Erinevalt krüptovaluutadest on digieuro riigi raha, emiteerija Euroopa Keskpank ja riikide keskpangad. Digieuro põhitaristu peaks valmima 2027. aastaks ja täielik kasutuselevõtt tulema 2030. aastaks. Väidetavalt ei kaota digieuro sularaha, vaid toimib nagu sularaha, st ka ilma internetiühenduseta ning pakub alternatiivi näiteks Visa ja Mastercard lahendustele, kirjutab Reuters.
Leedu on aga oma arendusi tegemas ennaktempos. Räägitakse püüdlusest finantssuveräänsuse ja vastupidavuse poole, aga ka Ukraina sõja ja küberrünnakutega seotud ohtudest. Leedu leiab, et riigi strateegiline asukoht Venemaa ja Valgevene lähedal rõhutab digieuro kui riikliku julgeoleku vahendi tähtsust, vähendades sõltuvust USA maksevõrkudest, mis on Euroopa Liidule 2022. aastal maksma läinud 1 miljard eurot kaarditasusid.
Leedu keskpank on juba loonud reaalajas demo, kuidas digieuro võiks toimida, sh võrguvälised maksed, QR-koodiga ülekanded ja reaalajas maksudeklaratsioonid kaupmeestele. Kulisside taga aitavad ettevõtted kujundada, kuidas integreeruvad süsteemiga erasektori vahendajad: pangad, makseteenuse pakkujad, tehnoloogiahiiud. Leedu Panga nõuniku Tomas Garbaravičiuse sõnutsi pole soovi konkureerida erafirmadega, vaid anda neile vahendid, millega luua paremaid teenuseid.
Digieuro arendajana on end positsioneerinud ka Leedu tehnoloogiaettevõte Walletto, mis pakub kaarditeenuseid, müügitehinguid ja hulgimakseid. Ettevõtte asutaja Edgars Lasmanise sõnutsi on nad valmis integreerima digieuro oma platvormiga niipea, kui on saadaval toimiv API. „Me teenindame juba kliente kogu Euroopa majanduspiirkonnas,” ütleb Lasmanis. „Kui saame neile pakkuda digieuro funktsioone – eriti võrguväliseid või kiirarveldusi –, muudab see olukorda radikaalselt.”
Küberjulgeoleku konsultant Ingrida Simonaitytė selgitab: „Me teame, mida tähendab olla ära lõigatud. Me oleme näinud, mis juhtub, kui infrastruktuur ei tööta. Oma maksesüsteem ei ole lihtsalt tore – see on riiklik julgeolek.” Leedu keskpanga andmete kohaselt sõltub riik peaaegu täielikult rahvusvahelistest maksesüsteemidest, nt Visa, Mastercard, Apple Pay ja Google Pay. Leedul ja veel 13 euroala riigil pole praegu oma kaardisüsteemi. Seda nimetavad Euroopa ametnikud strateegiliseks haavatavuseks. Wallato asutaja Edgars Lasmanise sõnuti pole see kestlik, eriti kui arvestada, et geopoliitika hõlmab nüüd ka kaableid, kiipe ja makseid.
Digivaluutaga kaasnevad ohud privaatsusele ja õigusele otsustada oma raha üle
Euroalal suhtutakse digieurosse aga endiselt ambivalentselt. Kodanikud väljendavad muret jälgimise, tsentraliseerimise ja hirmu pärast, et midagi väärtuslikku asendatakse millegi külma ja programmeeritavaga. Vaatamata EKP kinnitustele, et digieuro on üliturvaline süsteem, valitseb paljudes ebakindlus. Eriti näiteks Saksamaal, kus sularaha kasutamine on kultuuriliselt oluline. Kodanikud pelgavad järelevalvet, isegi kui keskpank lubab andmed pseudonüümida, krüpteerida ja seada ranged õiguslikud tulemüürid pankade ja riigiasutuste vahele. Aga nii nende lubaduste kui ka “digieuro eksisteerib koos sularahaga” väite juures tuleb tähele panna Euroopa Liidu mitmeid plaane, kuidas nõrgendada või üldse kaotada otspunktkrüptimine (end-to-end encryption), mis on digitaalses privaatsuses äärmiselt oluline (vt EL sõnumikontrolli ja Rootsi näidet). Enamgi veel, EL riigid on asunud sularaha kasutust piirama, kehtestades piire summadele, mida sularahas saab kulutada. Teisisõnu on EL teinud märkimisväärseid jõupingutusi, et sularaha hääbumist kiirendada.
