Euroopa Liit ei ole digieurot veel käivitanud, kuid kõik märgid näitavad, et digivaluuta võetakse kasutusse pigem varem kui hiljem. Nii on Euroopa Keskpank (EKP) teatanud, et 2025. aasta oktoobris algab digieuro ettevalmistamise teine etapp, mis panga presidendi järgi tähendab juba esmast kasutussevõttu, kirjutab Forbes.
Digieuro projektis on juba alustatud enam kui miljardi euro eest lepinguhankeid, et erasektorist leida need, kes aitaksid süsteemi üles ehitada. Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde on öelnud: „Me peame oma raha tulevikuks ette valmistama. [EKP] kujutab digieurot kui digitaalset sularaha, mida saab kasutada kõigi digimaksete tegemiseks, see on tasuta ja vastab kõrgeimatele privaatsusnõuetele. Digiraha toimiks kõrvuti füüsilise sularahaga, mis on alati kättesaadav ega jäta kedagi maha.“
Euroopa Keskpangal on 26 tegutsemisaasta kestel olnud vaid neli presidenti. 2019. aastal astus ametisse Christine Lagarde, kelle eelkäija Mario Draghi pidas keskpanga presidendiametit tervelt kaheksa aastat. Eeldatakse, et Lagarde jääb ametisse tõenäoliselt kogu digieuro loomeajaks ehk veel umbes kaheks ja pooleks aastaks kuni täitub 8 aastat ametiaega. Lagard on olnud tulihingeline digieuro pooldaja koos paljude teiste keskpankuritega, kavandades koos digieuro müügistrateegiat.
Kogu euroala keskpangad on rõhutanud digieuro vajadust, sest sularaha kasutus väheneb pidevalt ja eralahendused tungivad peale, näiteks krüptovaluutad. Igal juhul peetakse tähtsaks hoida raha väljspool erasektorit.
Digivaluutaga kaasnevad ohud privaatsusele ja õigusele otsustada oma raha üle
Digieurol on aga palju võimalikke puuduseid. Näiteks saab keskpangast tehnoloogiaettevõte, mis keskendub hangetele ja millel on tõsised veaohud. Hiinas oli selline lahendus suurepärane bürokraatide korruptsiooni kasvupinnas.
Kuigi EKP sõnutsi “eksisteerib digieuro koos sularahaga”, tuleb selle väite puhul tähele panna Euroopa Liidu soovi kaotada otspunktkrüptimine (end-to-end encryption), mis on digitaalses privaatsuses äärmiselt oluline (vt Rootsi näidet). Enamgi veel, EL riigid on asunud sularaha kasutust piirama, kehtestades piire summadele, mida sularahas saab kulutada. Teisisõnu on EL teinud märkimisväärseid jõupingutusi, et sularaha hääbumist kiirendada.
Samas väidab EKP oma veebilehel, et digieuro tähtsaim eesmärk on tagada kasutajate privaatsus ja digieuro on kavandatud nii, et “see pakuks muude elektrooniliste maksevahenditega võrreldes suurimat võimalikku privaatsust,” tegemist olevat lausa “sularaha kasutamisega võrreldava privaatsusega”.
Teisalt on EKP küllap teadlik avalikust arvamusest, mis pigem on vastupidine ja kus peljatakse negatiivset järelevalvet, kontrolli ja privaatsusriivet. EKP on püüdnud järjekindlalt selgitada, et digieuro „eksisteerib“ koos sularahaga ja et erinevalt e-CNY-st (Hiina CBDC) ei ole digieuro seotud nn sotsiaalse krediidiskooriga ega sea piiranguid raha kasutamisele. Ometi näib Euroopa tegevus seoses plaaniga kaotada otspunktkrüptimine viitavat seadusandjate ja reguleerivate asutuste suhtumisele „privaatsus minu jaoks, aga võib-olla mitte sinu jaoks.“ Viimane on eriti irooniline jurisdiktsiooni puhul, kus täidesaatev võim – Euroopa Komisjon – kaevati kohtusse eraettevõtetele saadetud salajaste tekstide eest.
Seega, kuigi EKP on maalinud pildi, et digieuro „juhindub ELi määrustest, mis on loodud eraelu puutumatuse ja turvalisuse tasakaalustamiseks“, ei pruugi need sõnad laiemat Euroopa konteksti arvestades palju tähendada. Isegi kui esilagu usaldatakse andmed kommertspankadele, mitte keskpangale, võib see vahe kiiresti hägustuda.
