“Epitsentris” Maarja Vaino: multikulti edendajate eestivaenulik ideoloogia

Kirjandusteadlane ja Tallinna Kirjanduskeskuse direktor Maarja Vaino ütleb, et oleme Eestis jõudnud ühiskondlikult olukorda, kus inimesed eelistavad väga paljudel teemadel vaikida, sest kardavad, et nende seisukoht ei ole “õige”, kardavad tühistamist. “Kui keegi mõtleb teisiti, siis on kohe hüsteeria ja need teisiti mõtlevad inimesed justkui tahetakse kohe sellest ühiskonnast eemaldada,” ütleb ta. Vaino märgib, et tihtipeale võivad inimesed karta isegi sotsiaalmeedias mõnd postitust meeldivaks märkida. Lihtsalt seetõttu, et postituse teinud inimene on paljude silmis “valede” seisukohtadega ning nii võib ka teda “pöidlaga” toetanu teenida endale teiste halvakspanu. Selline olukord ei ole aga kuidagi terve ühiskonna tunnus. “Normaalses terves ühiskonnas on inimesel õigus mõelda, mida ta tahab. Õigus öelda, mida ta tahab,” ütleb Vaino.
Nii tulebki tühistamist ja sildistamist kartmata probleemidest otse rääkida. Vaino sõnul on Eesti mitmes küsimuses eksistentsiaalses olukorras. Näiteks on meie demograafiline olukord sedavõrd räbal, et eeslasi varsti enam ei olegi. Ent samal ajal – nagu Vaino ise ühes oma hiljutises arvamusartiklis välja tõi – kuulutatakse meie õpetajatele Eesti kooli tulevikust rääkides, et see saab olema mitmekultuuriline koht, kus eestlased on vaid üks keel ja kogukond paljude hulgast. Ehk ka see on Vaino sõnul probleem, et meil on palju selliseid võimu positsioonil olevaid inimesi – olgu õppejõudude, ametnike või poliitikute seas – kes tegelevad võõraste ning meile kahjulike ideede impordi ja rakendamisega. Multikulti-ühiskonna manamise kõrval kohtab seda laialt ka muudes valdkondades. “See on see, mida me näeme suures osas kogu selle kliimapoliitikaga, mis ruineerib Eesti majandust, Eesti loodust, Eesti inimesi. /…/ Seesama vihakõneseadus, mida tahetakse kogu aeg vastu võtta,” toob ta näiteks.  
Liaks sellele toovad saatejuhid Deisi Helemäe-Sarv ja Hannes Sarv oma kommentaarides esile, kuhu Lääne-Euroopas sama multikulti-ihalusega tänaseks jõutud ollakse ning küsivad ka, mis on Brasiilias käima tõmmatud ÜRO järjekordsel kliimakonverentsil pistmist looduskaitsega.