REPLIIK. Kaarel Ots: „Pealtnägija“ ekspertide tagurpidi maailm

Eesti Televisiooni populaarne saade “Pealtnägija” võttis kohalike ekspertide abiga ette Elon Muski. Enesekindlalt selgitati teadmatuile muuhulgas:

“Tundub, et tema nägemus sellest, mis maailmas toimub ja kes hoobasid tõmbab, erineb oluliselt niinimetatud peavoolumeedia nägemusest. Kust see tuleb ja kui sügav see tal tegelikult on ja kas ta elab faktide maailmas või alternatiivsete faktide maailmas?” rääkis Henrik Roonemaa.

“Seal on probleem ka selles, et üks, mis mulle tema viimase aja käitumisest ei meeldi, ta on palju uhhuu- ja vandenõutemaatikasse sisse läinud. See on see, mis on vastumeelne,” sõnas (Mario – toim) Kadastik.

“See näitab veelkord, et ühe inimese käes, kahjuks, on kontroll asjade üle ja strateegilise infrastruktuuride üle maailmas, mis ei tohiks olla ühe inimese suva otsustada. See on üks kõige ohtlikumaid pretsedente, mida me oleme hiljuti näinud. Ja see peaks olema õpetlik kogu maailmale – mitte lasta tehnoloogiaettevõtetel ja tehnoloogiaettevõtete omanikel ja juhtidel juhtida seda maailma nii nagu nemad tahavad ja nii nagu nende suva on otsustada,” rääkis (Linnar – toim) Viik.

Üsna kummastavad sõnumid kuskilt peeglitaguselt maalt. Ilmselt on arvajatel jäänud märkamata üsna hiljuti käima tõmmatud ”usalda teadust” kampaania, kus nn peavoolumeedia koos mõne “eksperdiga” osutus peamiseks “uhhuu- ja vandenõutemaatika” edastajaks ning tehnoloogiaettevõtted tsenseerisid oma portaalides hoogsalt aktsepteeritud narratiiviga mittesobivat infot. Seda tehti riikide, eelkõige Ameerika Ühendriikide vastavate ametkondade otsesel survel. Nn teaduse teema ei olnud mõistagi ainus ebasobivaks kuulutatud narratiiv, sest luureteenistused juhendasid toona veel Twitteri nime kandnud platvormi tsenseerima ka poliitilistel teemadel tehtud postitusi või piirama nende levikut. Selle kõige mitte märkamiseks peab nii silma- kui kõrvaklapid ikka nii tugevasti pähe suruma, et valus on. Tundub, et nii Orwelli kui Huxley hoiatustena kirjapandust on täna saanud hoopis käsiraamatud. Ajaloost annab tõesti otsida olukordi, kus sõnavabaduse keelajad osutusid headeks.

Mõistagi ei ole „Pealtnägija“ oma ekspertiisiga ainus, mis asju nõnda äraspidiselt esitab. Tegelikult nägime seda, kuidas progressiivsem osa maailma ajakirjandusest hullunult sõnavabaduse pärast muretsema hakkas ka siis, kui Musk justnimelt tsensuuri lõpetamise eesmärgil 2022. aasta sügisel Twitteri ostis. Ehk mulle näib, et mingi seltskond inimesi – poliitikuid, eksperte (?), ajakirjanikke – on teinud vaba valiku ja soovivadki elada sellises äraspidises maailmas, kus tsensuuri nimetatakse sõnavabaduseks. Newspeak missugune! Hulluks minnakse ikka karjas. Sealt tagasi tullakse aga ükshaaval. Kui tullakse.