Uudised maailmast: Rishi Sunak sugude olemasolust, woke-pangandusest Saksamaal ja vaktsiinisunnist Ühendriikides

Viimase nädala jooksul jäid toimetusele silma järgmised teemad:

Suurbritannia peaminister Rishi Sunak transsoolisusest: mees on mees ja naine on naine.

Woke-pangandus Saksamaal: AfD liidri pangakonto suleti poliitilistel põhjustel.

Ühendriikides taas vaktsiini- ja maskisund.

Šveitsi kohus mõistis kirjaniku sõnaroima eest vangi: ta kutsus naisajakirjanikku “paksuks lesbiks”.

Suurbritannia terviseamet: ei ole tõestust, et lukustamispoliitika toimis.

Suurbritannia peaminister Rishi Sunak transsoolisusest: mees on mees ja naine on naine.

Suurbritannia peaminister ja konservatiivide liider Rishi Sunak peatus kolmapäeval toimunud partei aastakongressil peetud kõnes muu hulgas ka nn transsoolisuse teemal. Sunak märkis, et lapsevanemate jaoks ei tohiks olla kuidagi problemaatiline teada, mida nende lastele koolis suhete kohta õpetatakse. Samamoodi peaks tema sõnul olema patsientidele arusaadav, millal räägitakse haiglates meestest ja millal naistest. “Meid ei tohiks kiusata,” lisas ta ja teenis kiitva aplausi. Selle vaibudes ta jätkas: “Meid ei tohiks sundida uskuma, et inimesed võivad olla sellest soost, mis nad tahavad. Ei või. Mees on mees ja naine on naine, seda ütleb terve mõistus.”

Sunaki kommentaarid peegeldavad ka tema valistuse poliitikat nn sooküsimuses. Näiteks teisipäeval teatas tema valitsuse terviseminister Steve Barclay, et patsientidel peab olema võimalus ja õigus jagada haiglatiiba endaga samast soost isikutega. Ennekõike tähendab see seda, et nn transnaisi ehk end naiseks nimetavaid mehi Suurbritannias enam haigla naisteosakondadesse ei lubata. Samuti tuuakse kasutusse tagasi soospetsiifiline keelekasutus – näiteks ei tohiks naisi madaldada väljenditega, nagu menstureerivad inimesed vms. Inglise keele põhiselt on heaks näiteks ka rinnaga toitmisest rääkimine ehk inglise keeles naiste puhul breastfeeding. Woke-gruppides usutakse ekslikult, et ka mehed saavad beebisid rinnaga toita ehk mõiste breastfeeding kasutamise asemel nõutakse selle asendamist mõistega chestfeeding.

Barclay sõnul vajatakse Suurbritannia tervishoiusüsteemis soo ja võrdõiguslikkuse küsimustes tervemõistuslikku lähenemist ning ta kinnitas, et näiteks veebipõhistel tervishoiunõuannete lehekülgedel, mis puudutavad emakakaela- ja munasarjavähki ning menopausi, on sugudega seotud keelekasutus nüüdseks täielikult taastatud. “On oluline, et naiste hääl oleks tervishoiusüsteemis kuulda ja kõigi patsientide pirvaatsus, väärikus ja turvalisus oleks tagatud,” lisas ta.

Tegemist ei ole sel teemal ainukese poliitilise sammuga, mida Sunaki valitsus viimasel ajal on astunud. Augustis pani Suurbritannia võrdõiguslikkuse ning äri- ja kaubanduse minister Kemi Badenoch ette, et arendajad peavad mitte-eluruumide ja avalike hoonete puhul planeerima ehitatavatesse majadesse eraldi tualettruumid meestele ja naistele. Badenochi põhjendas seda asjaoluga, et liikumine sooneutraalsete WC-de suunas viib naistelt ja tüdrukutelt ära nende põhiõiguse privaatsusele ja väärikusele.

Woke-pangandus Saksamaal: AfD liidri pangakonto suleti poliitilistel põhjustel

Erakonna Alternatiiv Saksamaale (Alternative für Deutschland – AfD) üks kaasjuhtidest Tino Chrupalla teatas eelmisel nädalal telesaates esinedes, et Deutsche Bank’le kuuluv Postbank sulges tema pangakonto, vahendab The European Conservative.

