EL liikmesriigid nõuavad sisserändajate väljasaatmise lihtsustamist

Allakirjutanute seas on ka Eesti.

Kogume 25 000€ uueks poolaastaks, et hoida portaali tasuta – palume Sinu toetust! Vaata ja toeta SIIN!

Üheksa Euroopa Liidu liikmesriiki esitasid eelmimsel nädalal Euroopa Inimõiguste Kohtule palve lihtsustada välisriikide kurjategijate väljasaatmist. Euroopa Nõukogu, mille koosseisus on inimõiguste kohus, lükkas soovi tagasi ja peab avaldust katseks kasutada kohtuid poliitiliste eesmärkide saavutamiseks.

Itaalia ja Taani eestvedamisel koostatud avalduses nõuavad üheksa liikmesriiki, et Euroopa inimõiguste konventsiooni tõlgendus tuleb üle vaadata, et lihtsustada kuriteo toime pannud sisserändajate väljasaatmist. Itaalia ja Taani eestvedamisel koostatud dokumendile on alla kirjutanud Eesti, Austria, Belgia, Tšehhi, Läti, Leedu ja Poola, kirjutab The Politico

Itaalia peaminister Giorgia Meloni ja Taani peaminister Mette Frederikseni algatatud kirjaliku avalduse järgi on Euroopa Inimõiguste Kohus tõlgendanud konventsiooni liiga laialt. Mõnel juhul on kohus liiga palju piiranud riikide õigust otsustada, keda oma territooriumilt välja saata. 

Seetõttu soovivad Itaalia ja Taani avada poliitilise arutelu mõne siduva konventsiooni ja nende kohaldamisala üle, et tegeleda nüüdisaja ühe suurima probleemiga – sisserändega. Riigid taotlevad inimõiguste kohtult suuremat vabadust otsustada selle üle, millal riigist välja saata välisriikide kodanikke, kes on toime pannud näiteks vägivaldse või uimastikuriteo, ning pidada arvestust nende üle, keda välja saata ei saa. 

Avalduses soovitakse tegeleda ka tõsiasjaga, et vaenulikud riigid ekspluateerivad immigrante. Näiteks esitas Leedu eelmisel nädalal Rahvusvahelises Kohtus hagi Valgevene vastu, süüdistades seda elusid ohustavas ja rahvusvahelist õigust rikkuva rändekriisi korraldamises ning poliitilise ebastabiilsuse õhutamises. Nimelt on 2021. aastast Leedu ja Valgevene vahel suhted pingestunud, kui peamiselt Lähis-Idast ja Aafrikast pärit tuhanded inimesed ületasid Valgevene piiri Leedu, Poola või Lätiga. Leedu leiab, et Valgevene kahjustas Leedu suveräänsust, julgeolekut ja avalikku korda.

Euroopa Nõukogu peasekretär Alain Berset lükkas aga üheksa riigi avalduse tagasi. Berset hoiatas, et kohtuid ei tohi kasutada poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ja kirjutas vastuses, et „meie alustala on tagada kohtu sõltumatus ja erapooletus“. Berset leidis, et kuigi poliitiline arutelu on igas demokraatlikus riigis teretulnud, siis kohtu politiseerimine ei ole seda ning ükski kohtunik ei tohiks olla poliitilise surve all. 

Viimaste aastate tohutu sisseränne on põhjustanud tõsiseid probleeme peaaegu kõigis Euroopa Liidu riikides. Näiteks Rootsi teatab pommirünnakust peaaegu iga päev ning sealt on kuritegevus levinud juba ka naaberriikidesse: Taani, Norra ja Soome. Selline jõuguvägivald ja organiseeritud kuritegevuse arveteklaarimine Rootsis on aga otseselt seotud suuremahulise immigratsiooniga. Mõneti on valitsus tõsiasja ka tunnistanud, kui on asunud muutma senist üliliberaalset immigratsioonipoliitikat, pidades sisserännet ja kuritegevust omavahel seotuks, ning kui on arutanud plaani topeltkondakondsusega isikutelt ära võtta Rootsi kodakondsust. Kusjuures mullu andiski Rootsi enneolematult vähe elamislubasid.

Paljud Euroopa riigid on konrollimatu sisserände ja terroriohu tõttu taastanud ajutise piirikontrolli. Foto: Leonhard Lenz/Wikimedia Commons.

Seega on Euroopas üha enam hakatud kontrollimatut sisserännet probleemiks nimetama. Paljud liikmesriigid on ELi kutsunud üles muutma rändepoliitikat ja looma uusi regulatsioone, et rohkem sisserändajaid kiiremini tagasi saata. Kuid seni ei ole EL riigid üksmeeleni jõudnud, nagu mõneti kumab ka eespool kirjeldatud avalduse allkirjastanute arvust. Rangemate meetmete vastu on olnud näiteks Saksamaa, kelle arvates olemasolevatest reeglitest piisab, ning Hispaania, kes jätkuvalt loodab sisserännanutega korvata tööjõupuudust ja vananevat rahvastikku. 

Eri seisukohtadest hoolimata on liikmesriigid siiski moel või teisel püüdnud kontrollimatut sisserännet piirata. Nii on näiteks Saksamaa taastanud piirikontrolli, kuigi seda alles pärast mitut tõsist noarünnakut. Näiteks pärast Solingeni rünnakut, kus Süüria päritoluga islamiäärmuslane surmas kolm inimest, ning Baden-Württembergi rünnakut, kus Afganistani päritoluga illegaalne immigrant surmas ühe ja vigastas mitut isikut. Islamistide ja teiste sisserändajatega seotud vägivallakuritegudestseksuaalkuritegude plahvatuslikust kasvust ja Saksamaa võimetusest nendega toime tulla oleme korduvalt kirjutanud ka varem.  

Peale Saksamaa on kontrollimatu sisserände ja üha suurema terrorismiohu pärast piirikontrolli taastanud veel näiteks Prantsusmaa ja Holland, Austria ja Taani.

Kommentaaride teavitused
Teavitus
0 Kommentaari
Enim hääli saanud
Uuemad Vanemad
Inline Feedbacks
View all comments