Hiina kommunistlikust parteist (Chinese Communist Party, CCP) lekkinud dokumentide järgi on partei teinud tohutuid pingutusi, et maha suruda falun gong’i järgijaid välismaal. Selleks manipuleerib kommunistlik režiim meediaga, kasutab õigussüsteeme ja on sihikule võtnud organisatsioonid, mis on liikumisega seotud, kirjutab The Diplomat.
Falun gong on uususundlik liikumine, mis tekkis Hiinas 1990-ndatel ja mis põhineb traditsioonilistel qigong’i harjutustel. Liikumise põhimõte seisneb budismist ja taoismist üle võtud idees keha ja meele ühtsusest. Pooldajate sõnutsi on teatud lihtsate kehaliste ja meeleharjutustega võimalik parandada tervist ja elukvaliteeti. Hiina kommunistlik võim peab aga falun gong’i oma autoritaarsust ohustavaks ja on liikumise nimetanud ohtlikuks kultuseks. Seetõttu on falun gong’i rühmitusi Hiinas pikka aega jõhkralt ja süsteemselt taga kiusatud, sh sunniviisilise organidoonorlusega.
Lekkinud ametlikud dokumendid ja siseringi aruanded on 2022. aastal toimunud Hiina kommunistliku partei poliitilise ja õiguskomisjoni kõrgetasemelise kohtumise kohta, kus osales Hiina president Xi Jinping. Aruannete järgi väljendas Xi pettumust selle üle, et partei ei ole suutnud kõrvaldada falun gong’i tegevust välismaal. Väidetavalt andis ta ametnikele korralduse selle nimel rohkem pingutada ja määras vastutavaks asutuseks riigi julgeolekuministeeriumi.
Dokumentide alusel on režiimil kaks peamist taktikat: mõjutada avalikku arvamust kogu maailmas ja võimendada õiguslikku võitlust. Eesmärk on vaigistada falun gong’i järgijad, diskrediteerida nende organisatsioone ja lõpetada liikumine rahvusvaheliselt.
Hiina kommunismirežiimi ekspert, varem Pekingi ülikooli õigusteaduse professorina töötanud Yuan Hongbing tõi esile propaganda ulatuse meedias. „Hiina kommunistlik partei kasutab peamiselt raha, annab altkäemaksu meedia juhtisikutele, näiteks peatoimetajatele, reporteritele, tuntud ajakirjanikele jt-le,“ rääkis Yuan. „Välismeediasse infiltreerumiseks on partei kõrvale pannud hunniku raha, mida nimetatakse ühisrinde ülemeremaafondiks (Overseas United Front funds). Seda raha kasutatakse selleks, et maksta välismaa juhtisikutele.“ Yuan rõhutas, et muist vabade demokraatlike ühiskondade meediast on muudetud Hinna komministliku režiimi türannia tööriistaks, kes laimavad, ründavad ja suruvad maha falun gong’i.
Peale meediaga manipuleerimise kasutab CCP üha enam ka õiguslikke meetmeid. Rahvusvaheliste inimõiguste advokaat ja sunniviisilise organidoonorluse uurija David Matas ütles: „Hiina valitsusel on palju rohkem raha kui üksikisikutel, keda valitsus võib laimamise eest kohtusse kaevata. Ja kohtuvaidlused võivad maksta palju raha, isegi kui kohtusse kaevatud isik on edukas. Seega võivad seadused olla kriitika vaigistamisel tõhusad.“ Matase hinnangul on Hiina asunud säärast taktikat rakendama ka muudes riikides, näiteks USA-s, kus falun gong’i harrastajaid on kohtusse kaevatud.
Matas selgitas veel, et ühe kommunistliku partei strateegiana välditakse otseseid viiteid falun gong’ile. Selliseks peab mees juhtumit, kus näiteks Kanada valitsus kehtestas sanktsioonid kaheksa Hiina kommunisti vastu, aga Hiina omalt poolt sanktsioneeris kakskümmend eraisikut (Matas sealhulgas) ja kaks ühendust, kes tegelesid uiguuride ja tiibetlaste inimõigustega. Falun gong’i seejuures ei mainitud, aga tegemist on üldise vaikimisstrateegiaga.
