Ideoloogilised finantsasutused: eestlaste asutatud Wise sulges konto kliendi vaadete tõttu?

2019. aastal geofüüsika emeriitprofessori Guus Berkhout’i ja teadusajakirjanik Marcel Crok’i poolt asutatud sihtasutus Climate Intelligence (Kliimateadlikkus), lühendatult Clintel, on organisatsioon, mille eesmärk on kliimapoliitika vajadusi ning kliimamuutusi tervikuna realistlikult hinnata ning teema kohta objektiivset teavet avaldada. Näiteks on organisatsioon kevadel linastunud briti dokumentalisti Martin Durkini kliimateemalise dokumentaalfilmi “Climate: The Movie (The Cold Truth).” (“Kliimafilm: külm tõde”) levitaja. Film võttis vaatluse alla kliima-alarmismi põhiteesid ning andis neile maailmas tuntud ja tunnustatud teadlaste suu läbi hävitava hinnangu.

Clinteli lipukirjaks on lihtne sõnum: “Kliimahädaolukorda ei ole” (“There is no climate emergency”). See lause seisab suurelt Clinteli veebilehe päises. Ja just seesama sõnum võis Clinteli hinnangul olla põhjuseks, miks eestlaste Kristo Käärmanni ja Taavet Hinrikuse asutatud rahvusvahelisi rahaülekandeteenuseid pakkuv Wise nende konto kustutas.

Suletud kohe pärast avamist

Nimelt avas Clintel eelmisel nädalal Wise-s konto, et samuti osa saada firma poolt reklaamitud piiriülestest soodsatest rahaülekannetest. “Kuid mõne tunni jooksul sulges Wise meie konto põhjustel, mida nad ei taha öelda. Tere tulemast kaasavasse 21. sajandisse…,” teatas Clintel sotsiaalmeedias avaldatud postituses.

Clinteli avalikku suhtlust haldav Evert Doornhof selgitas vabadused.ee-le, et selget põhjust, miks konto suleti, neile ei öeldudki. Wise küsis nende käest vaid seda, kas nad teevad äri sanktsioneeritud riikidega, mida nad ei tee ja millele nad vastasid eitavalt. Seega konto sulgemise põhjuste üle võib Clintel ainult spekuleerida. “Me arvame, et neile ei meeldinud meie (lehe päises esile toodud – HS) avaldus, et “kliimahädaolukorda ei ole”,” märkis Doornhof ja lisas, et nad kavastevad selle otsuse vastu protestida.

Seda, et Wise ei soovi konto kohese sulgemise kohta sisulisi selgitusi anda, võib näha ka sama Clinteli sotsiaalmeediapostituse sabas asuvatest kommentaaridest. Firma konto alt postitav Wise’i esindaja on seal sõna võtnud ja teatab, et Wise ei pane kunagi kontosid kinni ilma põhjuseta. Ta lisab lingi, kust võib leida infot, mis sulgemisi puudutab. Lingi taga öeldakse aga vaid väga üldiselt, et suletakse kontod, mille puhul ettevõte arvab, et nendega sõlmitud kliendilepingut on rikutud. Kusjuures eraldi märgitakse, et täpset põhjust, miks konto suleti, kliendile ei öelda.

Ka meie poolt Wise’i pressikontaktile saadetud juhtunut puudutavatele küsimustele vastust ei tule.

Finantsasutused kliendi maailmavaadet hindamas

Tänaseks miljardiettevõtteks kasvanud Wise, varasema nimega TransferWise, on 2011. aastal Käärmanni ja Hinrikuse loodud riigipiiride üleseid rahaülekandeid pakkuv ettevõte, mille peakorter asub Londonis ja mis tegutseb tänaseks 160-s riigis, arveldades enam kui 40-s valuutas. 2021. aasta suvel noteeriti Wise ka Londoni börsil. Ehkki vastust küsimusele, kas ettevõte valib oma kliente mingil määral nende maailmavaadet või avalikke sõnumeid analüüsides ja hinnates, meil firmalt saada ei õnnestunud, võib analoogia baasil oletada, et see võib olla tõenäoline.

Näiteks mullu suvel kirjutasime, kuidas ilma selge põhjuseta suleti briti konservatiivse poliitiku Nigel Farage’i pangakonto jõukaid kliente teenindavas pirvaatpangas Coutts. Farage oli sama pangagrupi klient olnud 1980. aastast alates. “Paari kuu eest sain telefonikõne, milles mulle öeldi, et nad sulgevad minu arved. Küsisin, miks? Ühtegi põhjendust mulle ei antud,” rääkis ta. “Mulle öeldi, et saabub kiri, milles on kõike selgitatud. Tuligi kiri, mis aga ütles lihtsalt, et me sulgeme teie kontod,” lisas Farage.

Farage esitas protesti, kirjutas pangajuhile e-kirja ja sai lõpuks veel ühe vastuse – talle selgitati, et tegemist oli “ärilise otsusega”. Seejärel proovis Farage kontot avada üheksas teises pangas, kuid sai igalt poolt eitava vastuse.

Hiljem õnnestus Farage’l välja selgitada, et tema konto suleti siiski poliit-ideoloogilistel põhjustel ehk tema vaadete tõttu. Konservatiinve Farage oli Ühendkuningriigis üks peamisi Euroopa Liidust väljaastumise kampaania esindusnägusid, ta kritiseerib riigi immigratsioonipoliitikat jne. Panga töötajad kutsusid teda konto sulgemise protsessi sisetoimikus “ksenofoobiks”. Farage’i juhtum põhjustas suure skandaali, sest pank esialgu valetas, et Farage’i konto sulgemise põhjused olid ärilised ehk ei olnud seotud tema vaadetega. Nii pidi pank Farage’i ees lõpuks vabandama ja skandaal maksis Couttsi omankust pangandusgrupi NatWesti tegevjuhile Alison Rose’le koha.

Farage’i juhtum pole aga sugugi ainus näide sellest, kuidas finantsasutused neile ideoloogiliselt vastumeelseid seisukohti omavaid inimesi kiusavad ja nende kontosid sulgevad. Nii on Suurbritannias viimastel aastatel juhtunud see klientidega, kes on protestinud näiteks selle vastu, et pangad on finantsteenuste osutamise asemel hakanud jõuliselt tegelema LGBTQ-teemade edendamise ja reklaamimisega. Samamoodi on finantsvahendajad, nagu PayPal, sulgenud sõnavabaduse eest kõnelevate ühenduste või Covid-piirangute ajal koolide lahtiolekut nõudnud lastevanemate organisatsioonide kontosid.

Vast tuntuim näide kontode sulgemisest arutule Covid-poliitikale vastuhakkamise tõttu pärineb 2022. aasta alguse Kanadast. Mäletatavasti protestiti toona veokijuhtide eestvedamisel Kanada pealinnas Ottawas riigis kehtestatud rangete ja mõistusevastaste Covid-piirangute vastu ning protestijad proovisid ka ühisrahastuskampaaniate abil oma tegevust finantseerida. Neil õnnestus keskkonnas GoFundMe korraldatud toetuskampaania raames lühikese ajaga koguda üle 10 miljonit dollari, kuid keskkond seda neile kunagi välja ei maksnud.