Juuli alguses selgus õiguskantsler Ülle Madise kantselei teostatud kontrolli tulemusel, et riigiasutustel on täitmisregistri kaudu pangakonto omaniku teadmata ja loata juurdepääs isiku pangakonto väljavõttele. Justiitsministeerium asutas täitmisregistri 1. jaanuaril 2024, et koguda sinna info võlgadega seotud menetluste kohta. Registri loomisel märkis ministeerium, et see lihtustab lihtsustab täitemenetluse informatsiooni kättesaadavust ja muudab täitemenetluse osaliste jaoks läbipaistvamaks. Selgitati, et andmed sinna registrsisse jõuavad automaatselt: kohtutäituritelt, kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kojalt, maksuametist ja krediidiasutustest. Kuid lahti jäeti selgitamata, et osadel registri kasutajatel – nimelt ametiasutustel – saab olema sisuliselt piiramatu võimalus selle registri kaudu pankadelt isikute pangakonto seisu ja väljavõtet pärida.
Õiguskantsleri kontrolli tulemusel selgus, et erinevad riigiasutused tegidki seda suures ulatuses, kuid ilma igasusuguse seadusliku aluseta – registril puudus isegi põhimäärus, mille alusel seda kasutada. Samal ajal tegid riigiastused registri kaudu pankadesse päringuid kümneid tuhandeid kordi ja rikkusid nõnda inimeste pangasaladust. Need riigiasutused on maksu- ja tolliamet, välisluureamet, politsei- ja piirivalveamet ning rahapesu andmebüroo. Küsimus ei ole selles, et asutustel puuduks üldse õigus inimese pangasaladusele ligi pääseda – põhjendatud on see näiteks kriminaalmenetluse korral. Ent antud juhul on probleem selles, et ligipääsuks puudusid igasugused kehtivad alused ja keegi ei kontrollinud, kas asutused tõepoolest kasutasid seda võimalust õigustatult. Mõnel asutusel – nt rahapesu andmebüroo – puudus aga üldse seaduslik alus kontode väljavõtteid nõnda pärida.
Saab hakata vaatama, kes päringuid tegi
Reigstri põhimääruse kehtestamisega alustas justiits- ja digiminister täitmisregistri kaudu tehtavate päringute seaduspäraseks muutmist ja reeglite loomist nende päringute õiguspäraseks tegemiseks. Põhimääruse kohaselt tuleb igal registri kaudu päringuid tegeval asutusel väga täpselt ära näidata, millised seadusesätted talle selleks tegevuseks õiguse annavad. „Kõik asutused, kelle puhul õiguslik alus meie eelanalüüsi kohaselt ei ole piisava selgusega kehtestatud, õigust päringute tegemiseks ei saa. Iga asutus, kes tahab lahendusega liituda, peab selleks andma justiits- ja digiministeeriumile veenvad põhjendused ja näitama ära, kuidas on tagatud turvalisus ja päringute esitajate üle sisekontroll,“ ütles Pakosta pressiteate vahendusel.
Täpsemalt on põhimääruses kirjas justiits- ja digiministeeriumi ülesanne: ministeerium „teostab järelevalvet selle üle, kas registriga päringute tegemiseks liidestunud kasutaja isikuandmete vastutava töötlejana on teostanud kontrolli andmete töötlemise õiguspärasuse üle, küsib selgitusi, teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ning otsustab juurdepääsuõiguse äravõtmise“.
Põhimäärus ütleb ka seda, et päringu tegemisel peavad asutused tegema krediidi- ja makseasutusele teatavaks muu hulgas andmete kasutamise eesmärgi, viite päringu alusdokumendile või menetlusele ja päringu täpse õigusliku aluse.
Kõigi seni täitmisregistri kaudu päringuid teinud asutuste jaoks peatatakse teenus põhimääruse jõustumisel ehk 14. juulil. Nende õigus taastatakse pärast justiits- ja digiministeeriumi poolse kontrollimehhanismi läbimist.
Justiits- ja digiministeerium alustas ka arendustöid selleks, et täitmisregistri kaudu tehtavad päringud inimeste võlgade kohta jõuaksid andmejälgija teenusesse ehk iga inimene saaks vaadata, kes on tema andmete osas päringuid teinud.
Pakosta vabandas Eesti inimeste ees, et 2020. ja 2021. aastal tehtud õiguslike muudatustega ei olnud ministeerium õigesti toime tulnud.
