Instagrami ja Facebooki omanikfirma Meta juht Zuckerberg ütles Roganile, et USA riigiaparaat nõudis neilt jõuliselt koroonavaktsiine puudutavate postituste tsenseerimist. “Nad surusid meid väga kõvasti, et me võtaks maha asju, mis olid tõesed. Nad ütlesid, et peate maha võtma kõik (postitused – HS), mis ütlevad, et vaktsiinidel on kõrvaltoimed,” ütles ta.
Zuckerbergi sõnul tuli ette olukordi, kus riigiametnikud lausa karjusid tema töötajate peale, et maha võetaks sisu, mis ametnikele ei meeldinud. Ühe absurdse näitena tsensuurinõudmistest tõi Zuckerberg välja naljameemi. See kujutab kaadrit filmist “Ükskord Hollywoodis” (“Once Upon A Time in Hollywood”), millel näha näitleja Leonardo DiCaprio näitamas midagi televiisoris. Ametnikele ei meeldinud meemile lisatud tekst: “10 aasta pärast vaatate te televiisorit ja kuulete… “Kas teie või teie lähedased said Covid vaktsiini? Teil võib olla õigus saada…”. Tekst pildi peal jääb küll pooleli, kuid on arusaadav, et silmas peetakse võimalust liituda mingi ühishagiga vaktsiinitootjate või riigi vastu hüvitise saamiseks.
Facebook keeldus postitust eemaldamast. “Me ütlesime, et me ei võta maha huumorit ja satiiri ja me ei võta maha asju, mis on tõesed. See oleks absurdne,” märkis Zuckerberg ja meenutas, et sellele järgnes president Bideni jõuline sõnavõtt, kus Biden süüdistas Facebooki selles, et nad tapavad inimesi. “Seejärel hakkasid kõik need erinevad ametiasutused meie ettevõtet uurima ja menetlema. See oli jõhker,” lisas ta. Tagantjärele võime meenutada, et selline surve tõigi kaasa laiaulatusliku tsensuuri Meta platvormidel, mida paljud kogesid, sh ka Vabaduste portaal veel 2023. aasta kevadel.
Koroonakriisi aegsest tsensuurist on Zuckerberg rääkinud ka varem. Näiteks mullu augustis tunnistas ta seda ametlikus kirjas USA kongressile. Ehkki Zuckerberg ütles kirjas, et lõpliku otsuse mingi konkreetse postituse eemaldamise kohta tegi ettevõte, tehti seda olukorras, kus valitsus neile survet avaldas. Zuckerberg avaldas toona, et peab valitsuse survet valeks ja kahetseb, et ei astunud sellele otsekohesemalt vastu.
Zuckerberg: usaldus kadunud nii riigi kui ajakirjanduse vastu
Zuckerbergi sõnul on inimeste usaldus riigi vastu sellise käitumise tõttu kadunud mitte ainult USA-s, vaid üle maailma. “Meie enda valitsus ütleb meile, et me peame tsenseerima tõeseid asju. See on katastroof. Ja see ei ole ainult USA-s nii. Ma arvan, et Ameerikas käsitlevad paljud seda kui ameerikalikku fenomeni, kuid reageerimine Covidile põhjustas usalduse kadumise paljude valitsuste vastu üle maailma,” tõdes Zuckerberg.
Lisaks sellele on tema sõnul kadunud inimeste usaldus ajairjanduse vastu, kuid see on olnud pikem protsess ja seotud juba Donald Trumpi valimisega presidendiks 2016. aastal. Zuckerberg ütles nüüd, et Facebook ja tema ise ei käitunud toona õigesti. “Trumpi võidu järel oli olukord, kus ma tunnen tagantjärele, et ma andsin liialt alla meediast tulevale kriitikale, kus meile öeldi, mida me peaksime tegema,” ütles ta, pidades ilmselt silmas seda, et sotsiaalmeediaplatvormid hakkasid rakendama jõulist modereerimist, tegema kallutatud faktikontrolle ja kui seda ei tehtud piisava innuga, järgnes terav kriitika ajakirjandusest. Lõpuks, 2021. aastal, sulges Facebook kaheks aastaks ka Trumpi kontod. Samal ajal kaugenes ajakirjandus ise aga oma põhiväärtustest, mille aluseks on faktitäpsus ja erapooletus. Näiteid Trumpi kohta valede edastamisest ja kallutatud käsitlustest on palju – kasvõi 2016. aasta presidendivalimiste järel laialt kajastatud ja hiljem valena ümber lükatud lood tema Vene-sidemetest. “Sellest ajast alates on usaldus meedia vastu järsult langenud. See, millest kirjutatakse, ei ole alati täpne. Ja isegi kui faktid on õiged, siis on see tihtipeale kallutatud,” selgitas Zuckerberg.
Reedel tuli välja ka info, et teiste USA suurettevõtete sabas otsustas Meta lõpetada oma mitmekesisuse, võrdsuse ja kaasamise (diversity, equity and inclusion – DEI) programmid. Seni oli Meta nii värbamisel, koolitamisel kui allhankijate valimisel eelistanud nn vähemuste esindajaid.
Eelmisel nädalal teatas ettevõte, et lõpetab oma platvormidel ka kallutatud faktikontrollidele tuginemise. See otsus puudutab esialgu siiski vaid Ameerika Ühendriike, sest Euroopa Liit nõuab platvormilt endiselt jõulist modereerimist. Samas on Zuckerberg öelnud, et “soovib teha koostööd president Trumpiga, et takistada maailma mistatahes valitsusi, kes sihivad Ameerika ettevõtteid ja suruvad peale suuremat tsensuuri“.
Peale selle on Facebookist lahkunud seal vihakõnevastast võtlust juhtinud senine asejuht Nick Clegg. Viimasel oli suur mõju ka Trumpi konto sulgemises 2021. aastal. Veel viitab Meta poliitilise suuna muutusele ettevõtte otsus nimetada juhatusse Dana White, kes on kaua olnud järgmisel nädalal ametisse asuva president Donad Trumpi liitlane. Meta on Trumpi ametisse astumise fondi teinud ka miljoni dollari (u 960 000 eurot) suuruse annetuse. Tasub meenutada, et veel 2020. aastal aitas Zuckerberg 350 miljoni dollari (336 miljonit eurot) abil kallutada ameeriklasi valima presideniks Bidenit.
