nende riikide esirinnas, kes õigustavad kõigi isikute veebis jälgimist ohutuse ettekäändel. Paljud teisedki riigid on Austraalia vanusekontrolli seadusest innustust saanud ja püüavad sarnaseid reegleid kehtestada. Näiteks Uus-Meremaa tahab kohustada sotsiaalmeediaettevõtteid kontrollima kasutajate vanust ja määrata, et kontot võivad luua vaid vähemalt 16-aastased. Kui sotsiaalmeediaettevõte eksib, võib talle määrata kopsaka trahvi kuni 2 miljonit Uus-Meremaa dollarit (u 1,1 miljonit eurot). Eesmärk on väidetavalt kaitsta noori sotsiaalmeedia kahjude eest, näiteks vägivaldne sisu ja küberkiusamine, aga ka ebasobiv sisu, ärakasutamine ja sotsiaalmeediasõltuvus.
Kuid ilmselt kõige „silmapaistvamaks“ kontrollijaks ja karistajaks on viimaste kuudega trüginud hoopis Suurbritannia. Seal jõustus veebiturvalisuse seaduse vanusepiirangute säte vaid mõni kuu tagasi ja riigi kommunikatsiooniamet Ofcom (The Office of Communications) jõustab seadust jõuliselt. Ametil on õigus veebiplatvormidelt nõuda alaealiste juurdepääsu takistamist kahjulikule sisule, nagu enesevigastamine, enesetapp, söömishäired ja pornograafia. Veebisaite, mis kasutaja vanust ei kontrolli, ähvardab suur trahv kuni 18 miljonit naela (umbes 21,3 miljonit eurot) või 10% käibest kogu maailmas, sõltuvalt sellest, kumb summa on suurem. Samas on Ühendkuningriigist ka esimesi teateid tagajärgedest, kus vanust kontrollivad veebilehed kaotavad kasutajaid, kuid seadust täielikult eiravad lehed võidavad kasutajaid.
Ka Euroopa Liit ei soovi „suunanäitajatest“ maha jääda. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kinnitas 10. septembri kõnes, et Euroopa jälgib tähelepanelikult Austraalia lähenemisviisi ja sõnas: „Meie sõbrad Austraalias on sotsiaalmeedia piiramise pioneerid.“ Von der Leyeni sõnutsi on kavas Austraalia näidet jälgides otsustada aasta lõpuks liidu järgmised sammud alaealiste sotsiaalmeedia piirangute asjus. Samas esimesed vanusekontrolli rakenduse katsed on juba viies Euroopa riigis käsil. Seal peavad kasutajad EL vanusekontrolli rakenduse kaudu kinnitama eID, panga või passi abil, et nad on täisealised. Rakendus korraldab digitaalse kinnituse, mis jõuab veebileheni ja tõendab, et kasutaja on täisealine. Veebilehed ja platvormid peavad rakenduse kinnitust aktsepteerima, tehes seda näiteks QR-koodi või PIN-koodi abil. Rakendus toimib tsentraliseeritult ja seda saab kasutada mistahes veebilehel.
Sarnased vanusekontrolli plaanid liiguvad muidugi ka Ameerika Ühendriikides, täpsemini 27 osariigis. Neist esikohale on tõusnud Mississippi osariik, kes hiljaaegu sai ülemkohtu otsusega loa vanusekontrolli rakendada. Osariigi seadus kohustab nüüd kõiki veebisaite, sõltumata pakutavast sisust, kontrollima uute kasutajate vanust ja „teadaolevalt alaealistel” peab olema vanemate nõusolek. Eesmärk nagu mujalgi – kaitsta alaealisi internetis leviva kahjuliku materjali ja sellisele materjalile juurdepääsu eest. Kui aga veebisait vanusekontrolli nõudeid ei täida, kohaldab osariik märkimisväärseid trahve – kuni 10 000 dollarit (8500 eurot) kasutaja kohta. Seetõttu on sotsiaalmeediaplatvorm Bluesky otsustanud lihtsalt blokeerida Mississippi osariigis asuvad kasutajad. Ettevõte põhjendab otsust sellega, et nad peaks lapsi ja kõiki teisi jälgima, koguma ja salvestama kasutajate andmeid ning identifitseerima kasutaja isikut koos tema vanusega. Bluesky hinnangul ulatub seaduse mõju palju kaugemale laste ohutusest ning on vastuolus detsentraliseeritud tehnoloogia väärtustega. Kohustades veebiplatvormi kontrollima iga kasutaja identiteeti, on osariik kehtestanud isikutuvastussüsteemi, mille tõttu ei ole võimalik internetti kasutada ilma jälgimiseta. Bluesky leiab, et seadus ohustab peale privaatsuse ka veebianonüümsust ja sõnavabadust, eriti vähemuste või teisitimõtlejate puhul, kes sageli saavad arvamust ja teavet jagada üksnes tänu anonüümsusele.
