Austraalia on maailmas esimene riik, kus täna ehk 10. detsembril jõustub sotsiaalmeediakeeld noorematele kui 16-aastastele. Kui platvorm uue korra tagamiseks mõistlikke meetmeid kasutusse ei võta, võib seda trahvida kuni 49,5 miljoni Austraalia dollariga (28.2 miljonit eurot). Eeldatakse, et otsus mõjutab ligikaudu 150 000 Facebooki kasutajat ja 350 000 Instagrami (koos Threadsiga) kontot, kirjutab BBC.
Meta alustas noorte austraallaste kontode sulgemisega 4. detsembril, aga lubas, et enne konto deaktiveerimist on kasutajal võimalik sealsed postitused, sõnumid ja videod alla laadida. Kui kasutaja avastab, et teda on ekslikult määratud nooremaks kui 16-aastasteks, võib ta taotleda ülevaatamist ja tõendada oma vanust „videoselfiega”. Kasutaja võib esitada ka juhiloa või muu ametliku isikut tõendava dokumendi. Meta pressiesindaja sõnutsi järgib ettevõte pidevalt seadust ja rakendab seda etapiti. Samas usub ettevõte, et vaja on tõhusamat, standardset ja privaatsust säilitavat lähenemisviisi. Meta hinnangul peaks valitsus nõudma, et rakenduste poed kontrollivad kasutajate vanust siis, kui kasutaja rakendust alla laeb ja küsiks ühtlasi noorte puhul vanemate nõusolekut. Nii ei oleks noored kohustatud igas rakenduses oma vanust tõendama.
Austraalia valitsus on veendunud, et keelu eesmärk on kaitsta lapsi sotsiaalmeedia kahjuliku mõju eest. Kommunikatsiooniminister Anika Wellsi hinnangul on alguses mõned probleemid oodatavad, kuid keeldu on ikkagi vaja, et kaitsta Alpha põlvkonda (kõik alla 15-aastased) ja tulevasi põlvkondi “röövellike algoritmide põrgu eest”, mida ministri sõnutsi funktsiooni looja olevat kirjeldanud kui käitumuslikku kokaiini. Noori iseloomustas Wells kui dopamiinilaksust sõltuvaid sellest hetkest peale, kui omandavad nutitelefoni ja teevad sotsiaalmeediakonto.
Peale Meta platvormide peavad vanust kontrollima ka muud sotsiaalmeediaplatvormid, nt YouTube, X, TikTok, Snapchat, Reddit, Kick ja Twitch. Mõned platvormid, nagu videote ja fotode jagamise rakendused Lemon8 ja Yope, on veel jälgimise all, et kas lapsed liiguvad neisse üle. Yope on selgitanud, et platvorm pole sotsiaalmeedia, vaid privaatne sõnumivahetusrakendus, mis on sarnane WhatsAppiga. Lemon8 on väidetavalt öelnud, et keelab platvormil alla 16-aastased kasutajad, kuigi keeld platvormile ei kohaldu.
Youtube on aga väljendanud, et keelu rakendumise järel kujutab platvorm lastele hoopis suuremat ohtu. Nimelt on konto abil võimalik lapsevanemal siiski reguleerida sisusätteid ja blokeerida mingeid kanaleid, siis sotsiaalmeediakeelu rakendumise järel laste ja noorte kontod blokeeritakse, aga videoid näevad lapsed ikkagi. Lihtsalt ilma kontota, mistõttu lapsevanemal pole enam kuidagi võimalik reguleerida lapse nähtavat.
Kriitikute sõnutsi mõjutab seadus kõiki kasutajaid, sest vanust peavad kõik tõendama ning seega võib õigusakt tekitada palju rohkem kahju kui ära hoida. Alaealisi võib säherdune absoluutne sotsiaalmeediakeeld sundida liikuma interneti vähem reguleeritud nurkadesse, sh väga ohtlikku pimeveebi, ning täielikku isolatsiooni võivad sattuda teatud rühmad, kes sõltuvad suhtluses platvormidest. Ühtlasi leiavad kriitikud, et keeld toob kaasa kõigi kasutajate privaatsuse riive ning vähendab ka vanemate õigust otsustada oma lapse eest.
