Linnaosa esindajate sõnutsi on vaja suurema kuritegevusega kohtadesse paigutada näotuvastuskaamerad, mis reaalajas võrdlevad nägusid politsei andmebaasidega. Täpsemini on valitud kümmekond asukohta, näiteks Shepherd’s Bush Marketi juurde Uxbridge’i tänaval ja Westfieldi kaubanduskeskuse juurde Wood Lane’il. Neist igaühte kavatseb linnaosa paigutada kaks reaalaja näotuvastuskaamerat, kirjutab BBC.
Peale selle on Hammersmithi ja Fulhami plaanide järgi kavas lisada 500 kaamerale tehisaru võimekus. Viimane pidavat andma parema videote taasesituse, jälgima sõidukeid automaatselt. Efektiivsemaks pidavat muutuma kogu kaamerasüsteemi kasutus, sest CCTV operaatorid on tõhusamad ja reageerimisaeg lühem. Kusjuures näotuvastust pidavat olema võimalik teha ka tagasiulatuvalt ja seda kogu linnaosa kaameravõrgus. Linnaosa võimude sõnutsi võimaldab see omakorda automaatotsingut kõigis CCTV-salvestistes, et “tõhusalt jälgida kurjategijate liikumisteid kogu linnaosas.” Kuid sellega linnaosa ideed ei piirdu, vaid esilagne plaan sisaldas ka droone kui jõustamise abivahendeid, kuid neile on vaja tsiviillennundusameti heakskiitu.
Edasi sõltub süsteemi kasutuselevõtt politsei rahastusest, kuigi linnaosa teatel on esialgsed läbirääkimised olnud positiivsed. Londoni politseil on praegu pooleli näotuvastuskaamerate juhtprojekt Croydonis, mille analüüsi on oodata sel sügisel.
Hammersmithi ja Fulhami kohalike elanike arvamused lahknevad kaheks. Mõni on plaani üle murelik ja leiab, et tegemist paistab olevat n-ö tagantjärele lahendusega, mis olukorda ei paranda ega lisa turvatunnet. Leitakse, et kuigi võib tunduda, et kurjategija tabamise tõenäosus võib olla suurem, peaks politsei rohkem pühenduma ennetavatele meetmetele.
Teised jällegi kiidavad plaani ja leiavad, et tegemist on hea mõttega, kuidas kuriteo toime pannud inimesi lihtsasti tuvastada. Säärane süsteem pidavat rahustama neid kodanikke, kes ei tunne end linnaosa tänavatel turvaliselt.
Vabaduste eest seisva ühingu Big Brother Watch esindaja sõnutsi tähendab linnaosa laiaulatuslik näotuvastussüsteeem „ennenägematut jälgimistaset ja tähistab avalikus ruumis privaatsuse lõppu sellisena, nagu me seda tunneme”. Ühingu õigus- ja poliitikaspetsialisti Jasleen Chaggari sõnutsi ei ole linnaosa sellise otsuse puhul pööranud mingit tähelepanu elanike põhiõigustele ja -vabadustele. „Nad ei taha mitte ainult allutada elanikke ööpäev läbi kestvale reaalajas identiteedikontrollile näotuvastuse abil, vaid ka salvestada elanike igapäevaelu, et hiljem analüüsida nende liikumisi ja käitumist,” kirjeldas Chaggar. Pealegi puudub riigis säärast jälgimist lubav seadus ja õigusvaidlused on alles pooleli. Igal juhul püsistas Chaggar küsimuse: “Kas linnaosa kasutab seda selleks, et jälgida ebaseaduslikku prügivedu või jõustada parkimistrahve? Puuduvad eeskirjad ja linnaosa kasutab seda ilma kaitsemeetmeteta.”
Hammersmithi ja Fulhami linnavolikogu juht Stephen Cowan leiab aga, et volikogu on teerajaja tehisaru kasutuses, et tuvastada ja ära tunda inimesi, kes on toime pannud kuritegusid või käitunud antisotsiaalselt. “Nagu teame, on kriminaalõigussüsteem katki. See on olnud katki juba pikka aega,” ütles Cowan. Volikogu juht lisas, et tegemist on paljude kokkuhoiumeetmete tagajärjega ning nüüdne plaan on vaid üks mitmest meetmest, et hankida paremaid ja tavapärasest ulatuslikumaid tõendeid.
Näotuvastusstüsteeme kasutatakse kõikjal üha rohkem
Londoni linnaosa näotuvastussüsteemid poleks Suurbritannias mõistagi esimesed. Oleme varemgi käsitlenud, kuidas politsei võtab üha rohkem kasutusele sõidukeid, kus on kaamerad, mis skännivad ka mööduvate inimeste nägusid. Samuti on sääraseid süsteeme kasutatud Lõuna-Walesis spordiüritusel, raudteejaamades, poodides ja mujal.
Üha enam on riike, kus kasutatakse tehnoloogilisi süsteeme, mis väidetavalt suurendavad turvalisust ja lihtsustavad igapäevaelu, kuid millel on võime seirata ja süsteemselt koguda andmeid. Oleme kajastanud, kuidas Tai loob turistide turvalisuse nimel jälgimissüsteemidega “arukat turismi” ja Uus-Meremaa juurutab näotuvastussüsteeme toidupoodides, Lõuna-Korea aga katsetab neid kontsertidel piletikontrolli asemele. Maailma Majandusfoorumil sõna võtnud reklaamivad näotuvastust kui süsteemi, mis asendab peagi digi-ID, ning ÜRO lennunduspoliitika organ tahab muuta lennule pääsemise reegleid ja võtta kasutusele näotuvastussüsteemid, kusjuures Indias ongi säärased juba kasutusel. Venemaa aga kasutab näotuvastusega maksesüsteeme üha ulatuslikumalt, rääkimata Hiinast (vt ka siit ja siit) ja Valgevenest, kus sarnased süsteemid juba mõnda aega on kasutusel olnud.
Kuid ka Läänes on viimastel aastakümnetel hoogsalt samas suunas astutud. Paljastatud on ulatuslikke varjatud jälgimisi, millega on rikutud isikuvabadusi ja põhiõigusi. Näiteks on luure- ja julgeolekuasutused salaja ja ebaseaduslikult kogunud miljonite kasutajate isikuandmeid. Suured tehnoloogiaettevõtted on koostöös luureasutustega teinud eraisikute suhtes varjatud andmehõivet, mis on avastatud tagantjärele vaid juhuslikult või tänu informaatoritele ning aina enamad kodanikud langevad valetuvastuse ohvriks, sattudes vahi alla, sest näotuvastussüsteemid ja tehisarud on kodanikku kuriteos kahtlustatavana tuvastanud.
Ka Eesti politsei on aastaid kasutanud kaamerate abil numbrituvastust, mis võimaldas neil liiklejatest iga kuu teha miljoneid fotosid. Asja ilmsiks tuleku järel selgus, et tegevus ei ole seaduslik ning nüüd on siseministeerium seda seadustama asunud. Riiklikes arengukavades on ka meil räägitud näotuvastustarkvara kasutava kaameravõrgu rajamise plaanidest.
Sellised suundumused kiirenevad kogu maailmas, sh lääneriikides, käsikäes tehnoloogia arenguga ja eriti tulenevalt tehisintellekti kasvavate võimsustega. Samas eraelu puutumatuse kaitsevahendeid on aga tihti rakendatud liiga hilja. Sääraste ohtude ja murettekitavate suundumuste tunnistamine varakult ja teabe levitamine on samm meie privaatsuse ja eraelu puutumatuse parema kaitsmise suunas.