Samu probleemkohti digiraha kohta on esile toonud ka dr Aaron Kheriaty meiega peetud intervjuus. Kheriaty peab digiraha finantskontrolli süsteemiks, mida kombineeritakse digitaalsete isikutunnistustega. Kui kasutada digitaalset isikutunnistust ja keskpanga digivaluutat, saavad võimud põhimõtteliselt keelata isikul finantstehinguid teha. Kheriaty sõnutsi saavad võimud nii igal ajal jälgida mitte ainult iga inimese kulutatud senti, dollarit või eurot, vaid ka asukohta. „Tegelikult ei ole teie raha siis enam raha. See muutub ajutiseks valitsuse vautšeriks, mida saab tühistada,“ selgitas Kheriaty. Ehk teisisõnu on inimese käsutuses valuuta, mida kontrollib tegelikult valitsus, sest nad saavad sinna juurde seada tingimusi, näiteks nõude, et digivaluuta tuleb ära kulutada järgneva üheksa kuu jooksul. Kui inimene seda ära ei kuluta, kaob selle väärtus järgnevatel kuudel iga kuu näiteks 10% võrra, kuni see ongi otsas. Ühtlasi võib valitsus määrata ka selle, mille peale digiraha tohib kulutada. Kheriaty sõnutsi pole sellist valuutat võimalik säästa ega koguda, sest kulutamata jättes see kahaneb ja kustub. „See tähendab, et tegelikult ei ole teie rahakotis mitte euro või dollar, vaid valitsuse kontrollisüsteem, mis langetab otsuse sinu eest,“ ütles Kheriaty.
Bitcoin’i, stabiilse krüptovara ja keskpankade digivaluutade erinevused
EKP digieuro püüdlus on suuresti tingitud soovist konkureerida ja tõrjuda eurooplased eemale bitcoin’ist, krüptovaluutadest ja stabiilsetest krüptovaradest, nagu Facebooki/Libra pakutud. Keskpanga digitaalvaluutad on keskpanga otsene kohustus. Kuna keskpangal on õigus raha emiteerida, tähendab see, et keskpank võib soovi korral luua digieurosid. Keskpanga digitaalvaluuta arhitektuuri ja sealsed andmed ehitab tavaliselt täielikult keskpank, mida toetavad tema valitud eraettevõtted. Hiinas on keskpank eemaldunud hajutatud pearaamatu tehnoloogiast ja pöördunud tsentraliseeritud andmete poole, mille tehnilised üksikasjad on üsna napid. Seega kontrollib keskpank kõike ja süsteemile ei ole välist juurdepääsu. Peetakse tõenäoliseks, et digieuro läheb sama teed.
Stabiilne krüptovara on tokenid, nagu USDT (Tether) ja USDC (Circle), mida kontrollivad eraettevõtted. Näiteks pakkus Facebook välja stabiilse krüptovara nimega Libra, mis kiiresti hääbus. Stabiilse krüptovara eelduseks on ettevõte, mis väljastab tokenite vastu kindla kursi alusel käibel olevat raha (näiteks USA dollarid). Enamik krüptovaluutasid toimivad stabiilse krüptovara moodi, millel on tuvastatav tegevjuht/asutaja ja ettevõte, mis tegutseb tsentraliseeriva pudelikaelana – välja arvatud Bitcoin. Bitcoin on ainus krüptovaluuta, mis suudab lubada detsentraliseeritust ning võimalust valida oma privaatsust ja tsensuurikindlaid makseid, ükskõik millist poliitilist tõusu ja mõõna ka ei tule.
Kuigi digieuro kasutussevõttu on kiirendatud, selgub täpsem teave ilmselt aasta lõpuks, aga Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament on teinud selgeks, et digieuro kasutusse võtmine on Euroopa Keskpanga otsus. Lõplikku otsust siiski veel ei ole ning digieuro käivitamiseks vajab EKP, et Euroopa Liidu kehtestaks tarvilikud regulatsioonid.
Ameerika Ühendriigid on keskpankade digivaluuta loomise keelustanud
Samal ajal, kui Euroopa Liit liigub digieuroga edasi ja börsijuhid kiidavad digieuro ideed, lõpetas USA president Donald Trump kõik senised keskpankade digivaluuta (CBDC) arendused ja emiteerimise USA-s. Ühtlasi keelas president keskpankade digivaluutat ka edaspidi kasutusse võtta. Trumpi korralduse järgi tuleb ameeriklasi kaitsta CBDC riskide eest, mis ohustavad finantssüsteemi stabiilsust, eraelu puutumatust ja USA suveräänsust. USA on asunud toetama keskpankade kontrolli all oleva digivaluuta loomise asemel võimust sõltumatute digivaluutade arendamist.
