KUULA. Jüri Liiv rohepesust ehk kliimaalgatuste läbikukkumisest
Miks teadlased “roheliseks” võõbatud keskkonnavaenuliku poliitika vastu sõna ei kipu võtma?
Hiljuti avaldatud “Suur rohepesu käsiraamat” sai Eestis sedavõrd palju vastukaja, et mõnevõrra üllatas see ka raamatu autorit, keemiadoktor Jüri Liivi. Kui ühelt poolt kuulutab raamat inimkonnale kliimaprobleemide tõttu hukku, siis teisalt paljastab ja põrmustab see nn kliimaneutraalsust püüdva poliitika keskkonnavaenulikke algatusi ehk rohepesu. Ketserlikuks kuulutatud vaadete tõttu on Liiv oma raamatuga juba üksjagu kriitikat saanud ning sellest on end distantseerinud väljaandmist rahaliselt toetanud Eesti Teadusagentuur. Vabaduste Portaali jutusaates räägib Liiv lähemalt enda vaadetest kliimaprobleemile, rohepesu näidetest ja sellest, miks teadlased sel teemal sõna võtta ei julge.
Demokraatia ei ole inimestele hea riigikord. Meritokraatia oleks ilmselt parem. (kes tahab võib ÕS-st lugeda, et mis meritokraatia on)
Inimesed ei vali valimistel oskust ja kompetentsi. Eestlane näiteks valib sportlasi, lauljaid või siis lihtsalt hobinäitlejaid, kes mingil emotsionaalsel hetkel pisaraid oskavad valada (näiteks Lehtmäe).
Rahvast ei muuda. Rahvas valib ka tulevikus šarlatane ja hobinäitlejaid. Seega ei saa demokraatias minna enam midagi paremaks kui praegu on.
50% sellest raamatust on ok. ja 50% täielik p.sk.
Juba mitu pluss-punkti on tulnud…!
Rahva-demokraatia juurest rahva-meritokraatia suunas oleks võimalik väikeste sammudega liikuda juba praegu.
Seda saaks teha viisil nagu ma kirjeldasin kommentaaris, mille kirjutasin artikli juurde:
“ÜRO, Barack Obama ja tavameedia silmakirjalik võitlus valeinfoga” (ilmus 20.06.23).
Selleks oleks vaja ühte hästi kavandatud veebilehte ja inimest (või inimeste gruppi), kes seda veebilehte järjepidevalt haldaks.