Protoni teenused annavad kasutajatele suurema anonüümsuse ja võimaluse vältida riigi kehtestatud piiranguid. Nii on ettevõte aastaid jälginud, kuidas autoritaarsed valitsused rakendavad tsensuuri ja hoiatab, et riigid proovivad aina enam veebis toimuvat jälgida ja tsenseerida, kirjutab The Japan Times.
Näitena tõi Protoni tootejuht Antonio Cesarano esile Iraani ja Myanmari, mille valitsused lõpetasid kehtestatud internetiblokeeringu, kuid omavad nüüd varasemast kordi suuremat suutlikkust internetti tenseerida ja veebiühendust jälgida. Teisisõnu kasutasid riigid nn internetivaikuse aega, et tehnoloogilist suutlikkust parandada, sh sellist, millega võidelda VPN-ide vastu. Cesarano rõhutas veel, et võimud on asunud rakendama ajaliselt äärmiselt kaua kestvaid internetikatkestusi.
Protoni VPN-teenuse peadirektor David Peterson leiab, et selline järsk võimekuse paranemine võib viidata tsensuurile kui teenusele ehk suurema oskusteabega riigid müüvad oma tehnoloogiat. “Näiteks oleme viimase paari aasta jooksul näinud, kuidas Myanmar, Pakistan ja mõni Aafrika riik on kasutusele võtnud Hiina „suure tulemüüri” tehnoloogia,” ütles Peterson.
See suundumus kasvab koos sellega, kuidas suureneb interneti täieliku sulgemise arv. Cesarano lisas, et kunagi mõeldamatut meedet, blokeerida internet täielikult, on ainuüksi viimase kuue kuu kestel tehtud kolmel korral. Viimane neist Iraanis, kus rahva protestide ajal tänavu jaanuaris sunniti enam kui 90 miljonit elanikku kolmeks nädalaks internetist eemale. Sedasi varjasid võimud ka jõhkraid meetmeid, millega meeleavaldusi maha surusid ja kus hukkus tuhandeid inimesi. Nüüdne Iraani blokeeritud internet pole seal esmakordne juhtum, sest mullu juunis blokeeris riik nädalaks interneti Iisraeli konflikti ajal. Ka pole Iraan maailmas ainus riik, kes internetikeeldu rakendab. Afganistan rakendas eelmisel aastal samuti ulatuslikku interneti blokeerimist ja Uganda tegi seda peaaegu nädal aega enne valimisi.
Proton märgib, et interneti täielik blokeerimine on äärmuslik, ohtlik ja kulukas meede, kuna paneb kogu riigi majanduse seisma ja piirab elanikele olulisi teenuseid. Mõnes riigis, näiteks Myanmaris, kus VPN-i kasutamine on ebaseaduslik, on ametivõimud isegi kasutanud võlts-VPN-e „meepottidena”, et avastada dissidente. Seal võib politsei inimese ka tänaval kinni pidada ja otsida tema telefonist VPN-rakendusi.
Lõpetuseks märkis Proton, et kui riigis muutub VPN-teenuse nõudlus järsult ja märkimisväärselt, võib juba ennustada, et riigis on midagi toimumas. Näiteks Iraanis kasvas VPN-teenuse nõudlus 1000% vahetult enne viimast internetiblokeeringut 8. jaanuaril. Sama kordus Ugandas, kus VPN-registreeringud kasvasid valimiste eel 890%. Ka Venezuelas kasvas aasta alguses VPN-i nõudlus 770% vahetult pärast seda, kui USA eemaldas ametist pikaajalise presidendi Nicolas Maduro.
