Omavalitsuste juhise “Jagame teekonda” („Sharing The Journey”) eesmärk on aidata koole ja õpetajaid kujundama õpilaste, vanemate ja hooldajate “tundlikku ja positiivset suhtumist usulisse ja kultuurilisse mitmekesisusse”, kirjutab Daily Mail.
Juhise järgi peavad koolid olema usulisi erinevusi arvestades paindlikud. Tuleb teada ja arvestada, et mõni islami lapsevanem võib olla tundlik kunsti-, tantsu- draama- ja muusikatundide puhul, aga eriti kehalise kasvatuse, usu- ja inimeseõpetuse puhul.
Näiteks kunstiõpetuse juures on juhises märgitud, et islami kultuuril ja tsivilisatsioonil on rikas kunstitraditsioon, aga koolid võivad leida usulisi erandeid. Näiteks võivad mõned moslemid pidada inimese kolmemõõtmelist kujutist ebajumalakujuks. Seega on koolidel äärmiselt tähtis seda mõista ja mitte paluda õpilastel kujutada Jeesust, prohvet Muhamedi või teisi isikuid, kes islami järgi on prohvetid. Seetõttu ei pruugi mõned moslemi õpilased olla nõus üldse inimkuju joonistama.
Muusikaõpetuse kohta on juhises, et islamis on muusika tavaliselt piiratud inimhääle ja määramata helikõrgusega löökpillidega. Täpselt nagu need olid prohvet Muhamedi ajal, mil neid kasutati vaid pulmades ja lahingus. Veel on märgitud, et moslemid suhtuvad muusikasse mitmeti ja nii ei tohiks koolid õpilastelt nõuda, et nad laulaks kaasa laule, mis on vastuolus nende usuliste veendumustega.
Ka draamaõpetuses peaksid õpetajad olema äärmiselt tähelepanelikud ega tohiks paluda õpilastel mängida rolle, mis näivad nende usku kahjustavatena. Samuti tuleb nii draama- kui ka tantsutundides hoolikalt jälgida, et tüdrukud ja poisid ei puutuks kuidagi füüsiliselt kokku. Samuti ei tohiks lubada esitusviisi, mis “võib soodustada ebatsensuursust või seksuaalseid tundeid”.
Juhises on loetletud ka muid usuliselt “ärevaid” teemasid, nt juutide, hindude ja sikhide, rastafaride, mormoonide ja Jehoova tunnistajate toitumisnõuded ning paastureeglid.
Kriitikute sõnutsi võib niivõrd ulatuslike ja juba väikestele lastele mõeldud reeglites märgata Talibani võimu märke. Ja kuigi võimude sõnutsi ei pidavat õpilasi karistamata jumalat teotava kritselduse vms eest, siis muude näidete alusel siiski juba karistatakse, päris rangelt seejuures. Kriitikud leiavad, et viimased aastad on näidanud, kui tõsiselt võtavad koolid islamifundamentalistide muret jumalateotuslike kuulujuttude pärast. Näiteks 2021. aasta juhtum Yorkshire’is Batley algkooli õpetajaga, kes näitas usuõpetuse tunnis Muhamedi karikatuuri, misjärel peatati tööleping ja seejärel pidi õpetaja islamistide surmaähvarduste tõttu peitu minema.
Kuid ka õpilased pole karistamata jäänud. Näiteks 2023. aastal keelati mõneks ajaks õppetöös osalemine Yorkshire’i Kettlethorpe’i keskkooli neljal õpilasel koraani „rüvetamise” eest. Õpilased olid kihlveos kooli toonud koraani ja sellest katkeid ette lugenud, aga keegi lõi raamatu õpilase käest maha, misjärel sai raamat kriimustada. Sellest piisas, et lastele koolikeeldu määrata ja politsei kohale kutsuda. Hiljem avaldas politsei, et raamatu selline kohtlemisviis on kirja pandud vihajuhtumina, olgugi et kool oli juba tõdenud, et lastel polnud kurje kavatsusi. Sellega aga lugu ei piirdunud, vaid raamatu kooli toonud õpilast hakati surmaga ähvardama. Kool ja politsei aga ei pidanud surmaähvardusi tõsisemaks lapse “kuriteost” ning eiras neid. Küll aga oli lapsevanem sunnitud avalikult vabandama, et tema last ei vigastataks.
