Kuigi putukate söömise vaidlused keskenduvad enamjaolt Euroopa toidutraditsioonidele, tegeleb tööstus praegu pigem loomade, kalade ja lemmikloomade, mitte inimeste toitmisega. Putukatööstuse vaatlejate hinnangul on aga küsitav, kas putukaid on üldse mõistlik kasvatada teiste loomade toiduks, kirjutab Euractiv.
Euroopa putukatööstuse jaoks oli möödunud aasta väga keerukas. Inimesi pole õnnestunud putukatoidus veenda ja loomasöödatootmine praegu ei õitse. Nii on näiteks Prantsusmaa putukatööstur Ÿnsect veebruaris algatanud maksejõuetusmenetluse, hoolimata hiljutisest tehase ülevõtmispakkumusest. Rahalistes raskustes vaevleb ka Prantsusmaa teine suurettevõte Agronutris, mis kasvatab ja töötleb sõdurkärbseid (Hermetia illucens), et toota vesiviljeluse, loomade ja lemmikloomade sööta ning orgaanilisi väetisi.
Ameerika Ühendriikide mittetulundusliku putukainstituudi (Insect Institute) direktori Dustin Crummetti sõnutsi on putukatööstust ja -toitu püütud maha müüa kui ringmajanduse tohutut läbimurret. Putukaid saab toita toidujäätmetega, putukatest aga saab kvaliteetvalku loomadele. Kuid logistilised probleemid, ohutus ja arvukad regulatsioonid takistavad enamikul tootjatel toita putukaid jäätmetega. Selle asemel toidetakse putukaid väga kvaliteetsete toorainetega, näiteks õlleraba, maisitärklise ja nisukliidega. Kõigi nendega toorainetega võiks aga sigu ja muid loomi otse toita, ilma putukatest vaheastmeta toiduahelas. Niisiis kahtleb Crummett, kas isegi loomasöödaturg suudab sektorit päästa ning peab lahendust keskkonna ja majanduse vaatenurgast ebaefektiivseks.
Euroopa putukatööstuse esindusorganisatsiooni IPIFF peasekretäri Christophe Derrieni sõnutsi on aga praegune lahendus hea ja tegemist olevat lisameetmega, mis aitab vältida toidujäätmete põletamist.
Kuid et loomasöödaturg kiratseb, on putukakasvatajad võtnud suuna lemmikloomatoidule ja spetsiaalsele inimtoidule. Ka Ÿnsect püüdis 2023. aastal üle minna lemmikloomade ja inimeste toidule, öeldes, et loomasööda tootmiskulud on suured ja see ei ole seetõttu kasumlik. Euroopa IPIFF ei näe aga lemmikloomatoidu turul ruumi ja peab võimalikuks hoopis sporditoitu, dieettoitu ja toidulisandeid. Seda eriti arvestades Euroopa Liidu 2021. aasta luba lisada inimtoitu seitset putukaliiki.
Kuid ostjate puudusega putukatööstuse mured ei piirdu. Näiteks Euroopa Liit on nimetanud oluliseks kliimamuutuse tekitajaks põllumajandust, eriti loomakasvatust, mida seetõttu on ilmtingimata vaja liidus kahandada. Heaks lahenduseks olevat aga just putukad. Nüüd on aga Ühendkuningriigi uues uuringus selgunud vastupidine – putukajahu kliimamõju on sõltuvalt lähteainest 5,7–13,5 korda suurem kui sojajahu oma. Seega on kaheldav, kas putukad on ikka lahendus, mis aitab loomakasvatuse süsinikdioksiidiheitmeid vähendada.
Peale selle on putukakasvatused ka kaunikesti kulukad. Paljudel putukaliikidel on vaja spetsiifilist elukeskkonda, näiteks must sõdurkärbes ja jahuussid tahavad sooja ja niisket keskkonda. Seda on Euroopas aga väga kulukas aasta läbi hoida, kulub palju energiat ja see omakorda kergitab tootmiskulusid.
Lapimaal on kasvatatud põhjapõtru juba mitu tuhat aastat ilma igasuguseid fossiilseid kütuseid kulutamata. Putukate kasvatamisega kaasneks seal kohe fossiilsete kütuste kulu (valgustus, soojustus).
Kõik see põhjamaade ja parasvöötme põllumajandus on juba sadade aastate jooksul oma optimaalsele tasemele “paika loksunud”.
Putukate kasvatamine vajaks suuremaid toetusi ja ilmselt on see lihtsalt üks maksumaksja raha välja pumpamise skeem.
Keegi ärimees (või ka aktivist) on suutnud selles osas poliitikutele “augu pähe” rääkida. Poliitikud omakorda on väga konformsed – nagu lambad – kui üks ütleb “mää” siis ütlevad teised ka kõik “mää”.
Kogu praegune süsteem vajab muutmist. Kui vananevad euroopa rahvad enam süsteemi muuta ei suuda siis teevad seda ükskord asendus-rahvad.