Veebruaris alustas tööd järjekordne Euroopa Liidu ametiasutus – demokraatia kerksuse Euroopa keskus (European Centre for Democratic Resilience) –, mida uhkeldavalt kutsutakse Euroopa demokraatiakaitse lipulaevaks ja mille ülesanne on “tugevdada, kaitsta ja edendada tugevaid ja vastupidavaid demokraatiaid kogu EL-s”, seisab Euroopa Komisjoni teates.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles: „Võtame meetmeid maailmas, kus teavet kasutatakse üha enam relvana, et õõnestada meie demokraatiaid. Demokraatia kerksuse Euroopa keskusega suurendame ühist suutlikkust võidelda välismaise teabe manipuleerimise ja desinformatsiooni vastu. See tugevdab meie vastupidavust, tagab Euroopa avaliku arutelu avatuse ja õigluse ning annab kodanikele võimaluse osaleda demokraatlikus elus.”
Komisjoni pressiteate järgi on kerksuskeskuse esimese tööaasta prioriteedid töötada välja vahendid, et toetada kestlikke valimisi. Sealhulgas on kavas liikmesriikide jaoks koondada olemasolevad eeskirjad, pehmed meetmed ja vahendid, mis aitavad riikidel toime tulla välisriikidest pärineva teabe manipuleerimise ja sekkumisega (Foreign Information Manipulation and Interference, FIMI) ning desinformatsioonikampaaniatega, mis sihivad liikmesriikide valimisi. Kavas on ka EL tegevuskava, millega võidelda FIMI ja desinformatsiooniga ning nn sidusrühmade platvorm. Viimase puhul selgitab komisjon, et tegemist on nn sõltumatute osapooltega, nagu kodanikuühiskonna organisatsioonid, mõttekojad, teadlased, akadeemikud, faktikontrollijad ja meedia, keda keskus toetab, et nad saaksid levitada õigeid teadusuuringuid ja muid tulemusi. Lõpetuseks on keskuse ülesanne aidata üksteise kogemustest õppida, teha palehigis koostööd riikide ja kandidaatriikidega, kaasata kodanikke mitmesse valmiduse ja demokraatliku vastupidavuse paneeli.
Euroopa Komisjon toetab keskuse tegevust Euroopa välisteenistuse (European External Action Service, EEAS) osalusel. Just vastupanuvõime Euroopa keskuse kaudu pidavat Euroopa välisteenistus koos komisjoniga saama paremini võidelda välisriikidest pärineva teabe manipuleerimise ja sekkumisega (FIMI) ning teha seda ka väljaspool EL piire. Euroopa välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Euroopa Komisjoni asepresident Kaja Kallas selgitas, et koos Euroopa välisteenistuse spetsialistide ja toetusega aitab keskus riikidel parandada olukorrateadlikkust ja kaitsta Euroopa demokraatlikku ruumi. Kallas lisas: “Tänapäeva sõdu ei peeta ainult tankide ja droonidega, vaid ka valede ja algoritmidega. Euroopa demokraatiad on juba välisriikide, sealhulgas Venemaa ja Hiina, sekkumise peamised sihtmärgid. Me ei räägi enam desinformatsioonist, vaid riikide toetatud operatsioonidest, mille eesmärk on segadusse ajada Euroopa kodanikke ja mõjutada meie hääletamiskäitumist. Mida lähemale kandidaatriik ELi liikmeks saamisele jõuab, seda tõenäolisemalt on ta sihtmärk.”
Demokraatia kerksuse Euroopa keskus on Euroopa demokraatia kaitsekilbi (European Democracy Shield) algatuse keskmes. Demokraatiakaitse algatust esitles komisjon mullu novembris ja Vabaduste portaalis käsitlesime seda pikemalt siin. Toona teatas komisjon, et demokraatia eest on vaja võidelda ning teha seda kolme valdkonna kaudu: terviklik teabekeskkond; institutsioonid ja meedia ning kodanikuühiskond. Komisjoni sõnutsi on demokraatia kaitsekilpi kirjeldatud 2024.-2029. aasta poliitjuhises ja hädavajadust kuulutas ka komisjoni president Ursula von der Leyen oma 2025. aasta aastakõnes. Seal kirjeldas von der Leyen pikalt, et demokraatia on üldiselt rünnaku all. Poliitilised vastasseisud, piirkondlikud ja rahvusvahelised konfliktid ning tempokas tehnoloogiline muutus on demokraatiatele kaasa toonud nii sisemise kui ka välise surve. Autoritaarsed režiimid püüavad külvata umbusku ja piirata demokraatlikke osalejaid, nt vaba meediat ja kodanikuühiskonda. Sedasi lõhuvad nad usaldust demokraatlike institutsioonide vastu, kahjustavad vabu ja õiglasi valimisi ning seavad kahtluse alla Euroopa Liidu alusväärtused. Digitaalse ümberkujundamisega aga kaasnevad peale uute võimaluste ka uued haavatavused. Neil põhjustel oligi vaja luua demokraatia kerksuskeskus.
Edasi plaanib Euroopa demokraatia, õigluse, õiguse ja tarbijakaitsevolinik Michael McGrath EL ministritega arutada, kuidas keskus saab aidata jagada teadmisi ja kogemusi ning toetada seda, et ühiste ohtude vastu luuakse tõhusad vastumeetmed. Pressiteate järgi olid kõik liikmesriigid huvitatud, et kerksuskeskus loodaks ja see olevat näidanud selget vajadust. Keskuse ülesanne on ka ühendada reageermisvõimalused olemasolevate võrgustike ja struktuuridega, mis ennetavad, avastavad, analüüsivad ohte.
Lõpetuseks väärib aga meenutamist, et alles hiljaaegu avaldas USA esindajatekoja õiguskomisjon aruande, milles juhtis tähelepanu ka Euroopa demokraatiakaitse (European Democracy Shield) algatusele. Seda nimetas USA algatuseks, mis ähvardab Euroopa sõnavabaduse kriisi veelgi süvendada. Näiteks on demokraatia kaitsekilbi algatusega kavas peale kerksuskeskuse luua ka Euroopa faktikontrollijate võrgustik (European Network of Fact-Checkers). Nii keskuse kui ka tsensorite võrgustiku kaudu saavad võimud ja võimumeelsed mittetulundusühingud uusi vahendeid, et survestada veebis sisu tsenseerima. Igal juhul on kerksuskeskuse kujul tegemist kurjakuulutava asutusega, mis kõlavate, aga sisult ähmaste eesmärkide taga tegeleb hoopis teabekontrolli ja tsensuuriga.
