WHO reklaamib Epidemic Intelligence from Open Sources 2.0 (EIOS) süsteemi vahendina, millega avastada terviseohtusid ja valmistuda pandeemiaks. EIOS on loodud 2017. aastal ja seda kasutavad nüüdseks vähemalt 110 riiki ning enam kui 30 organisatsiooni ja võrgustikku kogu maailmas. WHO pandeemia- ja epideemiaandmete keskuses (WHO Hub for Pandemic and Epidemic Intelligence) asuv EIOS aitab WHO sõnutsi avatud allikate alusel teha rahvatervise otsuseid. Peaaegu reaalajas analüüsib süsteem avalikult kättesaadavat teavet ja avastab võimalikke ohte.
Seda süsteemi on WHO nüüd uuendanud, lisanud 2.0 versiooni uusi andmeallikaid, nt raadiojaamad, mille saated transkribeeritakse ja tõlgitakse automaatselt. EIOS 2.0 võimaldab ka leida asjakohast sisu veebisaitidelt, sotsiaalmeediast ja muudest avalikest allikatest ning lisatud on tehisaru, mis automaatselt analüüsib andmeid ja tuvastab paremini haiguspuhanguid. WHO pakub EIOS-i tasuta kõigile sobivatele kasutajatele, nt tervishoiuministeeriumid ja -asutused, koos koolitusmaterjalide ja tugiteenustega.
“Sotsiaalne kuulamine” aitab mõista inimeste tundeid, hoiakuid, teadmisi ja kavatsusi
Juba varem on WHO avaldanud „sotsiaalse kuulamise“ juhise, milles õpetab valitsusi, ministeeriume, terviseasutusi jt “sotsiaalselt kuulama” ehk kuulama ja analüüsima vestluseid ja narratiive, et mõista inimeste vestluseid, tundeid, hoiakuid, teadmisi, uskumusi ja kavatsusi. Praktikas tähendab see, et organisatsioon ei kogu mitte ainult andmeid haiguste kohta, vaid analüüsib ka seda, kuidas kodanikud mõtlevad ja suhtlevad veebis.
Kriitikud näevad EIOS-is koos “sotsiaalse kuulamisega” ohtu digitaalsele privaatsusele ja sõnavabadusele. Kusjuures sellega plaanid ei piirdu, sest EIOS süsteemi koostöölehekülg mainib veel projekte nagu „Uudisartiklite usaldusväärsuse tuvastamine“ (News Article Credibility Detection) ja „Valeinfo klassifitseerimissüsteemid“ (Misinformation Classification Systems). Need algatused viitavad kasvavale huvile kujundada teabe kategooriaid ja filtreerida teavet. Ühtlasi näivad need olevat seotud Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (The Joint Research Centre, JRC) 2020. aasta valeinfo klassifikaatoriga (Misinfo Classifier), mis tuvastab „valeuudiseid“, analüüsides keele tooni ja intensiivsust, väidetavalt 80% täpsusega. JRC teatas, et neid tööriistu kasutavad Euroopa Komisjon ja Parlament ning neid jagatakse faktikontrollijatega.
WHO kirjeldab EIOS 2.0 versiooni kui avatumat, paindlikumat ja kaasavamat ning rõhutab selle rolli terviseohutuse tagamisel. Aga kriitikud näevad süsteemis laienevat järelevalvevõrgustikku, mis kasutab tehisaru, et tõlgendada sotsiaalset käitumist kogu maailmas. Süsteem ühendab riiklikud seiresüsteemid WHO hallatava võrgustikuga, mis kogub ja töötleb globaalseid andmeid pidevalt. See integreerib andmeanalüüsi ja teabekontrolli rahvatervise infrastruktuuri, võimaldades algoritmidel otsustada, millised arutelud on „asjakohased“ või „eksitavad“.
Seega leiavad kriitikud, et globaalse terviseohutuse sildi all ühendab WHO tehisaru, valitsuste koostöö ja sotsiaalmeedia jälgimise. Kokku tähistab see nihet traditsiooniliselt haiguste kontrollilt avaliku suhtluse pidevale analüüsile, mis võib ohustada digitaalset privaatsust ja iseseisvust ning sõnavabadust. WHO pidevalt töötav digivõrgustik jälgib ja klassifitseerib globaalset diskursust, muutes tervise ja teabe haldamise tähendust.
Tere tulemast Orwelli ennustatud maailma! Jõudsime kohale! Kohe “sead” kehtestavad farmis oma reeglid ja kontrollivad kõiki! Nostradamus oli soolapuhuja võrreldes Orwelliga! Tema tuleks nimetada Sajandi/sajandite
inimeseks/mõtlejaks / “ennustajaks”. Elu on näidanud , et kirjanike “haige tuleviku fantaasia” saab reaalelus
varem või hiljem Tegelikkuseks! Seda juba J.Verne-st alates!
Mitte kunagi rahva heaks – seda näidatakse ainult teleris – kõik tegevused ainult rahva kahjuks. Selleks kõik need suurte tähtedega organisatsioonid leiutatigi. WHO – massikontroll läbi üleliigsete likvideerimise biorelvadega. Tsensuur ja jälgimine, et takistada ohvritevahelist infojagamist, et tõhustada massihävitust.
Kõik on tagurpidi: petiste väidetav positiivne tulemus lõppeb alati, kui mitte kellegi kohese surmaga, siis aastatepikkuse piinaga ennem surma.
Kõik, kes suurte sõdade ajal keemiarelvi tootsid kõigile osapooltele, need nüüd “ravivad” rahvast. Ehk siis lähed arsti juurde, kes kirjutab sulle välja mürgi sümptomite vastu. Varsti tekib sul “kõrvalnäht”, mida aga ei öelda, on see, et sul tekkis mürgitus. Siis arst kirjutab su kõrvalnähtude summutamiseks välja uue ravimi, ehk siis mürgituse varjamiseks uue mürgi. Ja lõpuks on sul terve kapp paksult täis mürke, iga päev tosin kapslit, raha läheb sadades aga terveks ei saa mitte kunagi! Kuna tarvitad ju mürki ja algsete sümptomite tervendamist pole mitte kunagi alustatud. Selleks arstid ja kaasaegne meditsiin eksisteeribki.
Kui kasum on väike aga rahvas liiga terve, siis ostetakse ära valitsused, kes sunniks rahvast võtma mürgisüste aka “vaktsiine”, mis neid haigeks teeb. Olenevalt süstist, mürgitus 10-50 aastat, kuna inimese keha ei oska teatud kemikaale kehast välja viia ja nii ladestuvad ja mürgitavad kohati kuni elu lõpuni. Vanavanemad ei teadnud sellisest asjast nagu grippist midagi, kuni tuldi selle vastu vaktsineerima… Ja nüüd kuulest sellest aasta otsa, et keegi on haiguslehel neljandat korda aastas. Ei tasu rääkida vähiravist, kus radiatsiooni, jõhkra keemiaseguga ja selle ümber käiva draamaga lüpstakse ullikesi. Vähist saab ehtsa tervendamisega veel jagu aga mürkidega ravimisega surrakse mürgitusse enamus juhtudel. Tänapäeva ravimine on kõik kasumi nimel ja täiesti külmavereline.