Alternatiiv Saksamaale (AfD) keelustamiseks taotluse esitanud parlamendirühma liikme, paremtsentristliku partei kristlik-demokraatliku liidu (CDU) esindaja Marco Wanderwitzi sõnutsi väljendab AfD revisionistlikke seisukohti, kirjutab DPA International. Wanderwitz viitas seejuures AfD kaasjuhi Alice Weideli hiljutisele vestlusele Elon Muskiga, kus ta nimetas Adolf Hitlerit kommunistiks.
AfD keelustamine on Saksamaa poliitringkondades ringelnud juba üsna pikka aega. AfD keelustamise algatas rühm, kus on liikmeid mitmest erakonnast, nt roheliste partei, vasakpoolsete liige ning taanikeelse vähemusrühma SSW ainuliige ning kristlik-demokraatliku liidu (CDU) ja sotsiaaldemokraatide (SPD) liikmed.
Oktoobris oletati, et erakonna keelustamise algatus võib Bundestagis saada üle 50 toetushääle. Nüüdseks on Bundestagi 733 liikmest toetajaid enam kui 124. Praegu on suurem jagu poliitikuid ja Bundestagi saadikuid siiski AfD keelustamise vastu, sh Bundestagi juhtiv kristlik-demokraatliku liidu (CDU) liige Thorsten Frei, kelle arvates võimaldaks AfD keelustamine viimasel end märtrina esitleda.
Saksamaa põhiseaduse alusel võib nii parlament kui ka valitsus taotleda ülemkohtult erakonna keelustamist. Saksa Liitvabariigi ajaloos on parteisid keelustatud kahel korral: 1952. aastal NSDAP järglane Sozialistische Arbeitspartei ja 1956. aastal Saksamaa kommunistlik partei. Otsustada saab üksnes riigi kõrgeim konstitutsioonikohus (Bundesverfassungsgericht) ja see võtaks igal juhul mitu aastat aega. Praegu ongi vasaktsentristliku sotsiaaldemokraatliku partei SPD esindaja Carmen Wegge kutsnud Bundestagi avama teed, et konstitutsioonikohus võtaks AfD keelustamise käsile.
Saksamaa konstitutsioonikohus saab keelustada erakonna, mis aktiivselt püüdleb Saksamaal kehtiva riigikorra kukutamise poole ja seda mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. AfD puhul seni midagi säärast siiski näha pole olnud, kuid paistab, et vestlussaadetes avaldatud arvamusi ja tunamullust “salakohtumist” sellistena püütakse näidata. Toona lahvatasid AfD vastased meeleavaldused uuriva portaali Correctiv avaldatud aruande järel, mis käsitles Potsdamis peetud kohtumist, mida oleme käsitlenud siin ja kus arutati immigrantide väljasaatmist. Aruandest olevat paljud sakslased väidetavalt niivõrd šokeeritud olnud, et mullu jaanuaris korraldati paljudes Saksa linnades tohutud demokraatiameelsed meeleavaldused. Protestiti äärmusparempoolsuse vastu, sh erakonna AfD vastu plakatitega „Fašism ei ole alternatiiv“, „AfD poolt hääletamine on nii 1933“ jms. Meeleavaldusi asusid toetama juhtpoliitikud ja siseminister Nancy Faeser tõmbas paralleele isegi samas asukohas 20. jaanuaril 1942 toimunud natsikohtumisega.
AfD on rõhutanud, et erakond kohtumist ei korraldanud ja et tegemist ei olnud salakohtumisega, vaid pigem eraviisilise aruteluga. Partei mõistis hukka keelustamise idee ja ka aruande, mis keelustamise ideele taas tuult tiibadesse puhus. Alice Weidel on öelnud: “On skandaalne, kui vasapoolsed aktivistid Stasi meetodeid kasutades ründavad erakohtumist, et luurata ausate kodanike järele.”
Igal juhul on aruande avaldamisele ja protestidele järgnenud aastal AfD-d saatnud edu. Kolme idapoolse liidumaa – Tüüringi, Saksimaa ja Brandenburgi – valimistel tegi partei korraliku võidukäigu, saades kõikjal 30 või enam protsenti häältest. Brandenburgis edastas AfD-d küll seni valitsenud SPD, AfD jäi neist kahe parlamendikoha võrra maha. Ka Euroopa Parlamendi valimistel saavutas erakond võidu, kusjuures valimas käis märgatavalt rohkem kodanikke kui ühelgi varasemal korral pärast kommunistliku Ida-Saksamaa ehk Saksa Demokraatliku Vabariigi (Deutsche Demokratische Republik, DDR) lõppu.
Juba 23. veebruaril ootavad Saksamaad ees parlamendivalimised. Erakondade eelistusküsitluste järgi platseerub AfD praegu 20%-ga teisele kohale.