Hiina kommunistlik partei manipuleerib laialdaselt kogu maailmaga, kasutades kõiki kanaleid, et mõjutada arusaamu ja poliitikat. Näiteks leidis Freedom House 2021. aasta aruandes, et „Hiina korraldab maailma kõige keerukamat, globaalsemat ja ulatuslikumat riikidevahelist repressioonikampaaniat“. Teisitimõtlejate vastu kasutab partei nii füüsilist vägivalda, jälgimist kui ka ahistamiskampaaniaid. Sihtmärgid on peale falun gong’i järgijate ka “erilised” etnilised rühmad, näiteks uiguurid või tiibetlased, aga ka kommunistliku partei endised ametnikud, kes elavad välismaal. Eksperdid peavad Hiina kommunistliku partei tegevust falun gong’i mahasurumisel üheks 21. sajandi kõige räigemaks inimõiguste rikkumiseks. Yuan kirjeldas puna-režiimi julmuste ulatust: „Poliitilise maffiana tegutsev türanlik kommunistlik partei on toime pannud rea andestamatuid inimsusevastaseid kuritegusid. Kommunistliku partei võimu ajal on juba peaaegu 100 miljonit etnilise rühma inimest surnud ebaloomulikku surma.”
Veebruaris avaldas USA esindajatekoja sisejulgeolekukomisjon Hiina ohtude ülevaate, mille järgi on Hiina kommunistliku parteiga seotud luuramine ja repressioonide juhtumid USAs järsult suurenenud. Kirjeldatakse kümneid selliseid, kus viimase kahe aasta kestel on isikuid süüdistatud tegudes Hiina kommunistliku partei eest.
Sunduslik organidoonorlus Hiinas
Kuid kõige julmemaks meetodiks võib pidada vaimset ja füüsilist piinamist ning eriti sunduslikku organidoonorlust, mida võimud kohaldavad teisitimõtlejate suhtes ja kus pärast operatsiooni jäävad ellu vaid vähesed. Seejuures on ÜRO 2021. aastal hinnanud, et sunduslik organidoonorlus paistab olevat sihitud etniliste, keeleliste või usuvähemuste vastu, keda sageli vangistuses hoitakse ilma, et vangistatu põhjust teaks.
Hiinas sunniviisilise organidoonorluse lõpetamise eest võitleva rahvusvahelise nõuandekogu esimehe professor Wendy Rogers hinnangul ei ole rahvusvaheline meditsiiniringkond suutnud takistada sunniviisilist elundidoonorlust. “Lääne arstid eeldavad, et Hiinas kehtivad samad eetikanormid, mis reguleerivad elundidoonorlust läänes,“ ütles Rogers ja kutsus meditsiiniasutusi üles katkestama sidemeid Hiina kolleegidega, kui elundi päritolus pole täielikku selgust.
Rogers näeb siiski lootuskiirt õiguslikes algatustes, mis võitlevad sundusliku organidoonorluse vastu. Näiteks USA “Sunniviisilise organidoonorluse lõpetamise eelnõu” („Stop Forced Organ Harvesting Act“) kohustaks välisministeeriumi sellist “doonorlust” käsitlema välisriikide inimõiguste aruandes. Ühtlasi annaks eelnõu aluse sanktsioneerida isikuid, kes rahastavad, toetavad või muul viisil hõlbustavad sunniviisilist elundidoonorlust või inimkaubandust organidoonorluse eesmärgil ning takistaks siirdamisturismi.
Üldiselt takistab Matase hinnangul Hiina puna-režiimi nimel tegutsejate vastutusele võtmist uskumatus: paljudel on keerukas uskuda, et võimud võiks sedasi inimesi kuritarvitada. Teiseks takistuseks peab mees aga tõendite iseloomu – neid pole mitte liiga vähe, vaid liiga palju. Materjalid nõuavad palju aega ja vaeva, kuid kõigest hoolimata loodab Matas, et riikide õigussüüsteemide kaudu on võimalik kehtestada universaalset jurisdiktsiooni. Yuan aga leiab, et eriarvamused kommunistlikus parteis endas võivad lõpuks Xi Jinpingi autoritaarset haaret lammutada.
