USA president Donald Trumpi korralduses on eraldi nimetatud Moslemi Vennaskonna Liibanoni, Egiptuse ja Jordaania harusid, mis „osalevad või soodustavad ja toetavad vägivalda ja destabiliseerimise kampaaniaid, mis kahjustavad nende enda piirkondi, Ameerika Ühendriikide kodanikke ja Ameerika Ühendriikide huve,” kirjutab France24.
Edasi on välisminister Marco Rubio ja rahandusminister Scott Bessenti ülesanne lõpetada presidendi korralduses nimetatud harude keelustamine. Juhul kui organisatsiooni harud nimetatakse välisriigi terroristlikuks rühmituseks, võib Washington rakendada karistusi, nt külmutada rühmituse varad Ameerika Ühendriikides või määrata liikmetele sisenemiskeelde.
Moslemi Vennaskond on 1928. aastal Egiptuses asutatud islamistlik organisatsioon, mis levis hiljem kogu araabia maailmas. Selle asutaja, Egiptuse õpetaja Hassan al-Banna, väitis, et islami põhimõtete taaselustamine ühiskonnas võimaldaks moslemi maailmal vastu seista lääne kolonialismile. Moslemi Vennaskonna tekkelugu ja selle ohtlikku tegevust Prantsusmaal, aga ka mujal Euroopas, oleme juba varem käsitlenud. Nimelt avaldas tänavu kevadel Prantsusmaa valitsus aruande, mille järgi vennaskonna eesmärk on islamit levitada ja kujundada ümber Prantsuse ühiskonna osi n-ö alt üles tegevusega. Alustades kohalikust poliitikast, nt mošeedes, koolides, ühendustes ja omavalitsustes. Avalikkuse ees etendatakse mõõdukust ja kuvand on lihvitud, kuid kulisside taga propageeritakse antisemitismi, soolist segregatsiooni ja ideoloogilist separatismi.
Mõni riik on Moslemi Vennaskonna juba kuulutanud terroristlikuks, näiteks Egiptus, Saudi Araabia, AÜE, Bahrein ja kõige viimasena Jordaania. Egiptuses on Moslemi Vennaskond keelustatud juba 2013. aastast peale, pärast selle juhi ja tollase presidendi Mohamed Morsi kukutamist, kes võeti võimult sõjaväelise riigipöörde käigus, mida juhtis tollane sõjaväeülem Abdel Fattah al-Sisi. Sisi on sellest ajast saadik valitsenud Egiptust.
Jordaania keelustas liikumise tänavu aprillis ja süüdistas vennaskonda relvade tootmises ja varumises ning kuningriigi destabiliseerimise kavandamises. Sellele vaatamata on vennaskond Jordaanias endiselt väga populaarne ja jätkas tegevust isegi pärast seda, kui riigi kõrgeim kohus otsustas rühmituse 2020. aastal laiali saata. Ametivõimud on sageli vennaskonna tegevuse ees silma kinni pigistanud.
Hoolimata tõsiasjast, et Moslemi Vennaskonnal on viimastel aastatel õnnestunud üha enam kanda kinnitada ka Euroopas, ei soovi Euroopa riigid endiselt Moslemi Vennaskonda nimetada terroristlikuks organisatsiooniks. Ainsa riigina on 2021. aasta juunis Austria keelustanud Moslemi Vennaskonna terrorismivastase seadusega. Prantsusmaa president Macron aga teatas pärast aruande ilmumist, et kehtestab meetmed, millega võidelda islamismi vastu, rakendades sanktsioone ja suurendades organisatsioonide järelevalvet. Meetmete seas on kava külmutada rahalisi toetuseid teatud organisatsioonidele ja tegevuskeelud, aga ka plaan parandada imaamide koolitust, et vähendada nende sõltuvust päritoluriikidest.
Saksamaal on parempoolne erakond Alternatiiv Saksamaale (AfD) püüdnud Austria eeskuju järgida ja esitas tänavu jaanuaris parlamenti eelnõu, et keelustada islmistlikke organisatsioone, sihtides ühtlasi vennaskonda. Kuigi vennaskonda ega selle harusid pole Saksamaa praegusega keelustanud, siis on riik siiski mõningaid samme võtnud. Novembris keelati mõjurühm Muslim Interaktiv süüdistatuna põhiseadusevastases tegevuses ehk tahtes kehtestada kalifaati ning reklaamides antisemitismi ja naisteavastast diskrimineerimist.
