Hollandi teadurid avaldasid kõnealuse uuringu 2024. aastal ja selle järgi oli 47 lääneriigis aastatel 2020–2022 liigsuremus kokku 3 098 456 inimest. 46 riigi puhul registreeriti liigsuremus 2020. aastal 41-s (87%), 2021. aastal 42-s (89%) ja 2022. aastal 43 riigis (91%). Eelretsenseeritud uuringus tõdesid teadlased, et lääneriikide liigsuremus oli püsivalt kõrge kõigi kolme aasta kestel ega sõltunud koroonaviiruse leviku piirangumeetmetest ja koroonavaktsiinide kasutusest. Teadurid pidasid sellist tulemust pretsedendituks ja tõsist muret tekitavaks ning soovitasid teemat põhjalikumalt uurida. Meditsiiniajakiri BMJ tunnistas uuringu esialgu täpseks ja avaldamiskõlblikuks pärast üheksa kuud kestnud hinnanguid.
Üsna pea pärast uuringu avaldamist ilmus BMJ-s selgitus, et ajakirjale on teatatud muredest artikli kvaliteedi, originaalsuse ja sõnumiga. BMJ pidas vajalikuks lisada, et artiklis ei uuritud ega tõestatud koroonavaktsiinide ja suremuse põhjuslikke seoseid. Samuti selgitas BMJ, et Utrechti printsess Máxima keskus, kus artikli avaldamise ajal töötasid kolm selle autorit, on lubanud tööd põhjalikumalt uurida, kirjutab The Telegraph.
Pärast lisauurimist ei leidnud Máxima keskus, et uuring olnuks pahatahtlik või et andmeid oleks võltsitud ja välja mõeldud, aga pidas tööd ikkagi eksitavaks ja valikuliseks. See polevat “kajastanud teaduslikku konsensust“ ning olevat liiga palju keskendunud vaktsineerimise negatiivsetele mõjudele. Teisisõnu leidis keskus, et artikkel tsiteeris asjakohast kirjandust, mis toetas artikli järeldusi, aga mitte piisavalt sellist kirjandust, mis toetanuks alternatiivset tõlgendust.
Nüüd on ajakiri BMJ uuringu tagasi kutsunud, sest „ülemäärase suremuse võimalike põhjuste arutelus esineb valeandmeid ning kuna autorite algse töö piiratud iseloomu ei kirjeldatud piisavalt”. BMJ rõhutab ka tõsiasja, et artikli kaks autorit, professor Gertjan Kaspers ja dr Minke Huibers, olid artikli tagasivõtmist taotlenud. Nemad pelgasid, et tööd võidakse valesti tõlgendada ja see omakorda võib ohustada rahvatervist. Samas märkisid ka Kaspers ja Huibers, et pole nõus väitega nagu sisaldanuks uuring valeandmeid.
BMJ pressiesindaja sõnutsi pole eelretsensioon täiuslik ega märka nii väiksemaid kui ka suuremaid probleeme. Seepärast hindab BMJ avaldamise järelkontrolli kõrgelt. „Kokkuvõttes järeldab ajakiri, et arutelu surmajuhtumite põhjuste üle on tasakaalust väljas, selles puudub rangus ja see sisaldab valeandmeid. Andsime peaautorile võimaluse järeldust parandada, kuid tema pakutud parandus ei olnud piisav ning töö originaalsusega seotud probleeme ei olnud võimalik lahendada. Me ei võtnud artiklit tagasi selle laialdase kajastamise tõttu. See ei ole tagasivõtmise kriteerium,“ selgitas pressiesindaja.
Ülejäänud kaks autorit – dr Saskia Mostert ja professor Ronald Meester – on BMJ toimetusele kirjutanud, et see otsuse üle vaataks. Uuringu vastutav teadur, dr Saskia Mostert, kes ei tööta enam printsess Máxima keskuses, selgitas, et artikli avaldamisele järgnes irratsionaalne ja pime raev, mida ta ei osanud kuidagi oodata. Artikli teine autor, Amsterdami Vrije ülikooli tõenäosusteooria professor Ronald Meester sõnas, et ajakirjal polnud mingit teaduslikku põhjust artiklit tagasi kutsuda ja ilmselt võidi BMJ-le avaldada survet, kuigi jääb ebaselgeks, kes survet võis avaldada. Meester kinnitas, et kuna uuringus polnud tegelikult midagi valesti, on seda veidram ajakirja otsus uuring tagasi võtta. „Seega peab tõeline põhjus olema poliitiline. Tõesti väga kurb teaduse jaoks. Ma ei näe, kuidas me saaksime teadust enam tõsiselt võtta, kui toimetajad on valmis otsuseid tegema sellistel põhjustel,“ nentis professor.
Teadlased kirjutasid BMJ-le: „Artikli tagasivõtmine on ebaproportsionaalne ja tekitab tõsiseid küsimusi selle kohta, mil määral mängisid otsuses rolli poliitilised kaalutlused.“ Teadlaste hinnangul kahjustab BMJ otsus avaldatud teadustöö usaldusväärsust, kuid veelgi enam “loob kohutava pretsedendi ajal, mil teadlastele avaldatakse üha suuremat poliitilist survet.”
Dr Saskia Mosterti ja professor Ronald Meesteri toetab ka Hollandi immunoloogia ja nakkushaiguste uurija dr Jona Walk, kelle hinnangul võttis BMJ artikli tagasi ainuüksi seepärast, kuidas uuringut meedias kajastati. „Artiklis ei olnud metoodilisi, andme- ega analüüsivigu,” kinnitas dr Walk. „Tegelik tagasivõtmise põhjus peitub nende [BMJ] varasemas “mures”: toimetajad ei olnud nõus sellega, kuidas artiklit meedias esitati – mitte autorite, vaid ajakirjanike poolt. See on poliitiline, mitte teaduslik põhjus,” kirjutas dr Walk sotsiaalmeediaplatvormil X.
