Hiina avalikustas märtsis viieteistkümnenda viisaastakuplaani aastateks 2026–2030. Plaan seab auahne, globaalse ulatusega eesmärgi võtta juhtpositsioon tehisaru ja küberturvalisuse valdkonnas. Kuigi säärased küberjõulise Hiina plaanid on olnud ka eelmistes, siis nüüdne on varasematest palju agressiivsem, kirjutab The Diplomat.
Hiina küberruumiameti sõnutsi on eesmärk rohkem kontrollida internetisisu ja parandada küberjulgeolekut; reklaamida riiklikke tehnoloogialahendusi, sh tehisarusid; ning tugevdada rahvusvaheliselt Hiina positsiooni internetihalduses. Viisastakuplaan jätkab ka 2017. aasta riiginõukogu uue põlvkonna tehisaru arengukava, mille järgi peaks Hiinast 2030. aastaks saama tehisarunduses juhtriik maailmas. Niisiis on Hiina võimude plaan võtta kiiresti ja jõuliselt kasutusele tehisarud ja muud uued tehnoloogiad kogu Hiina majanduses, eriti kodumaises tööstuses. Teine ilmne eesmärk on kiiresti nendes valdkondades kasvatada Hiina mõju kogu maailmas. Selleks julgustab dokument toetama Hiina tärkavaid tehnoloogiaettevõtteid, et need saaks laieneda välismaale, nt Hiina veebiplatvormid ja tehisarud. Plaan tähtsustab suhteid arengumaade ja nn globaalse Lõunaga, kusjuures Hiina küberriikluse käsitlust kasutatakse seejuures edendamaks Pekingi autoritaarseid diginorme väljaspool Hiina piire.
Seega, arvestades Hiina riigisüsteemi, ohustavad paljud viisastakuplaani eesmärgid sõnavabadust, propageerides tsensuuri pooldavat tehisarukat juhtimissüsteemi ja teabeturvalisuse eeskirju. Näiteks on üks murekohti Hiina rõhuasetus avatud lähtekoodiga mudelitele, mille Hiina versioone tuleks dokumendi järgi võimsamalt levitada kogu maailmas.
Väärib märkimist, et Hiina tooted moodustavad juba praegu kümnest parimast mudelist mitmed. Osaliselt küll nende odavuse ja väiksema võimsusvajaduse tõttu. Samas on leitud, et Hiina mudelid kipuvad säilitama elemente, mis viitavad sisseehitatud teabekontrollini. Kuigi Perplexity AI hinnangul on võimalik mõnest Hiina mudelist eemaldada sisseehitatud tsensuuri, pole see kaugeltki mitte lihtsate killast ülesanne. Ka Eesti välisluureamet ja China Media Project on tõdenud, et Hiina mudelites paistab olevat sisse ehitatud teabekontroll, mis nüüd aga ajab haarmeid Hiina siseasjadest palju kaugemale. Hiina valitsuse regulatsioonide mõju LLM-i teabemanipulatsioonile uurinud Stanfordi ja Princetoni teadlaste järgi on “Hiina tehisaruregulatsioonid selle tsensuurirežiimi laiendus”.
Osaliselt on põhjuseks Hiina küberruumiameti 2023. aasta generatiivse tehisaru suunised, mis kehtestavad ulatuslikud teabekontrolli nõuded. Tehisaru peab “järgima sotsialistlikke põhiväärtusi“ ja takistama sisu, mis ässitab riigivastast tegevust või separatismi, ohustab riiklikku julgeolekut, kahjustab riigi mainet või levitab valeandmeid. Need on tavalised eufemismid tsensuurile, mis on seotud Xinjiangi, Tiibeti, Hongkongi, Taiwani ja muude Pekingi jaoks ebameeldivate teemadega. Kuid nagu öeldud, on Hiina eesmärk kujundada kogu maailmas Hiina eelistatud käsitlusi ehk teabekontroll ulatub kaugele üle riigi piiride. Suundumuse näitena on VLA aruande järgi Hiina mudelid vähendanud Venemaa agressiooni tähtsust ja rõhutanud Hiina arvamust, mis aga sageli ühtib Venemaa omaga.
Viieteistkümnes viisaastakuplaan pöörab tehisarule suuremat tähelepanu kui küberjulgeolekule. Mõne olulise erinevusega sarnaneb küberjulgeoleku kava eelmise, neljateistkümnenda plaani tegevussuunaga. Küberjulgeolek oli eelmises plaanis võrdne vajadusega tugevdada poliitilist julgeolekut, mis Xi Jinpingi ideoloogia järgi tähendab peamiselt režiimi julgeoleku ja Hiina Kommunistliku Partei juhtkonna kaitset. Seda käsitlust – hoida teabevõimu – on uues viisaastakuplaanis laiendatud ja kohustatud täiendama veebisisu haldamise ja võrguhalduse reegleid, karmistades ebaseadusliku veebitegevuse ja veebis levivate “kuulujuttude” kontrolli. See on omakorda kooskõlas Hiina küberjulgeolekuseadusega, mis keelab internetti kasutada muu hulgas riikliku julgeoleku ohustamiseks, riikliku suveräänsuse õõnestamiseks või valeinfo levitamiseks. Teisisõnu keelab seadus igasuguse sisu, mis on vastuolus Hiina Kommunistliku Partei huvidega. Ühtlasi kohustab küberjulgeolekuseadus võrguoperaatoreid takistama keelatud sisu levikut, peatama edastamise ning seejärel teabe kustutama ja sellest võimudele teatama. Kõik need nõuded kasvatavad aga järelevalvet ja tsensuuri ning lisavad inimõigustega seotud muresid, mis tehisarukate tehnoloogiate abiga mitmekordistuvad tõenäoliselt veelgi (vt ka siit, siit, siit, siit, siit, siit, siit).
Veel on Hiina küberruumiamet mullu avaldanud küberjulgeolekuseaduse muudatused, mille kohta selgitas, et seadus loob kübersuveräänsuse õigusliku aluse, ning rõhutas selle tähtsust küberjõuks saamise juures. Tänavu jaanuaris jõustunud muudetud küberjulgeolekuseadus soodustab parema küberjulgeoleku nimel mõistagi uute tehnoloogiate kasutust, sh tehisaru. Igal juhul annab küberjulgeolekuseadus nüüd veelgi enam alust eeldada, et niigi repressiivsed tsensuuri, järelevalve ja teabemanipulatsiooni rakendamise nõuded saavad tehisaruga suurema võimekuse ning normaliseeruvad veelgi.
