Tuuleenergiat ei ole põhjuseta hakatud kutsuma sõnaga „juhuelekter“. Juhuslikuks teeb selle tootmise tõsiasi, et kui tuult ei ole, siis ei saa ka elektrit toota. Probleem aga tekib ka tuulise ilmaga, sest kui kallid elektrivõrgu arendustööd on tuuleparkide võrku lülitamisel tegemata jäänud, tuleb ülekoormuse vältimiseks hakata võrku jõudva elektrienergia kogust märkimisväärselt “kärpima”.
Nii on näiteks Ühendkuningriigis tänavu esimese 11 kuu jooksul „kärbitud“ tuuleenergia kogus umbes 6,6 teravatt-tundi (TWh), mis on suurem kui 3,8 TWh, mille võrku jõudmist takistati kogu eelmise aasta jooksul, kirjutab The Telegraph. See tähendab, et elektrivõrgu kaitsmiseks on kõige soodsama tuule ajal paljud suured tuuletootjad võrgust välja lülitatud, sest nende toodangut ei ole võimalik vastu võtta. Kinni maksavad selle väljalülitamise aga mõistagi tarbijad ehk kodumajapidamised ja ettevõtted ning võrreldes eelmiste aastatega on kulud kasvanud. Kui tänavu on tootjatele tuulikute väljalülitamise kompensatsiooniks makstud miljard naelsterlingit (1.21 miljardit eurot), siis mullu oli see summa 779 miljonit naela (942,6 miljonit eurot ja 2022. aastal 945 miljonit naela (1,14 miljardit eurot).
Kulud peegeldavad tõsiasja, et energeetika planeerimisel on seni eelkõige rõhku pandud rohkemate tuuleparkide avamisele ja tähelepanuta jäetud tõsiasi, et nende poolt toodetud elektri tarbijateni viimiseks on vaja investeerida ka elektrivõrgu arendamisse. Eriti hoogsalt on tuuleprake arendatud põhjas ehk Šotimaal ja sellise poliitika tulemusena on nüüd tekkinud mõnevõrra absurdne olukord, kus suur hulk toodetud tuuleenergiat läheb sealsete tuuliste ilmadega tegelikult raisku. Samal ajal lülitakase lõuna pool ehk Inglismaal ja Walesis sisse aga gaasijaamad, et energiavajadust katta.
Ühendkuningriigis toodetakse 2024. aastal taastuvenergia elektrit rohkem kui fossiilkütuste elektrit. Kogu UK 2024. aasta elektritootmine: 37% taastuvenergia, 35% fossiilkütused, 15% tuumaelekter, 11% biokütused. Praeguseks on fossiilkütuste kasutamine elektri tootmiseks kahanenud kahele kolmandikule 2000. aasta tasemest. Ember 10.12.2024, https://ember-energy.org
Just selle tõttu tegigi elektrienergia import UK-s tänavu kõigi aegade rekordi: https://www.telegraph.co.uk/business/2024/11/02/britain-importing-record-amounts-of-electricity-from-europe/
UK ei saa tuua elektrit laevaga Hiinast või Venemaalt. Ju siis toodeti Euroopas elektrit odavamalt kui UK oma fossiilkütuste jaamad. Eestis ju sama lugu – impordime elektrit, sest oma põlevkivijaamade elekter on nii kallis, et saab turule ainult mõne nädala aastas. 2023. aasta mais viidi Olkiluoto tuumajaama 3. plokk osalisele võimsusele, sest tuule- ja päikese- ja hüdroenergia olid odavamad. Hüdroenergial enam palju kasvuruumi pole, aga tuule- ja päikeseelektri tootmine kasvab jõudsasti kogu maailmas ja küll tehakse ka ülekandeliinid vajadustele vastavaks. Elektri jõudmiseks Narvast Saaremaale ja Hiiumaale on sellekohaseid liine vaja niisamuti kui Saaremaalt ja/või Hiiumaalt Narva. Ülekandeliinide võimsus Narvast Peterburgi (siis Leningradi) kasvas kiiremini kui Narvast Tallinna, rääkimata Saaremaast. See vildakus tuleb parandada ja kasutada igapäevast looduse andi tuult ja päikest, mitte miljonite aastate tagust ja miljoneid aastaid kogutut mõnekümne aastaga sirgeks lüüa. Eesti maismaale saabub aastas Päikese kiirgusenergiat 3000 korda rohkem kui on aastane elektrikasutus. Tuuleenergiat on meil saada kordades rohkem kui päikeseenergiat.
