Augusti alguses tekkis Venemaal paljudel Telegrami ja Whatsappi kasutajatel keerukusi hääl- ja videokõnedega. Mõni aeg hiljem kinnitas Roskomnadzor, et tegemist on “võitlusega kurjategijatega, kes olevat liikunud välismaistesse sõnumivahetusrakendustesse, mis keelduvad tagamast venelaste turvalisust”, kirjutab The Moscow Times.
Riikliku järelevalveameti sõnutsi on Whatsapp ja Telegram viimase aastaga muutunud peamisteks kanaliteks, kus kõnedega inimesi petetakse, neilt midagi välja pressitakse või püütakse neid värvata terrorismi- ja sabotaažiaktidesse. Kusjuures pressiteates on kõlavalt väidetud, et otsuses tugineti „õiguskaitseasutustele ja paljudele kodanike pöördumistele”. Sarnase avalduse tegi ka Venemaa küberpolitsei, kelle hinnangul saadetakse korda märkimisväärne hulk kuritegusid, kasutades populaarseid sotsiaalvõrgustikke ja sõnumirakendusi. Seejuures olevat Telegram ja Whatsapp juhtpositsioonil.
Poliitikute sõnutsi on ainuüksi Whatapis sooritatud pettuste hulk mullu kasvanud 3,5 korda, sest rakendus on juba aastaid eiranud Venemaa seaduseid, jättes eemaldamata keelatud sisu. „Whatsapi ja Telegrami kõnesid on vaja osaliselt piirata, et kaitsta kodanikke ühe digikeskkonnas levinuma kuriteoliigi ehk telefoni- ja internetipettuste eest,” ütles riigiduuma liige Anton Nemkin.
Paradoksaalselt on need väited aga ümber lükatavad Venemaa keskpanga uuringu alusel. Mullusest küberpetturite ohvri portree küsitlusest selgus, et kõige enam peteti kodanikelt raha välja endiselt tavaliste telefonikõnede ja SMS-iga (45,6%). Sõnumivahetusrakendused olid 15%-ga alles teisel kohal. See-eest on 7,7%-ga esimese viie hulka kerkinud petturite juurdepääs riigiteenuste kontodele.
Venemaa digiministeerium väitel võidakse hääl- ja videokõned taastada, kui need vastavad Venemaa seadustele. Kuid näiteks riigiduuma saadiku Anton Gorelkini kirjutise järgi on see aga WhatsAppi jaoks keeruline Meta staatuse tõttu. Nimelt on Whatsapi emaettevõte Meta „äärmusliku” organisatsioonina keelustud juba 2022. aastast. Sellest hoolimata on tegemist väga populaarse sõnumirakendusega: juulis kasutas Venemaal Watsappi enam kui 97 miljonit inimest, Telegram on napilt teisel kohal veidi enam kui 90 miljoni kasutajaga, aga kodumaine VK Messenger peab leppima vaid ligikaudu 16 miljonit kasutajaga.
Whatsapp on nüüdset kõnepiirangut nimetanud poliitiliselt motiveerituks. „Whatsapp on privaatne, otspunktkrüptitud ja ei allu valitsuse katsetele rikkuda inimeste õigust turvalisele suhtlusele, mistõttu Venemaa üritab seda blokeerida enam kui 100 miljoni venelase jaoks,” seisab avalduses. Watsapp kinnitas, et püüab jätkuvalt teha kõik, et krüptitud suhtlus oleks kõikjal saadav, sh Venemaal. Telegram teatas, et võitleb aktiivselt platvormi väärkasutamise vastu, nt petturitega ja üleskutsetega sabotaažile või vägivallale. Telegrami andmetel eemaldab rakendus iga päev miljoneid kahjulikke sisuüksuseid.
Kreml suunab nii reklaami kui ka nõuetega kodanikke kasutama kohalikku sõnumirakendust Max
Kuigi Roskomnadzor on kinnitanud, et rakenduste muud funtksioonid ei ole segatud, on teateid vastupidisest. Nimelt pidavat Venemaa võimud kaaluma Whatsapi täielikku blokeerimist. Peale selle on Kreml asunud nõudma, et kõigisse nutiseadmetesse tuleb edaspidi eelinstalleerida kodumaine rakendus Max. Viimasest loodetakse kujundada Venemaa riiklikku sõnumivahetusplatvormi, sarnaselt Hiina WeChatiga. Kreml on väidetavalt juba käskinud valitsusametnikel ja seadusandjatel asuda Telegrami asemel kasutama Maxi.
Kuigi Max on veel katsetamisjärgus, on sel juba valitsuse jälgimisvahendi maine. Kriitilisemad kirjeldavad, et rakendus annab võimaluse kasutajaid jälgida, see jagab kasutajate andmeid kolmandate osapoolte ja mõistagi valitsusasutustega, sh IP-aadresse ja tegevuslogisid. Pealegi ei sobi Max rahvusvahelise suhtluse korral, sest ühildub üksnes Venemaa ja Valgevene telefoninumbritega. Seega, kui pereliikmetest keegi elab välismaal, ei ole temaga võimalik suhelda Maxi kaudu isegi siis, kui ta on valmis oma turvalisust ohustama ja rakenduse alla laadima. Seda naeruväärsemaks peavad kriitilisemad keelata Telegramis ja Whatsapis kõned ning leitakse, et küllap rahvas võimaluse leiab, kasutades VPN-i või muid rakendusi, nt Zoomi, Meeti, Jitsi, Signalit jt.
Kokkuvõtvalt leiavad kriitikud, et ametlikud selgitused ei ole veenvad ning liiga palju on vasturääkivusi varem avaldatuga. Ühtlasi langeb keeld liiga kahtlaselt samasse aega kodumaise lahenduse propagandaga ning meenutab üha enam võrguneutraalsusest loobumist ja katset suruda kõiki riiklike rakenduste poole.
