Siseministeeriumi siseturvalisuse arengukava on seadnud ilusa eesmärgi – turvaline Eesti, kus kõik tunnevad end kaitstult, ohutult ja kindlustatult. Tee, mille kaudu sinna liikuda soovitakse, on aga kaunis murettekitav. Ühes arengukava tegevusprogrammidest – „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine 2025–2028“ – seisab, et ohutut ja turvalist käitumist soodustava avaliku ruumi jaoks on 2030. aastaks loodud „piirkondlikud valvekaamerate ja muude valveseadmete võrgustikud, mis vajaduse korral on ühendatud asjaomaste asutustega“. Teise programmi “Kiire ja asjatundlik abi 2025–2028” alusel on oluline arendusülesanne kasutada senisest laialdasemalt automaatset järelevalvet. See tähendab, et dokumendi järgi on plaanis aastaks 2026 luua “AI võimekus videopildi töötlemiseks (avaliku ruumi kaamerate pildilt), mis suudab tuvastada ohtusid, et neile ennetavalt reageerida“.
Säärased laialdasemad automaatjärelevalve plaanid olid ka juba programmis 2020-2024 (kinnitatud 2021). Toonases dokumendis seati eesmärk, et „loodud on suutlikkus võtta korrarikkumiste kohta vastu audiovisuaalset materjali“ ja „välja on arendatud üleriigiline avaliku ruumi näo- ja numbrituvastust toetav kaamerate võrk, mida on võimalik igal ajahetkel kasutada korrarikkumiste lahendamiseks“.
Teisisõnu on Eesti riiklikes arengudokumentides mustvalgel kirjas, et ohtutu ja turvalise elu saavutamise nimel tuleks inimestel privaatsusest loobuda ja arvestada, et vähemalt avalikes kohtades liikudes on igal ajahetkel võimalik teda jälgida.
Lisaks arendab politsei koostöös siseministeeriumiga autonoomseid politseipatrulle, mis suudaks liiklust analüüsida tehisaru abil ega piirduks vaid kiiruse mõõtmisega, vaid fikseeriks pildi abil ka autos sees toimuvat, sh näiteks juhi poolt telefoni vaatamist, turvavöö nõuetekohast kinnitamist jms. Kogutud pildimaterjal saadetaks automaatselt andmebaasi, mis genereeriks automaatse trahvi.
Poliitikud on aga väljendanud, et nemad selliste plaanidega kursis ei ole ning tegemist olevat küllap üksnes ametkondliku ettepanekuga, kirjutab ERR.
Sellised kavad koguvad mõistagi ka teravat kriitikat. Vandeadvokaat Carri Ginter ütles “Aktuaalsele Kaamerale”, et avaliku ruumi laialdasem jälgimine läheb vastuollu andmekaitsega. “Ühiskonna oluline alustala on sinu enda privaatsus, õigus olla omaette ja õigus, et keegi sinu autoaknast sisse ei vahi ilma mõjuva põhjuseta,” sõnas Ginter.
Ka vandeadvokaat Sten Tikerpe oli ERR-s avaldatud arvamusloos jälgimissüsteemide suhtes kriitiline ja kirjutas, et sellega seotud probleemid on palju laiemad, kui andmekaitse küsimus. “Kuskil peab eksisteerima mõistlik piir, mis kaitseb tavakodanikku selle eest, et ta end pidevalt kahtlusalusena peaks tundma,” kirjutas Tikerpe ja lõpetas, et tekkida võib oht, et luuakse tasapisi sellist ühiskonda, mille eest end kõigiti kaitsta püüame.
