Ühendkuningriigi valitsus on kinnitanud, et kavatseb uuesti menetlusse võtta õigusakti, mille eesmärk on kaitsta sõnavabadust ülikoolides. Eelmine, konservatiivne valitsus võttis seaduse 2023. aastal küll vastu, kuid mullusuviste valimiste järel võimule tulnud leiboristide valitsus peatas seaduse rakendamise, kartes üliõpilaste heaolu kahjustamist, kirjutab The BBC.
Suurbritannia ülikoolides on viimastel aastatel protestitud kõikvõimalik seisukohtade vastu. Näiteks avaldasid Oxfordi üliõpilasliidud meelt enne sookriitilise akadeemiku Kathleen Stocki loengut ja on olnud juhtumeid, kus mõnel isikul on keelatud esineda. Seetõttu püüti algse ülikoolide sõnavabaduse seadusega panna ülikoolidele kohustust tagada sõnavabadust ja akadeemilist eneseväljendust. Toonase haridusministri Gavin Williamson sõnutsi annab seadus kõnelejatele õiguse „väljendada seisukohti, millega teised ei pruugi nõustuda, kui see ei ole vihakõne või vägivallale õhutamine.“
Eelnõu andis volitusi üliõpilasesindusele (Office for Students, OfS), mis saanuks õiguse trahvida või karistada kõrghariduse pakkujaid ja üliõpilasliite Inglismaal. Üliõpilased, töötajad ja külalislektorid saanuks kaebusi esitada siis, kui ülikool on rikkunud akadeemilist vabadust või aeglustanud kaebuste menetlemist. Sätted laienesid ka üliõpilasliitudele, mis tänapäeva Briti ülikoolides pidavat hiilgama sallimatusega. Ülikoole võis ka kohtusse kaevata, kuigi kohtumenetluse eeltingimuseks oli hageja kohustus esmalt ammendada üliõpilasesinduste ja sisekaebuste menetlused. Seega oli ebatõenäoline, et pahatahtlikud hagejad seda kuritarvitaksid, nagu kritiseerijad ette heitsid.
Eelmise aasta juulis peatas aga haridusminister seduse jõustumise, peljates, et uue regulatsiooniga võivad kaitstud olla vihakõnet pidavad inimesed ja tuua ülikoolidele kaasa kalleid kohtumenetlusi. Valitsuse arvates oleks näiteks holokausti eitajatel tekkinud õigus ülikoolides esineda.
Nüüd on haridusminister Bridget Phillipsoni sõnutsi valitsus võtnud õigusakti uuesti menetlusse, sest eespool kirjeldatud vaigistamise näiteid on liiga palju ja kohus on mõnes kaasuses leidnud, et näiteks sookriitiliste tõekspidamiste tõttu on esinejat diskrimeenitud ja ahistatud. Kuigi haridusministri sõnutsi olevat akadeemiline vabadus „palju tähtsam kui mõne üliõpilase soov mitte solvata“, siis plaanib valitsus seadust märkimisväärselt kohendada ja eemaldada näiteks need sätted, mis võimaldasid ülikoole kohtusse kaevata. Nimelt ei soovita, et ülikoolidele kaasneks kulukaid kohtuvaidlusi ajal, mil paljud on juba niigi rahalistes raskustes. Ühtlasi pole kohendatud seaduse variandis üliõpilasliitudel otsest vastutust ning neil on vaba voli tühistada nende arvates vihkavaid sookriitilisi feministe või isegi tavalisi paremtsentristlikke poliitikuid. Tõenäoliselt ei järgne ka mingeid karistusi ülikoolile, kui see pole kaitsnud akadeemilist vabadust ja sõnavabadust. Nii pidavat ministri hinnangul uue seaduse puhul olema tegemist toimiva versiooniga, mis kaitseb vähemusrühmi ja samal ajal ka sõnavabadust.
Variharidusminister Laura Trott nimetas muudatusi hävitavaks ja leidis, et kui kõrvaldada vastutus, on küsitav tagajärg ülikoolidele, kes on rikkunud sõnavabaduse kohustusi. Ka kriitikute hinnangul on seaduse uus versioon nagu hambutu tiiger ja sõnavabaduse mahasurumine on jätkuvalt tõsine oht ülikoolide tugevusele. Nende arvates on vähetõenäoline, et seadus hoiab ära sõnavõttude keelamise, akadeemikute tühistamise või vaigistamise pikkade ja ähmaste distsiplinaarmenetluste kaudu. Ka sellised pikad menetlused on sageli juba piisav karistus ja progressiivne illiberaalsus Briti ülikoolides jätkab vohamist. See peegeldab vasakpoolsete uut moraali, kus võrdsed tulemused ja emotsionaalsete kahjude kaitse on tähtsamad kui sõnavabadus ja tõe otsimine.
Vabaduste portaalis oleme Suurbritannia ülikoolides toimuvat käsitlenud ka varem. Näiteks ülikoolide uuringust selgus tõsiasi, et 80% töötajatest näevad akadeemilise vabaduse piiramist. Paljude õppejõudude kinnitusel dikteerivad loengute sisu üha enam üliõpilased ise ja õppejõududel on kujunenud välja enesetsensuur – nad jälgivad üha rohkem väga hoolikalt, mida klassiruumis räägivad. Üks Briti õigusteadlane tunnistas aga, et ta kasutab nüüd õpetamises “võimalikult vähe isikupärast lähenemist, sest märkimisväärne hulk üliõpilasi võib solvuda kõige peale, mis neile ei meeldi”. Üks Ühendkuningriigi psühholoogiaõppejõud selgitas aga, et „üha raskem on vaielda mis tahes seisukoha üle, mida aktivistid peavad vastuoluliseks“. Selliste seisukohtade alla käivad näiteks teemad, mis puudutavad sooideoloogitat, kolonialismi, Iisraeli-Palestiina konflikti jne.