Ei, juurde oli UKs vaja selle tõttu, et endal on defitsiit, kui tuult ei ole. Ja kui tuult on palju, ei kanna võrk välja ning makstakse selle eest, et ei toodetaks. Defitsiidi korral aga võetakse hea meelega Prantsusmaa tuumajaamade toodangut sisse, sest endal ei ole piisavalt gaasijaamu ja söejaamad on kinni pandud.
Ma näen ka teie kommentaarist, et te vist ei ole kursis ka sellega, mis teeb põlevkivijaamade elektrihinna kunstlikult kalliks – ega mitte CO2 maks?
Samal ajal ei arvesta te tegelike kuludega tuuleenergia tootmisel ehk sellega, palju maksumaksjad/tarbijad tuuleenergiat subsideerivad ja räägite midagi turuhinnast. Nt viimatine riigiabi luba, mille Euroopa Komisjon Eestile andis, on 2.6 miljardit: https://majandus.postimees.ee/8151040/komisjon-kiitis-heaks-eesti-2-6-miljardi-euro-suuruse-riigiabikava-meretuuleenergiale
Ehk siis tegelikult on ju võimalik end nende asjadega kurssi viia ja tekiks ka arusaamine, et need miljardid garanteeritakse tuulikuinvestoritele tarbija/maksumaksja taskust igal juhul. Ehk sisulise asemel ei ole mõtet tegeleda “kirsinoppimisega” ja väita, et tuuleenerga on odav, sest siis kui tuul puhub, on turul mõnikord negatiivne hind. Tuleb arvestada kogukulu. Ei ole odav.
Ja kuna tuul on ebapüsiv, siis tuleb ehitada samasuguse garantii abil ka gaasijaamad, sest nemadki ju tänase turu puhul, kus hind suure tuule korral negatiivseks hüppab, turu vastu ei saa tulla. Lõpptulemus on see, et me investeerime topelt ehk nii tuuleenergiasse kui fossiilkütustesse ja subsideerime kah mõlemaid. Lahendus oleks suure osa ajast siis pimedas istumine, sest tuumajaam ju ka ei sobi.
Ehk aitate meenutada, kui suur on CO2 maks Olkiluoto elektri hinnas?
Kogu energeetika makstakse kinni tarbija taskust igal juhul. Kui üks ja ainuke tuumajaam katab kogu Eesti elektrivajaduse, siis tuleb niisamuti kui tuule ja päikese jaoks investeerida topelt, et oleks elekter, kui tuumajaam ei tööta. Elektrienergia salvestamine on jah inimkonnal peaaegu lahendamata probleem, aga selle kallal töötatakse paljudes maailma laborites. Vesinikuenergeetika energia salvestamise kasutegur ja salvestamiskiirus on kindlasti kõrgem kui fotosünteesil, millega kulus fossiilkütuste kogumiseks miljoneid aastaid. Juba osatakse raskesti käideldavast vesinikust ja süsihappegaasist teha metaani, mis on ju tavaline maagaas. Läbivooluelementidel energiasalvestid salvestavad juba megavatttunde elektrit, millega saab päevast ülearust päikeseelektrit koguda öösel tarbimiseks, või ülearust tuuleelektrit tuulevaikse ilma jaoks. Tuumajaama kuu aja toodangu salvestamist pole veel silmapiiril.
Teie leiate, et inimkond peaks energiaga toimetama niisamuti kui toimetati sovetiajal Araali mere kaladega, ainult mastaapsemalt – kogu maailmas. Paarkümmend aastat õitsvat sotsialismi, ja enam kalu pole. Fossiilkütuseid jätkub jah veidi kauemaks, aga edasi? Kui kauaks jätkuks Eesti põlevkivi, kui seda aetaks ahju sama tempoga kui 1980. aastal, kui Eesti elektrist oli umbes 98% põlevkivielekter? CO2 maks on juba aidanud, et põlevkivi jätkuks kauemaks, kuni uued energia salvestusvõimalused jõudu koguvad. Iga MWh tuule- ja päikeseelektrit jätab põletamata umbes pool tonni põlevkivi. Praegu (16.12.2024 12:30) toodetakse Eestis umbes 0.5 GW tuuleelektrit, nii et tunniga jääb põletamata üle 200 tonni põlevkivi – umbes neli vagunitäit tunnis, kümne tunniga terve rongi jagu.
Tuulikute väga juhuslik elekter oli aastakümneid tagasi juba siililegi selge, aga puht poliitilistel / ideoloogilistel põhjustel on leiuatatud “leelo-leelo tuuleroheline kliimaneutraalsus”. – Las eurooplased likvideerivad ennast ise – see on odavam kui sõda.