Euroopa Parlamendi teadustalituse (European Parliamentary Research Service, EPRS) jaanuari taustadokumendi järgi kasvab virtuaalse eravõrgu (VPN) kasutus järsult, kui kehtestatakse kohustuslik vanusekontroll veebis, sest kodanikud püüavad vältida kohustuslikku vanusekontrolli. Europarlamendi hinnangul asetub suundumus laiemasse poliitilisse konteksti, kus „laste kaitse veebis on poliitilise päevakorra prioriteet” ja tõenäoliselt tuleks kehtestada vanusekontroll ka VPN-is.
Teadustalitus tõdeb, et praegu on kogu EL vanusekontrolli soovitused digiteenuste määruses, mis reguleerib sotsiaalmeediaplatvorme jt suuri veebisaite. Kuid EL vaatab üle küberjulgeoleku ja eraelu puutumatuse õigusakte, mille järel võivad VPN-teenused sattuda rangema regulatiivse kontrolli alla. Näiteks on tõenäoline, et muudetud küberjulgeoleku seadusega kehtestatakse laste ohutuse kriteeriumid, mis võivad hõlmata meetmeid, vältimaks VPN-i „väärkasutust“, et mööda hiilida „seaduslikust kaitsest“.
Dokument selgitab, et VPN-id varjavad IP-aadresse ja suunavad liiklust kaugserverite kaudu, et „kaitsta veebisuhtlust pealtkuulamise ja jälgimise eest”. VPN võimaldab ligi pääseda sisule, mis teatud riikides on keelatud ning toetab infovabadust ja digitaalset kaasavust, sest VPN kasutuse korral on keerukam peale suruda tsensuuri. Teisisõnu on VPN kodanikuvabaduste funktsioon, mitte äärmuslik käitumine, ja demokraatlikud ühiskonnad on VPN-i seni käsitlenud õiguspärase kaitsemeetmena.
Selliste kiidusõnade lõpetuseks nendib teadustalitus aga, et tänapäeval on VPN-i peamine kasutuseesmärk soov saada mööda geograafilistest piirangutest. Näidetena on mainitud Austraalia noorte sotsiaalmeediakeeldu ja kohustust tõendada vanust. Samuti Ühendkuningriiki, kus mullu jõustus veebiturvalisuse seadus, mis kohustab interneti teenusepakkujaid tagama, et lapsed ei näeks veebis kahjulikku ja vanusele sobimatut sisu. Seaduse jõustumise järel laaditi VPN-teenust Ühendkuningriigis 1800% rohkem ning sellest peale on Suurbritannia rakenduste poodide allalaadimise esikümnest pooled olnud VPN-teenused.
Lahendus: nõuda vanusekontrolli ka VPN-teenustes ja määrata digitäisiga
Europarlamendi teadustalitus märgib, et paljude riikide arvates tuleb säärane lünk sulgeda ja nõuda vanusekontrolli ka VPN-teenuses. Ametnikud paistavad seega suhtuvat VPN-i kui vahendisse, mis takistab seadust jõustada. VPN-i vanusekontrolli ettepaneku on teinud näiteks Inglismaa lastevolinik, piirates VPN-i kasutuse üksnes täiskasvanutega ehk nendega, kes on ületanud digitäisea. Viimast olevat ka EL liikmesriigid juba nõudnud, kusjuures mullu oktoobris allkirjastasidki enamik EL Jüütimaa deklaratsiooni, mille eesmärk on kaitsta alaealisi veebis ja ühtlasi toetab deklaratsioon digitaalset täisiga. Ka Euroopa Parlament on mullu novembris otsustanud toetada vanusekontrolli ja soovitanud Euroopa digitaalseks täiseaks kehtestada 16 eluaastat.
VPN-teenusepakkujad aga vaidlevad, et ei ole nõus jagama infot kolmandate osapooltega (vanusekontroll) ja et nende teenus polegi lastele mõeldud (digitäisiga). Privaatsuse kaitsjate hinnangul ohustaks VPN-i vanusekontroll anonüümsust ja andmekaitset ning oleks kodanikuvabaduste vaatenurgast äärmiselt negatiivse mõjuga. Vanusekontrolli säherdune laienemine mõjutaks ajakirjanikke, aktiviste, teabeandjaid ja tavakodanikke, kes kasutavad VPN-i, et vältida jälgimist, profiili koostamist või lihtsalt selleks, et turvaliselt suhelda.
Ent laste ohutuse kaitsjad on kõigele vaatamata veendunud, et kuna alaealised kasutavad VPN-i laialdaselt, on vaja seda kindlasti reguleerida. Nimelt on paljude veebiplatvormide minimaalne vanus juba praegu 13 aastat, aga sellest nooremad kasutavad platvorme endiselt. Suurbritannia uuringu järgi enam kui pooled 3–12-aastastest lastest (55%) kasutavad vähemalt üht sotsiaalmeediaplatvormi ning 8-aastased lapsed on internetis pornograafiat vaadanud. Taani uuringus tuvastati, et 94%-l Taani lastest on sotsiaalmeediakonto enne 13. eluaastat. Põhjuseks peab talitus tõsiasja, et kasutaja tegelikku vanust on tehniliselt ja operatiivselt keerukas kontrollida ning praegu kasutatud meetmetest on noortel lihtne mööda hiilida. Küsitavaks siiski jääb asjaolu, et VPN-teenust tellib ju ka praegu lapsevanem – ehk tegelikult saavad lapsed ka tulevikus vanemate tellitud teenust edasi kasutada.
Praegu suhtuvad liikmesriigid vanusekontrolli killustatult, mis toob talituse arvates kaasa alaealiste ebavõrdse kaitse EL-s. Küll aga on paljud Euroopa riigid võtnud suuna keelustada noortele sotsiaalmeedia ehk kehtestada veebis vanusekontroll, nt Taani, Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia jpt. Vanusekontrolli on seni jõudnud katsetada Prantsusmaa: täiskasvanute veebilehtede puhul, kus tehniliselt on kasutusel biomeetriline otsekontroll, isikutunnistuse kontroll ja andmebaasi või digitaalne kontroll. Prantsusmaa nõuab, et vähemalt üks meetod peab olema nn topeltpime, kus täiskasvanute platvorm ei saa kasutaja kohta muud teavet peale vanuse kinnituse ning vanusekontrolli pakkuja ei tea, mis veebilehti kasutaja külastab.
Võimalike vanusekontrolli variantidena nimetab teadustalitus ka kombineeritud lähenemist, nt nn elususe tuvastust (liveness detection), mis eristab elusat inimest fotost, videost või maskist. Samuti seadmesisest vanusekontrolli, mida hiljaaegu asus rakendama California ja kus kasutaja või lapse vanem peab deklareerima vanust seadet esmakordselt seadistades. Deklaratsioon kodeerub kasutaja vanuserühma krüptitud signaaliks, mida rakendused ja veebiteenused saavad kasutada ja peavad nõudma.
Euroopalik “demokraatia” on selle asja nimi. Millal ükskord see ewroopa ometi täielikult oma idiootsuses kokku variseb. Küsimus pole ju selles mida vaadatakse, kuulatakse või loetakse vaid selles mida näidatakse, räägitakse või kirjutatakse. Kui ühiskond on kaotanud moraali siis ei aita enam ka tsensuur ja piirangud. Kala hakkab mädanema peast, mida on näidanud ka Epsteini failid.
Kõige parem soovitus “moraalijüngritele” on vaadata peeglisse.