Durov kirjutas X-s, et ei nõustunud Prantsusmaa võimude näidatud kontosid blokeerima, kirjutab Reuters. Telegram pole tema sõnul iial piiranud ühegi meeleavaldaja häält, olgu need siis Venemaalt, Valgevenest või Iraanist. Nii ei kavatsenud ega kavatse ta seda tegema hakata ka Euroopas. Durov kirjutas, et demokraatiat ei saa kaitsta, hävitades demokraatiat, ning valimistesse sekkumise vastu ei saa võidelda, sekkudes valimistesse. Durov ütles: „Teil kas on sõnavabadus ja ausad valimised või ei ole. Rumeenia rahvas väärib mõlemat.“ Veel ühes postituses avaldas Durov, et Prantsuse võimud küll kinnitasid kohtumisi temaga, aga väitsid põhjuseks üksnes terrorismi ja võitluse lapspornograafiaga. Kuid Durovi hinnangul oli tegelik põhjus hoopis geopoliitikas: Rumeenia, Moldova, Ukraina.
Prantsusmaa võimud on väga ägedalt süüdistustele vastu astunud ja nimetanud täiesti põhjendamatuteks väiteid, et nad on püüdnud sekkuda Rumeenia valimistesse. Säärased postitused tembeldas välisministeerium kiiresti valeväideteks ja lükkas need kategooriliselt tagasi. Ajakirjandusele on riik küll avaldanud, et Telegrami omanikuga on kohtutud, aga vaid selleks, „et talle kindlalt meelde tuletada tema ettevõtte ja tema vastutust terrorismi- ja lastepornograafia ennetamisel“.
Euroopa keskparteide poliitikud olid Rumeenia valimiste asjus üsna murelikud, peljates parempoolse kandidaadi võitu. Pühapäeval toimunud presidendivalimised võitis Bukaresti linnapea, euroopameelseks nimetud tsentrist Nicusor Dan, edestades üllatuslikult parempoolset George Simioni, kes oli lubanud riiki tüürida USA president Donald Trumpi poliitikast inspireeritud suunas. Ühtlasi oli Simion üsna kindel, et kuigi Durovi väidete tõesus pole täielikult teada, siis „Telegram ei olnud kindlasti ainus, kelle poole pöörduti“. Presidendivalimised võitnud kandidaat Dan ütles aga pühapäeval, et ainuüksi Durovi kommentaarid kujutavad endast „sotsiaalmeediaplatvormi volitamata sekkumist valimisprotsessi“ ja „selget katset mõjutada Rumeenia presidendivalimiste tulemusi“.
Telegrami omanik Pavel Durov ei pälvi Prantsusmaal tähelepanu esimest korda. Mullu vahistati ta Prantsusmaal süüdistatuna selles, et ta ei tee võimudega koostööd ega modereeri rakenduse kasutajate postitusi. Sel moel toetavat Durov pettuseid, narkokaubandust, küberkiusamist, organiseeritud kuritegevust ja terrorismi. Toona andis Telegrami omanik mõneti alla ja on Prantsuse võimudega jaganud kasutajate IP-aadresse ja telefoninumbreid. Kuid lõppenud ei ole ka Durovi vastu algatud uurimine Prantsusmaal, kuigi vahi all mees enam ei viibi ja on saanud loa ka riigist lahkuda.
Igal juhul on Durovi kriitilised postitused taas käivitanud arutelu sõnavabaduse üle internetis. Tähelepanu väärib seejuures asjaolu, et Durov pole ainus sotsiaalmeediaplatvormi omanik, keda moel või teisel püütakse survestada sisu modereerima või andmeid jagama. Näiteks X-i omanik Elon Musk on pidevalt kuskil uurimise all või on peaosaline mõnes rikkumismenetluses. Alles mullu teatas Euroopa Komisjon X-i rikkumismenetlusest, sest platvorm ei tõkestavat piisavalt „valeinfo“ levikut, kusjuures plaan oli sihikule võtta mitte platvorm, vaid Musk koos kõigi tema ettevõtetega. Ka Prantsusmaal on Muski X uurimise all süüdistatuna väidetavas algoritmilises eelarvamuslikkuses.
Kuid kõige tähelepanuväärsem on X-i ja Brasiilia vaidlus, kus Brasiilia võimud tahtsid, et X tsenseeriks opositsiooni toetavaid kasutajaid. Põhjenduseks toodi valeinfo vastane võitlus. Nendest nõudmistest platvorm esialgu keeldus. Selle peale määras riigi kõrgeima kohtu liige Alexandre de Moraes X-le suured trahvid ja ähvardas ettevõtte ametlikku esindajat vanglaga. X sulges augustis Brasiilias oma esinduse ehk ühtki töötajat sinna, keda ähvardada saaks, ei jäänud. Mõni aeg hiljem ehk augusti lõpus, keelustas kohtunik de Moraes X-i Brasiilias aga üldse ära ja arestis Muski teiste firmade, näiteks SpaceX, Brasiilias asuvad varad. Brasiilia on X-i jaoks üks suuremaid turgusid ning sotsiaalmeediaplatvormil on seal hinnanguliselt kuni 40 miljonit kasutajat. Nii hakkaski X septembri teises pooles olukorrale lahendust otsima. Lahenduseks oli aga see, et platvorm nõustus kasutajate tsenseerimise ja Brasiilia võimude poolt osutatud kontode eemaldamisega ning maksis ära ka trahvid – kokku 4,6 miljonit eurot. X-i keeld Brasiilias tühistati.
Oleme kirjutanud ka sellest, kuidas aina rohkem poliitikuid nii Ameerika Ühendriikides kui ka Euroopas nõuavad X-i “kontrolli alla saamist” ehk teisisõnu platvormi sundimist alluma võimude nõutud tsensuurile. Pärast Trumpi võimule tulekud USAs on need hääled muidugi märksa vaiksemaks jäänud. Muuhulgas kõlavad ettepanekud, et Muski võiks ähvardada arreteerimisega ja X-i Euroopa Liidus keelamisega. Pärast Trumpi võimule tulekud USAs on need hääled muidugi märksa vaiksemaks jäänud. Veel oleme käsitlenud Austraalia ja Muski X-i vastasseisu.
