“Kõik mandrid peavad kiirendama oma üleminekut süsinikunullile (Net Zero) ja tegelema kliimamuutuste kasvava koormusega,” ütles von der Leyen eile Šveitsis Davosis toimuval Maailma Majandusfoorumi iga-aastasel kohtumisel peetud kõnes. Tema sõnul ei ole võimalik kliimamuutuste mõju ignoreerida, sest Aasias on kuumalained ja üleujutusi esineb nii Brasiilias, Indoneesias, Aafrikas kui Euroopas. Kliimamuutuste tõttu toimuvad tema sõnul ka Kanada, Kreeka ja California metsa- ning maastikupõlengud. Samuti on von der Leyeni hinnangul selle tõttu rohkem orkaane USA-s ja Kariibi merel.
Tegelikkuses von der Leyeni sellised väited siiski tõele ei vasta ja seda kinnitab ka valitsustevaheline kliimamuutuste paneel oma teadusaruannetes (Intergovernmental Panel on Climate Change – IPCC), millele võimud oma poliitikas justkui tugineda võiks. Ka Vabaduste portaalis oleme korduvalt välja toonud, et enamike ekstreemsete ilmaolude esinemissagedus ei ole tegelikult kasvanud. Näiteks Dr. Roger Pielke Jr. on meile antud intervjuus välja toonud, et kliimamuutuste ja ekstreemsete ilmaolude kokkusidumine on aktivistide hirmutamistaktika. “Kui te vaatate IPCC aruandeid, siis te ei leia sealt sõnu, nagu apokalüpsis, katastroof, kriis, eksistentsiaalne oht, kliimahädolukord või muud sellist. Nii räägivad aktivistid ja poliitikud,” tõdes Pielke Jr.
“Kliimamuutus on endiselt esikohal”
Nõnda pidas ka von der Leyen oma kõnes kliimamuutusi endiselt suurimaks maailma ees seisvaks probleemiks. “Kliimamuutus on endiselt globaalses päevakorras esikohal. Süsinikuemissiooni vähendamisest looduspõhiste lahendusteni. Ringmajanduse ülesehitamisest looduskrediidi arendamiseni,” ütles von der Leyen, pidades looduskrediidi (nature credits) all silmas enda poolt mullu välja käidud mehhanismi, mille kaudu ettevõtteid loodusvarade kasutamisel täiendavalt maksustataks. “Pariisi kokkulepe on jätkuvalt kogu inimkonna parim lootus. Seega jätkab Euroopa samal kursil ja jätkab koostööd kõigi riikidega, kes soovivad kaitsta loodust ja peatada globaalset soojenemist,” lisas von der Leyen.
Oma kõnes rääkis von der Leyen ka sellest, et Euroopa oli liialt sõltuvuses Venemaa energiakandjatest, mis Venemaa Ukrainasse tungimisel ära langesid. Seetõttu kasvasid energiakulud ja nüüd sõltub Euroopa konkurentsivõime taastamine sellest, kuidas suudetakse energiahinda alandada ja stabiilsena hoida. Ka siin soovib von der Leyen eelkõige panustada süsinikuvabale energiatootmisele ehk tuulele ja päikesele, millele tulevikus võiks tema sõnul lisanduda paremad salvestusvõimalused, maasoojusenergia jm.
Paraku näitab päriselu, et senine energiapoliitika ei ole Euroopa konkurentsivõimet parandanud, vaid vastupidi. Nii on von der Leyeni enda kodumaa Saksamaa ehedaks näiteks sellest, kuidas riigi valed energiapoliitilised valikud on majanduse katki teinud. Tuumajaamade sulgemise järel panustati seal Venemaa gaasile ning investeeriti ilmaoludest sõltuvasse juhuelektri tootmisse ehk tuule- ja päikeseparkidesse. Venemaa gaasi ära langemine tekitas aga tohutu puudujäägi, mida proovitakse katta Prantsusmaa tuumajaamade abil ja mis on energiahinna üles ajanud. Kõrge energiahinna tõttu on tootmisettevõtted hädas. Nii jõuab tänavu pankrottide arv Saksamaal tasemeni, mida ei ole nähtud 2009. aasta finantskriisist saadik.
Samuti on varustuskindlusega probleeme suuremahuliselt juhuenergeetikasse investeerinud Suurbritannial, kus mõne nädala eest oldi elektrienergia puudujäägi tõttu lähedal katkestustele.
Oluline on ka mõista, et ajal, mil von der Leyen lubab koos teiste riikidega globaalse soojemise peatamise vastast koostööd teha ja juhuelektrit edasi arendada, ei ole Euroopal selles küsimuses enam palju globaalseid partnereid jäänud.
On fakt, et Hiina, India ja teised Aasia kasvavad majandused on energianäljas ning nii kasvatatakse seal kivisöe tarbimist. Kivisöe kasutamine maailmas tegi seetõttu mullu ka kõigi aegade rekordi ja kasvab prognooside kohaselt veel.
Samuti astus esmaspäeval USA presidendiametisse Donald Trump, kelle esimeste korralduste seas oli nii Pariisi kliimaleppest lahkumine kui nafta ja maagaasi baasil energiatootmise toetamine.
unustage ära see “roohepööre” kui USA käseb lõpetada siis tuleks ikka kuulata mida USA annab, ei ole kasulik see “rohepööre”