Ajal, mil Suurbritannias on võrgu tasakaalu heaks tarvis tuuleturbiinid tuulisel ajal peatada, maksab riik nn piirangutasu,mis mõistagi võetakse lõpuks tarbija taskust. Selle aasta esimese kahe kuuga on nn piirangutasu läinud maksma 252 miljonit naela (u 305 miljonit eurot) ehk 4,3 miljonit naelsterlingit (u 5,2 miljonit eurot) päevas, kirjutab The Telegraph.
Võrguettevõtjad on sunnitud kasutama piirangutasu, sest Suurbritannia põhja- ja lõunaosa ühendavas kaablivõrgus on kitsaskohti. Kui tuulepark ei saa võrgu võimaliku ülekoormuse tõttu elektrienergiat toota, makstakse talle piirangutasu, et toodangut vähendada. Samal ajal palutakse aga mõnel teisel elektritootjal, sageli gaasijaamal, katta puudujäägid nendes piirkondades, kus energiat vajatakse. Lühikese etteteatamise tõttu on see sageli palju kallim. Näiteks eelmise nädala reedel kulutati tuulegeneraatorite peatamiseks 79 507 naela (u 96 000 eurot), aga samal ajal kulus 1,2 miljonit naela (u 1,4 miljonit eurot), et mujalt energiat osta.
Mullu piirdus esimese kahe kuu piirangutasu 158 miljoni naelaga (u 191 miljoni euroga), mis tähendab, et makstav summa on aastaga kasvanud peaaegu 60%. Aga riigi energiasüsteemi halduri (Neso) hinnangul on tuuleparkidele makstavad piirangutasud mullusega võrreldes 50% väiksemad ja sellised kulud moodustavat tarbija arvest vaid 2,4%.
Valitsuse endine tippnõunik, kampaania Britain Remade juht Sam Richards ütles: „Kui peatada odav tuuleenergia tuulisel ajal, läheb see kalliks maksma ja raiskamine väljub kontrolli alt – võrreldes eelmise aastaga jõudsime veerandi miljardini kaks korda kiiremini.” Richardsi sõnutsi tuleb probeem kiiresti lahendada ja tuule raiskamise asemel tuleks odav tuuleelekter turule lubada.
Kriitikud, sealhulgas Britain Remade ja Octopus Energy, on väitnud, et ebaefektiivne korraldus on tingitud elektrihindade süsteemist, kus elektri hulgimüügihinnad on igas riigiosas ühesugused. See hoiab elektrienergia kunstlikult odavana, näiteks kagus, moonutades hinna põhjas kallimaks. Seetõttu on kriitikud teinud ettepaneku luua piirkondlik elektrihinna süsteem, kus iga piirkonna elektrihind kujuneb pakkumise ja nõudluse alusel. Nii peaksid elektriarved kahanema, sest raiskavad kulud väheneks.
Praeguse süsteemi pooldajad, näiteks RenewableUK ja SSE, on aga hoiatanud, et piirkondlikud elektrihinnad looks loteriisüsteemi ja takistaks investeeringuid tuuleparkidesse. Igal juhul on valitsus lubanud piirkondlikku hinnasüsteemi kaaluda. Kuid samal ajal surub energeetikaminister Ed Miliband jätkuvalt peale tuule- ja päikeseenergiaparkide laiendamisplaane, et enda seatud tähtajaks saavutada nn taastuvenergia eesmärke.
“I screwed you over, and I’m proud of it!” nägu.