Chrupalla osales avalik-õigusliku ringhäälingu ARD telesaates, kus arutati Saksamaa sisepoliitilistel teemadel, eelkõige lõhe üle, mis lahutab Ida- ja Lääne-Saksamaad. Immigratsioonivastane, euroskeptiline ja nüüd nn rohepööret kritiseeriv parlamendipartei AfD on viimasel ajal Saksamaa erakondade populaarsusküsitlustes liikunud tõusvas trendis. Praeguseks on nad oma enam kui 20%-lise populaarsusega kristlike demokraatide järel teisel kohal, kusjuures suur toetusbaas on neil Ida-Saksamaal. Hiljutises uudiste kokkuvõttes kirjutasime ka täiesti tõsimeelsest arutelust Saksamaal selle üle, kas paremäärmuslikeks populistideks või koguni natsideks nimetatud parteid ei peaks riigis hoopis keelustama – nö demokraatia kaitseks. Selleks kutsus oma juhtkirjas üles näiteks tuntud ajakiri Der Spiegel ja selle üle polemiseeris ka riigi president Frank-Walter Steinmeier.

Telesaates rääkis Chrupalla, et riigi idaosas elavad sakslased ongi tänaseks olukorras, mis tundub kummaliselt sarnane Saksa Demokraatlikule Vabariigile ehk sotsialistlikule Ida-Saksamaale. Ta ütles, et peab eriti silmas poliitilisi ja majanduslikke tagajärgi, millega tuleb silmitsi seista, kui omad peavoolust erinevat seisukohta. “Reedel (22.09 – HS) tühistas Postbank minu konto, sest ma olen AfD liige,” ütles ta, lisades, et see ei näita mitte ainult seda, kuidas AfD on ühiskonnast “tõrjutud ja marginaliseeritud”, vaid ka seda, et inimestel ei ole Saksamaal enam lubatud oma arvamust vabalt väljendada.

Postbanki pressiesindaja ütles ajalehele Die Welt, et nad hoiduvad pangasaladuse tõttu individuaalsete kliendisuhete kohta kommentaare andmast. Sellegipoolest ei saa välistada kontode sulgemise võimalust poliitilise kuuluvuse tõttu. “Üldiselt on mõlemal osapoolel võimalus konto sulgeda ilma põhjendusi esitamata,” selgitas pressiesindaja.

Selline kontode sulgemine pankade ja teiste finantsasutuste poolt ei ole enam midagi harukordset. Suvel puhkes Suurbritannias skandaal, kui privaatpank Coutts sulges endise Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei (United Kingdom Independence Party – UKIP) esimehe, euroskeptilise ja immigratsiooni kritiseeriva Nigel Farage’i konto. Praegu telekanalis GB News saatejuhina tegutsev Farage proovis kontot avada veel kümmekonnas teises pangas, kuid sai igalt poolt eitava vastuse. Ehkki pank esialgu eitas, et Farage’i konto suleti poliitilstel ja maailmavaatelistel põhjustel, tuli panga sisedokumentidest välja, et täpselt nii see oli. Juhtumit kommenteeris ka Suurbritannia peaminister Rishi Sunak, kes ütles, et inimese vaadete tõttu kontode sulgemine ei tohiks olla lubatud. Sellest ja teistest sarnastest näidetest oleme pikemalt kirjutanud siin.

Ühendriikides taas vaktsiini- ja maskisund

Ameerika Ühendriikide Texase osariigis Houstonis asuv meditsiinikool ja teaduskesus Baylor College of Medicine teatas eelmisel nädalal, et teeb Covid-vaktsineerimise oma töötajatele, õppejõududele ja tudengitele kohustuslikuks, vahendab The Epoch Times. Jutt käib siis viimasest tõhustusdoosist, mida ülikooliga seotud isikud endale süstima peavad. “Ravimi- ja toiduamet (Food and Drug Administration – FDA) on heaks kiitnud uuendatud Covid-vaktsiini ja see on nüüd saadaval,” märgitakse kooli 28. septembri avalduses, kus selgitatakse, et vaktsiin sobib kõigile alates kuuendast elukuust. Samuti märgitakse, et varasema vaktsineerimise kaitse aja jooksul väheneb ja uuendatud vaktsiin vastab paremini praegu ringluses olevatele tüvedele. “Baylori õppejõud, töötajad ja üliõpilased peavad 30. novembriks end Covid-i vastu vaktsineerima või taotlema meditsiinilist, usulist või isiklikku vabastust,” lisatakse teates. Maskikohustust samas ei kehtestata, vaid riskirühma kuuluvatele isikutele seda soovitatakse. Baylor’is töötab üle 11 000 inimese.

Vabariiklasest Texase kuberner Greg Abbott on avalikult teatanud, et tema osariik “peaks juhtima võitlust Covid-türannia vastu”. Samas on sellistel suurtel riiklikult rahastatud asutustel vaktsiinisunni kehtestamine siiski lubatud. Septembris allkirjastas Abbott osariigi senati seaduseelnõu, mis keelab kohalikel omavalitsustel kehtestada Covid-i tõttu maski- ja vaktsiinisundust või sulgeda ettevõtteid. Sellest eraldiseisva seaduseelnõuga soovitakse takistada ka osariigi haiglatel, ettevõtetel ja muudel asutustel vaktsiinisunni rakendamist, kuid seda pole seni vastu võetud.

