Aruande kohaselt ei oleks alla 16-aastastel lastel ja noortel enam piiramatut juurdepääsu sotsiaalmeediale, videoplatvormidele ja tehisintellekti kasutavatele juturobotitele, kuna iga neljas alaealine kasutab nutitelefoni probleemselt, st neil on teatav sõltuvus. Täpsem plaan ongi nüüd keelata noorematele kui 13-aastastele lastele sotsiaalmeedia täielikult ja nõuda 13–16-aastastelt noortelt vanemate selgesõnalist nõusolekut, kirjutab Euronews.
Euroopa Parlamendile esitatud aruande järgi kahjustavad manipulatiivsed disainilahendused laste heaolu, keskendumisvõimet ja und. Sellisteks lahendusteks loetakse näiteks lõputut kerimisvõimalust, automaatset taasesitust ja personaalsete soovituste algoritme – need funktsioonid tuleks seepärast alaealiste jaoks keelustada. Kuid sihikul on ka sihtreklaam, mõjuisikute turundus, sõltuvust tekitav disain, alaealiste kaasamisel põhinevad soovitussüsteemid ja juhuslikud mängufunktsioonid (rakendusesisesed valuutad, õnnerattad, edasimineku eest maksmine). Aruanne nõuab ka alaealiste kaitset ärilise ärakasutamise eest, sh keeldu palgata lapsi mõjuisikuteks. Ühtlasi on vaja kiiresti võidelda tehisarudega, sh süvavõltsingute, juturobotite, TA-agentide ja tehisarudega, millega on võimalik nõusolekuta luua manipuleeritud pilte.
Parlament leiab, et kui ettevõte ei täida neid tulevasi nõudeid, võib talle määrata trahvi või keelata EL turul tegutseda, kusjuures ettevõtte juhti saaks isiklikult vastutavaks määrata. Euroopa Parlamendi liikmed leiavad, et platvormid vastutavad teenuste ohutuse ja noortele sobivuse eest ning toetasid Euroopa Komisjoni arendatavat vanusekontrolli rakendust ja kiitsid heaks kava võtta kasutusele Euroopa digitaalne identiteedikukkur. Igal juhul kiitis parlament nüüdse hääletusega ettepaneku ülekaaluka häälteenamusega heaks: 483 poolt, 92 vastu ja ainult 86 erapooletut.
Kriitikud hoiatavad aga, et laste kaitsmise eesmärgil propageeritav vanusekontrolli meede toob tõenäoliselt kaasa vajaduse kasutada peale loodava vanusekontrolli rakenduse ka digi-ID-d, sh ELi digitaalset identiteedikukrut. Kusjuures vanust tuleks lubada kontrollida pidevalt, kasutades ametiasutuste loodud tehnoloogiat, mis määraks kasutaja ja registreeriks tema kohalolu veebis. Kriitikud väidavad, et kohustuslikud isikutuvastused ja digitaalsed rahakotid hävitavad anonüümsuse internetis. Sotsiaalmeedia kui vaba sõna platvormi kaitsjate sõnutsi üritavad Euroopa ametivõimud regulatsioonide abil vaigistada alternatiivseid hääli.
Meenutuseks, et septembris peetud kõnes rääkis Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen vanuse kontrollimise vajadusest internetis. Ta kinnitas, et jälgib hoolikalt Austraalia näidet ja sõnas: „Meie sõbrad Austraalias on sotsiaalmeedia piiramise pioneerid.“ Von der Leyeni sõnutsi on kavas Austraalia näidet jälgides otsustada aasta lõpuks liidu järgmised sammud alaealiste sotsiaalmeedia piirangute asjus. Samas esimesed vanusekontrolli rakenduse katsed on juba mõnes Euroopa riigis käsil. Seal peavad kasutajad EL vanusekontrolli rakenduse kaudu kinnitama eID, panga või passi abil, et nad on täisealised. Rakendus korraldab digitaalse kinnituse, mis jõuab veebileheni ja tõendab, et kasutaja on täisealine. Veebilehed ja platvormid peavad rakenduse kinnitust aktsepteerima, tehes seda näiteks QR-koodi või PIN-koodi abil. Rakendus toimib tsentraliseeritult ja seda saab kasutada mistahes veebilehel.
Austraalia on andnud eeskuju ja innustust paljudele muudele riikidele
Igal juhul sammub Austraalia kindlalt nende riikide esirinnas, kes õigustavad kõigi isikute veebis jälgimist ohutuse ettekäändel, asudes alaealiste sotsiaalmeeldiakeeldu ja vanusekontrolli täies mahus jõustama tänavu detsembrist. Kahjuks aga on peale Euroopa Liidu ka paljud teisedki riigid Austraalia vanusekontrolli seadusest innustust saanud ja püüavad sarnaseid reegleid kehtestada. Näiteks Uus-Meremaa tahab kohustada sotsiaalmeediaettevõtteid kontrollima kasutajate vanust ja määrata, et kontot võivad luua vaid vähemalt 16-aastased. Kui sotsiaalmeediaettevõte eksib, võib talle määrata kopsaka trahvi kuni 2 miljonit Uus-Meremaa dollarit (u 1,1 miljonit eurot). Eesmärk on väidetavalt kaitsta noori sotsiaalmeedia kahjude eest, näiteks vägivaldne sisu ja küberkiusamine, aga ka ebasobiv sisu, ärakasutamine ja sotsiaalmeediasõltuvus.
Suurbritannias jõustus veebiturvalisuse seaduse vanusepiirangute säte tänavu suvel ja riigi kommunikatsiooniamet Ofcom (The Office of Communications) jõustab seadust jõuliselt. Ametil on õigus veebiplatvormidelt nõuda alaealiste juurdepääsu takistamist kahjulikule sisule, nagu enesevigastamine, enesetapp, söömishäired ja pornograafia. Veebisaite, mis kasutaja vanust ei kontrolli, ähvardab suur trahv kuni 18 miljonit naela (umbes 21,3 miljonit eurot) või 10% käibest kogu maailmas, sõltuvalt sellest, kumb summa on suurem. Samas on Ühendkuningriigist ka esimesi teateid tagajärgedest, kus vanust kontrollivad veebilehed kaotavad kasutajaid, kuid seadust täielikult eiravad lehed võidavad kasutajaid.
Sarnased vanusekontrolli plaanid liiguvad muidugi ka paljudes Ameerika Ühendriikide osariikidest. Neist esimesena kehtestas reeglid Mississippi osariik, kes sai ülemkohtu otsusega loa vanusekontrolli rakendada. Osariigi seadus kohustab nüüd kõiki veebisaite, sõltumata pakutavast sisust, kontrollima uute kasutajate vanust ja „teadaolevalt alaealistel” peab olema vanemate nõusolek. Eesmärk nagu mujalgi – kaitsta alaealisi internetis leviva kahjuliku materjali ja sellisele materjalile juurdepääsu eest. Kui aga veebisait vanusekontrolli nõudeid ei täida, kohaldab osariik märkimisväärseid trahve – kuni 10 000 dollarit (8500 eurot) kasutaja kohta. Moel või teisel on piirangud kehtestanud veel näiteks Texas, Utah ja California.
Eesti on praegu seisukohal, et sotsiaalmeedia kasutamist alla 16-aastastele ei peaks keelama.
