Mustanahaline mees, kes end valgeks naiseks peab, on inglise keele professor, arvamusavaldaja, näitleja ja autor, kes aktiivselt reklaamib ja tutvustab transgracial identiteeti. Transgracial on üsna vähe tuntud kogukond, kuhu kuuluvad inimesed, kes on nii transsoolised kui ka transrassilised, kirjutab Mail Online. Mees käsitleb transgraciality’it kui soolise ja rassilise ebavõrduse kokkusattumist, kattuvate mitmikidentiteetide põhimõtetega. Sellist identiteeti peab ta oluliseks ja õiguspäraseks, sest see esindab tema senist elukogemust ja tegemist on osaga suuremast intersektsionaalsusest.
Transrassilised inimesed peavad aga rassiideed üldiselt valeks ja leiavad, et tegemist on üksnes sotsiaalse konstruktsiooniga, mis tugineb sellel, mida inimesed näevad ja kuidas nad end üleval peavad. Et kaasasündinud või bioloogilisi erinevusi rasside vahel ei ole ja kõik on vaid sotsiaalne konstruktsioon, siis saabki igaüks oma rassi ise valida.
Transrassilisus on siiski olnud üsna vastuoluline teema. Näiteks esines mustanahalisena naine, kelle europiidne päritolu selgus pärast seda, kui ta oli aastaid olnud mustanahaliste kogukonna eestkõneleja ja nende õiguste eest võitleja. Naist süüdistati valetamises, soovis saada staatust ja mõju mustanahaliste kogukonnas ning “valge rassi privilegeerituse” kasutamises. Nende vastuolude järel on naine hakanud end identifitseerima rassiliselt inimesena ja kultuuriliselt “mittevabandava mustanahalisena”.
Ühest küljest leitakse, et transsoolist identiteeti toetavad argumendid peavad laienema ka transrassilisele identiteedile ning nende erinevused ei õigusta transrassilisuse tagasilükkamist. Teisalt küsitakse, kas üldse saab olla inimesi, kes samastuvad rassiga, millega neil puuduvad seosed esivanemate kaudu ja lähenemine võivat lõhkuda pingutusi, mida on sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamiseks tehtud (nt mõne riigi toetused, mille eeltingimus on kuulumine konkreetsesse rassilisse vähemusrühma).