Samas väidab EKP oma veebilehel, et digieuro tähtsaim eesmärk on tagada kasutajate privaatsus ja digieuro on kavandatud nii, et “see pakuks muude elektrooniliste maksevahenditega võrreldes suurimat võimalikku privaatsust,” tegemist olevat lausa “sularaha kasutamisega võrreldava privaatsusega”. Viimane ehk selle toimivus ilma interneti- või mobiilsideühenduseta ongi digieuro kõige radikaalsem omadus. Nutitelefonidesse või kaartidesse sisseehitatud, väidetavalt turvaliste kiipide abil saavad kasutajad raha otse üle kanda – ilma pilve, serveri ja telekommunikatsioonita.
Leedus leitaksegi, et just see internetiühenduseta maksevõimalus on kõige olulisem. Küberjulgeoleku konsultant kirjeldab: „Kui kaabel läheb katki, kui toimub küberrünnak, kui puhkeb uus sõda – meil on vaja varuvõimalusi. Seda pakub digitaalne euro. Mitte spekulatsiooni, vaid vastupidavust.” Kuid mingil seletamatul kombel on täiesti unustatud juba olemasolev vahend – paberil sularaha –, mille jaoks ei ole internet hädavajalik ja mis “imekombel” saab hakkama ka siis, kui näiteks pikemat sorti elektrikatkestuse korral on digiseadmete akud tühjad.
Seega paljude spetsialistede hinnangul on kodanike hirmudel alust ja digieurol on tõepoolest palju võimalikke puuduseid. Näiteks bioeetika ekspert dr Aaron Kheriaty on Vabaduste portaalile antud intervjuus käsitlenud ka digivaluutat ja nimetanud seda finantskontrolli süsteemiks. “Need (digieurod) kombineeritakse digitaalsete isikutunnistustega. Kui teil on digitaalsete isikutunnistuste ja keskpanga digitaalvaluutade süsteem, saavad valitsus ja võimud põhimõtteliselt teid ilma jätta igasuguste finantstehingute tegemise võimalustest, kui te ei täida valitsuse korraldusi,“ selgitab Kheriaty ja lisab, et nii saavad võimud igal ajal jälgida mitte ainult iga inimese kulutatud senti, dollarit või eurot, vaid ka asukohta. „Tegelikult ei ole teie raha siis enam raha. See muutub ajutiseks valitsuse vautšeriks, mida saab tühistada,“ selgitab Kheriaty. Kheriaty kasutab näitena olukorda, kus Ameerika Ühendriikide valitsus annab kodanikule 1000 dollari väärtuses maksutagastuse keskpanga digivaluuta kujul. See tähendab, et inimese käsutuses on nüüd valuuta, mida kontrollib tegelikult valitsus, sest nad saavad sinna juurde seada tingimuse, et see digivaluuta tuleb ära kulutada järgneva üheksa kuu jooksul. Kui inimene seda ära ei kuluta, kaob selle väärtus järgnevatel kuudel iga kuu näiteks 10% võrra, kuni see ongi otsas. Seejuures võib valitsus määrata ka selle, mille peale sa tohid seda raha kulutada. Ehk tuleviku tarvis kõrvale panna ei ole sellist valuutat võimalik, kulutamata jättes see kahaneb ja kustub, kellelegi teisele seda anda ei saa ning võimu määrata on ka see, mida selle eest üldse saab. „See tähendab, et tegelikult ei ole su rahakotis mitte euro või dollar, vaid valitsuse kontrollisüsteem, mis langetab otsuse sinu eest,“ ütleb Kheriaty.
Ameerika Ühendriigid on keskpankade digivaluuta loomise keelustanud
Samal ajal, kui Euroopa Liit liigub digieuroga edasi, lõpetas USA president Donald Trump jaanuari lõpus kõik senised keskpankade digivaluuta (CBDC) arendustegevused ja selle emiteerimise USA-s. Ühtlasi keelas president keskpankade digivaluutat ka edaspidi kasutusse võtta. Trumpi korralduse järgi tuleb kasutusele võtta meetmed, et kaitsta ameeriklasi CBDC riskide eest, mis ohustavad finantssüsteemi stabiilsust, eraelu puutumatust ja USA suveräänsust. Korralduse laiem eesmärk on tugevdada USA juhtpositsiooni digitaalses finantstehnoloogias, sh toetada digitaalsete varade, plokiahela tehnoloogia ja sellega seotud tehnoloogiate vastutustundlikku kasvu ja kasutamist kõigis majandussektorites. Teisisõnu soodustab USA keskpankade kontrolli all oleva digivaluuta loomise asemel võimust sõltumatute digivaluutade arendamist.