Vaktsiinisund tõstab taas pead ka mujal Ühendriikides. Näiteks California San Luis Obispo maakonna meditsiinijuht Penny Borenstein teatas, et alates 1. novembrist on kõigil tervishoiutöötajatel kohustuslik end vaktsineerida või kanda tööl maski. Lisaks koroonavaktsiinile tuleb töötajatel teha ka gripivastane süst. Ettekirjutus, mida ametnik kirjeldas kui rutiinset, kehtib kõigi haiglate, hoolekandeasutuste, arstiabiasutuste ja erakorralise meditsiini teenuse osutajate suhtes.

Samal ajal kehtib mitmes teises California maakonnas alates 1. novembrist tervishoiuasutustes maskikohustus. Ka New Jersey osariigis kehtestasid mitu haiglat taas maskikohustuse. Mitmel pool Ühendriikides hakati taas haiglates või ka koolides maskikandmist nõudma juba augustis.

Teisalt on mitmed uringud näidanud, et maskidega ei ole hingamisteede viiruste levikut võimalik piirata.

Samuti on teada, et vaktsiinid, mida jälle kohustuslikuks tehakse, nakatumist ja nakkuse edasikandumist ei takista ehk vaktsineerimiskohustusel puudub ratsionaalne alus. Kui siia lisada, et riskirühmade väliselt ei ole Covid kuigi tõsine haigus ning sellevastastel vaktsiinidel on võimalikud väga tõsised kõrvalmõjud, tundub vaktsiinisund mõistusevastane.

Šveitsi kohus mõistis kirjaniku sõnaroima eest vangi: ta kutsus naisajakirjanikku “paksuks lesbiks”

Prantsuse-šveitsi publitsist ja kommentaator Alain Bonnet, kes kasutab ka nime Alain Soral, mõisteti Lausanne’i kohtus 60 päevaks vangi laimamise, diskrimineerimise ja vaenu õhutamise eest, kuna kritiseeirs kahe aasta taguses Facebooki videos Šveitsi väljaannete Tribune de Geneve ja 24 Heures ajakirjanikku Catherine Macherel’i, vahendab Fox News. Soral kritiseeris Macherel’i tööd nö kväär-aktivistina ja ütles, et ajakirjanik on segaduses, nimetades teda “paksuks lesbiks”. Soral’le mõisteti ka rahatrahv ja ta peab tasuma kohtukulud ehk lisaks vanglakaristusele tuleb tal maksta tuhandeid franke. Otsus sündis üsna hiljutise seadusemuudatuse toel – nimelt kiitsid Šveitsi valijad 2020. aastal heaks sätte, mis muutis seksuaalse orientatsiooni alusel inimese diskrimineerimise ebaseaduslikuks. Soral kavatseb otsuse edasi kaevata.

Suurbritannia terviseamet: ei ole tõestust, et lukustamispoliitika toimis

Suurbritannia terviseohutuse amet (Health Security Agency) avaldas ülevaate, milles leiti, et koroonaviiruse leviku piiramisel rakendatud mittemeditsiiniliste sekkumiste tõenduspõhisus on nõrk, kirjutab UnHerd. Mittemeditsiinilise sekkumise all peetakse silmas lukustamispoliitikat, reeglit, et koguneda tohtis maksimaalselt kuus inimest korraga, pidevat testimist, isolatsioonikohustust, näomaske, piiride sulgemist jms.

Efektiivsuse hindamiseks vaadati läbi 151 Ühendkuningriigis tehtud uuringut, mis käsitlesid nende meetmete mõju. Raporti kokkuvõttes järeldati, et kindlad tõendid mittemeditsiiniste meetodite tõhususe kohta Covid-19 leviku tõkestamisel puuduvad.

Ka Eestis valmis sel nädalal endise teadusnõukoja juhi professor Irja Lutsari koostatud Covid-viiruse leviku piiramiseks kasutatud meetmete analüüs. Lutsar oma ülevaadet kirjeldades midagi sedavõrd selgesõnaslist välja ei toonud, ehkki teatud vajakajäämisi tunnistas. Näiteks märkis ta, et koolide sulgemine oli viga. Koroonapassid aga, mille abil isikuvabadusi tugevalt piirati ja mida vaktsiinisunni rakendamiseks kasutati, esialgu tema sõnul töötasid, sest “innustasid inimesi vaktsineerima”.