Taimede fotosünteesi tulemusel atmosfäärist eemaldatud süsinikdioksiidi kogust nimetatakse maa summaarseks esmastoodanguks (Terrestrial Gross Primary Production, GPP). See näitab maa ja atmosfääri suurimat süsinikuvahetust. Summaarset esmastoodangut väljendatakse tavaliselt petagrammi süsiniku kohta aastas. Üks petagramm (1 petagramm = 1015 grammi) vastab miljardile tonnile CO2-le. mis on peaaegu sama kogus kui 238 miljoni bensiinimootoriga sõiduauto emiteeritav aastane süsinikuheide, vahendab SciTechDaily.
Uuringus asendati süsinikdioksiid keemilise ühendiga karbonüülsulfiid (OCS) ja jälgiti selle teekonda õhust taimelehe kloroplasti, kus toimub fotosüntees. Teekond on suuresti sama nagu oleks CO2-l, aga keemilist ühendit on lihtsam jälgida ja mõõta. Uuring kinnitas, et karbonüülsulfiid sobib hästi fotosünteesi hindamiseks ning tegemist on usaldusväärse summaarse esmastoodangu näitajaga. Taimede andmed pärinesid mitmest allikast, nt LeafWebi andmebaas, kus on taimede fotosünteetiliste tunnuste andmed, mis peaks aitama modelleerida süsinikuringet. Uuringus kontrolliti mudeli tulemusi ja võrreldi keskkonnaseire andmetega, mitte satellidivaatlustega, mida võivad takistada pilved.
Uuringus kontrolliti 1980. aastatest pärinevat summaarse esmastoodangu hinnangut 120 petagrammi aastas. Uuringu tulemusel järeldati, et see ei ole õige ning tegelik summaarne esmastoodang on 157 petagrammi aastas ehk globaalselt seovad taimed süsinikdioksiidi märksa rohkem kui arvati ja satellidiandmete alusel hinnati.
Seega võib öelda, et kliimamuutuseid prognoosivad mudelid on tuginenud 40 aastat vanadel hinnangutel. Õige mudelduse jaoks peaks aru saama, kui palju süsinikku loodusliku protsessi tulemusel tegelikult maa ökosüsteemides salvestub, eriti metsades. Et parandada prognoose süsinikdioksiidi sisalduse kohta atmosfääris tulevikus ja selle mõju kliimale, on tarvis sisendina summaarse esmastoodangu andmeid nüüd täiendada.