Austraalia on andnud eeskuju ja innustust paljudele muudele riikidele
Kõigist ohtudest hoolimata on Austraalia sotsiaalmeediakeelust innustust saanud paljud riigid ja püüavad sarnaseid reegleid kehtestada. Näiteks kinnitas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen septembri kõnes, et jälgib tähelepanelikult Austraalia lähenemisviisi ja sõnas: „Meie sõbrad Austraalias on sotsiaalmeedia piiramise pioneerid.“ Von der Leyeni sõnutsi on kavas Austraalia näidet jälgides otsustada aasta lõpuks liidu järgmised sammud alaealiste sotsiaalmeedia piirangute asjus. Novembris ongi Euroopa Parlament vastu võtnud mittesiduva aruande, milles kutsutakse üles keelustama sotsiaalmeediat noorematele kui 16-aastastele. Täpsem plaan on keelata noorematele kui 13-aastastele lastele sotsiaalmeedia täielikult ja nõuda 13–16-aastastelt noortelt vanemate selgesõnalist nõusolekut Seadusandjad usuvad, et sotsiaalmeedia võib avaldada negatiivset mõju vaimsele tervisele ja veebiaruteludele. Kusjuures esimesed vanusekontrolli rakenduse katsed on juba viies Euroopa riigis käsil. Seal peavad kasutajad EL vanusekontrolli rakenduse kaudu kinnitama eID, panga või passi abil, et nad on täisealised. Rakendus korraldab digitaalse kinnituse, mis jõuab veebileheni ja tõendab, et kasutaja on täisealine. Veebilehed ja platvormid peavad rakenduse kinnitust aktsepteerima, tehes seda näiteks QR-koodi või PIN-koodi abil. Rakendus toimib tsentraliseeritult ja seda saab kasutada mistahes veebilehel.
Ka Suurbritannias on piirangud juba jõustunud veebiturvalisuse seaduse vanusepiirangute sättega. Riigi kommunikatsiooniamet Ofcom (The Office of Communications) jõustab seadust jõuliselt. Ametil on õigus veebiplatvormidelt nõuda alaealiste juurdepääsu takistamist kahjulikule sisule, nagu enesevigastamine, enesetapp, söömishäired ja pornograafia. Veebisaite, mis kasutaja vanust ei kontrolli, ähvardab suur trahv kuni 18 miljonit naela (umbes 21,3 miljonit eurot) või 10% käibest kogu maailmas, sõltuvalt sellest, kumb summa on suurem. Samas selgus Ühendkuningriigis seaduse rakendamise järel, et vanust kontrollivad veebilehed kaotasid kasutajaid, kuid seadust täielikult eiravad lehed võitsid neid.
Sarnased vanusekontrolli plaanid liiguvad muidugi ka paljudes Ameerika Ühendriikide osariikides. Neist esimesena kehtestas reeglid Mississippi osariik, kes sai ülemkohtu otsusega loa vanusekontrolli rakendada. Osariigi seadus kohustab nüüd kõiki veebisaite, sõltumata pakutavast sisust, kontrollima uute kasutajate vanust ja „teadaolevalt alaealistel” peab olema vanemate nõusolek. Eesmärk nagu mujalgi – kaitsta alaealisi internetis leviva kahjuliku materjali ja sellisele materjalile juurdepääsu eest. Kui aga veebisait vanusekontrolli nõudeid ei täida, kohaldab osariik märkimisväärseid trahve – kuni 10 000 dollarit (8500 eurot) kasutaja kohta. Moel või teisel on piirangud kehtestanud veel näiteks Texas, Utah ja California. Samuti on USA kongressi esitatud mitu eelnõu ühisnimetusega UnAnxious Generation, millest üks täidaks lüngad, mis seni võimaldasid lastel ja noortel vältida sotsiaalmeedia vanusepiiranguid. Seadus kohustaks lapsevanemaid oma telefoni seadistades teatama rakendustepoele ka lapse vanuse. Rakendustepood peaks selle edasma lapse vanuserühma rakendustele ja tagama sedasi, et nooremad kui 13-aastased ei pääse piiratud platvormidele. Eelnõu autorite arvates saaks vanemad selle eelnõuga tagasi kontrolliõiguse ja suletaks ühtlasi lastele ohtlikud võimalused. Kriitikute hinnangul on sellisesse süsteemi aga juba eos sisse kirjutatud andmevead ja rakendustevahelised segadused, kuid kongressi ei paista see võimalus häirivat.
Eesti on praegu seisukohal, et sotsiaalmeedia kasutamist alla 16-aastastele ei peaks keelama.
Alla 16a tuleks keelata ERR.