Oktoobris Brüsselis peetud EL juhtide tippkohtumise järel kutsusid paljud riigid üles muutma rändepoliitikat ja looma uusi regulatsioone, et rohkem sisserändajaid kiiremini tagasi saata, vahendab France24. Euroopa Ülemkogu kutsub Euroopa Komisjoni otsustavalt tegutsema ja soovib kehtestada uued regulatsioonid ning leida lahendused, kuidas ebaseaduslikku rännet ennetada ja selle vastu võidelda. Tegemist on üsna ilmse viitega ettepanekule luua tagasisaatmiskeskused väljapoole Euroopa Liitu, olgugi et otsesõnu seda ei mainita.
Kahjuks EL riigid ei jõudnud kokkuleppele ega otsustanud konkreetseid plaane. Enamgi veel, mõni riik oli igasuguse rangema sisserände vastu. Näiteks Saksamaa kantsler Olaf Scholz lükkas kohe tagasi tagasisaatmiskeskuste idee ja leidis, et suure riigi puhul need ei aita. Küll aga oli kantsler veendunud, et kui kõik järgiks olemasolevaid reegleid, oldaks „juba palju kaugemal”. Seda hoolimata asjaolust, et septembris taastas Saksamaa kogu maismaa ulatuses range piirikontrolli, et vähendada kontrollimatut sisserännet.
Teine vastu seisnud riik oli Hispaania, kes tööjõupuuduse ja vananeva rahvastiku tõttu rõhutas hoopis vajadust regulaarsete, turvaliste ja seaduslike rändeteekondade järele. Hispaania peaminister Pedro Sánchez peab sisserännet oma riigi majanduse jaoks soodsaks ja vajalikuks. Ka Belgia peaministri Alexander De Croo arvates pole rändekeskused tõhusad, aga see-eest väga kallid pidada.
Nii soovivad Hispaania ja Saksamaa koos mitme muu riigiga, et praegu otsustatust palju varem asutaks täitma sel aastal sõlmitud rändepaketti. Selles on pisut karmimad toimingud piiridel ja nõue, et varjupaigataotlejaid võetaks vastu eriti tõsise olukorraga riikidest või siis toetataks neid riike rahaliselt.
Küll aga on Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen nüüd sõna võtnud ja lubanud kehtestada rangemad reeglid ja konkreetsemad plaanid, et ebaseaduslikke sisserändajaid tagasi saata. Presidendi hinnangul saadetakse Euroopast välja vaid 20% neist, kellel pole lubatud Euroopa Liitu jääda ja kelle kohta on tehtud tagasisaatmisotsus. Ursula von der Leyen olevat nõustunud mitme ettepanekuga, kuidas rännet ennetada. Näiteks toetasid kõik riigid Poola ettepanekut keelata sisseränne Venemaa ja Valgevene kaudu, sest selle rändeteekonna eesmärk on riiki destabiliseerida.
Ühtlasi leitakse, et EL peab üle vaatama otsused, mis määravad riike turvaliseks või ebaturvaliseks. Näiteks Austria kantsleri Karl Nehammeri arvates oleks aeg määrata turvaliseks Süüria, kus ikka valitseb Bashar Assad, ja Afganistan, kus võimul on Taliban. Itaalia võitlebki selle eest, et saata pagulased tagasi Süüriasse, millel ei ole kodusõja algusest peale 2011. aastal olnud ametlikke diplomaatilisi sidemeid EL-iga.
Sel aastal on EL-i ebaseaduslikult saabunuid vähem ja siia on jõudnud umbes 160 000 immigranti võrreldes 2023. aasta ca 300 000 inimesega. Kõige rängem sisseränne Euroopasse oli 2015. aastal, mil siia saabus üle miljoni inimese. Ehkki sisseränne on mõningal määral vähenenud, ei tähenda see, et immigratsiooniga seotud probleemid kuhugi kadunud oleks. Riikidel on sisserändajatega tõsiseid probleeme alustades tervishoiust, haridusest, tööturust ja eluasemetest ning lõpetades üha kasvava kuritegevusega. Kõik see on kaasa toonud sisserände piiramisest rääkivate parempoolsete erakondade edu, mida on sel aastal näidanud nii Austria, Prantsusmaa, Saksamaa kohaliku tasandi valimised kui ka Euroopa Parlamendi valimised juunis.
Varem on Euroopa riigid püüdnud rändepoliitikat ja -reegleid üle vaadata 2018. aastal, kuid erimeelsuste tõttu kukkus toona katse läbi.
