Ühendkuningriigi näitel: koroonapoliitika laastavad tagajärjed

Hiljuti avaldati Suurbritannias andmed, mis tõid taas päevakorda enneolematute koroonapiirangute tagajärjed: haigushüvitisel olevate inimeste arv on riigis tõusnud 3,9 miljonini, mida on peaaegu 40% rohkem võrreldes pandeemia algusajaga, kirjutab The Telegraph.

Uudis järgnes alles avaldatud uuringule, kus kirjeldati, et laste ajud on vananenud enneaegselt ja ebatavaliselt. Mõju oli rängem tüdrukute puhul, kelle ajud olid vananenud lausa 4,2 aastat. Poiste ajud olid vananenud 1,4 aasta võrra. Võimalikuks põhjuseks peeti asjaolu, et tüdrukutele olulisem sotsiaalse suhtluse keeld mõjutas neid rohkem.

Kuid peale laste on koroonapandeemia ajal rakendatud äärmuslikud meetmed mõjutanud kõiki põlvkondi.

Koroonasulgude ajal sündinud laste areng kipub eeldatust maha jääma

Lapse esimesed 1001 elupäeva on kõige tähtsamad tema kognitiivse, emotsionaalse ja füüsilise arengu jaoks. Äärmuslikel aastatel 2020–2021 sündinud nn pandeemialastega algas aga tohutu sotsiaalne eksperiment.

Uuringute järgi on sel ajal sündinud lastest paljud arengus maha jäänud. Näiteks Iirimaa 2022. aasta uuringus leiti, et koroonasulgude ajal sündinud lapsed saavutavad vaevalisemalt arenguetappe, nagu nt rääkimine, osutamine ja lehvitamine. Esimeseks eluaastaks oskas nn pandeemialastest vaid 77% öelda ühe tähendusliku sõna, võrreldes 89%-ga enne pandeemiat. Kui varem oskasid 12 elukuuks peaaegu kõik lapsed ehk 93% osutada, siis nn pandeemialastest oskas seda vaid 84%. Põhjuseks peavad uuringu autorid sotsiaalse kontakti puudumist (Iiri koroonapiirangud olid palju rangemad kui Suurbritannias või Eestis).

2023. aasta uuringus leidsid Iiri teadlased, et kuigi laste üldine areng oli teiseks eluaastaks jõudnud eeldatud tasemele, jäi koroonasulgude ajal sündinute suhtlusoskus ikkagi maha nendest, kes olid sündinud enne pandeemiat.

Ka nüüdseks algkooli jõudnud lastele avaldasid piirangud mõju. Nii leiti eelmisel aastal, et ülekoormatud ja madala kvalifikatsiooniga vanemate koduõppest sõltunud algkooliõpilaste akadeemiline tase oli märkimisväärselt madalam kui enne pandeemiat. Eksamitulemuste järgi oli 2022.–2023. aastal 6. klassi õpilastest 59% lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskus eeldatud tasemel, kuid 2019. aastal oli see 65%.

Praegu jõuavad eelkooli aga lapsed, kes sündisid koroonasulgude ajal. Nende laste erakordse elu alguse mõju on aga olnud sünge. Näiteks ühe Suurbritannia eelkooli lastest enam kui pooled kandsid õppetöö alguses veel mähkmeid. Enne pandeemiat oli selliseid lapsi ehk üks-kaks rühmas.

Kuigi koolivalmidus kippus vähenema juba enne pandeemiat, peetakse siiski süvenenud probleemi peapõhjuseks koroonapiiranguid. 2023. aasta koolivalmiduse uuringust selgus, et poolte õpetajate hinnangul on laste koolivalmidus langenud. 37% lastest ei suuda kuulata ega järgida kõige lihtsamaid juhendeid; 37% ei suuda iseseisvalt riietuda ning igas klassis on vähemalt üks laps, kes ei oska tualetis käia. Nii kulub kooliks mitte valmis õpilaste peale õpetaja igast päevast vähemalt 2,5 tundi, mis muidu oleks õppekavas määratud tegevuste jaoks.

Arvatakse, et säärased probleemid on kaasa toonud asjaolu, et koroonasulgude ajal ei olnud meditsiiniteenused kättesaadavad. Vanemad ei saanud lapsega regulaarselt tervisekontrollis käia ja konsultatsioonid olid üksnes telefonitsi. Kui lapsevanem ei olnud väikelapse arengu etappidega kursis, ei saanud ta piirangute tõttu küsida abi ja nõu meditsiinitöötajatelt ega kogenenumailt.

Kuigi leidus ka lapsi, kelle arengule tuli kasuks viibida vanematega kodus, siis väga suure osaga oli kahjuks vastupidi. Võrdlemisi väikeseks peetakse tõenäosust, et ränga mõju osaliseks saanud lapsed sooritaks tulevikus eksameid hästi või leiaks hea töökoha.

Teismelised on üha rohkem hädas vaimse tervisega ja nende haridustee on lõhutud

Koroonasulgudega pidid tundideks ja päevadeks nelja seina vahele jääma ka teismelised, seltsiks vaid sotsiaalmeedia. Nad jäid ilma olulisest silmast silma suhtlusest ja seda just kõige tormilisematel arenguaastatel.

Londoni King’s College’i teadlaste sõnutsi jättis selline haridusteekonna häiring ja sotsiaalne isolatsioon noored kaitsetuks psüühikahäirete eest. 2021. aasta uuringus leiti, et peaaegu pooltel 11–12-aastastel avaldusid depressiooni ja veerandil traumajärgse stressihäire sümptomid. Koroonasulgusid peeti seejuures noorte kõige tõenäolisemaks vaimse stressi, üksilduse, igavuse, hirmu ja stressi põhjustajaks. Taas kord olid tagajärjed kõige karmimad tüdrukute puhul.

Kuid koroonasulgude mõju ei ole lõppenud, kui piirangud leevenesid. Londoni ülikooli eelmise aasta uuring näitas, et kolmandiku 17–18-aastaste hinnangul ei ole koroonapandeemia negatiivne mõju nende haridusele ja vaimsele tervisele kuskile kadunud. Uuringus osalenud enam kui 11 000 õpilasest koges 44% tohutut vaimset stressi ajavahemikus 2022 novembrist kuni 2023 aprillini (mil normaalne elu oli juba naasnud). 2017. aastal oli sama näitaja vaid 35%.

Peale üha süveneva vaimse tervise murestiku, puuduvad noored nüüd ka koolist rohkem. Eelmise aasta kevadel liigitati Suurbritannias 19,4% õpilastest pidevalt puudunuks ehk teisisõnu ei olnud nad koolis 10%-l koolipäevadest. Enne pandeemiat oli sagedasi puudujaid 10,9%. Seejuures on leitud, et lapsevanemad on kaasosalised. Nimelt märgati, et kõige enam kipuvad õpilased puuduma reedeti, mil lapsevanemad on sageli kodus ja nad lubavad lastel koolist puududa.

Ka koroonasulgude ajal ära jäetud eksamid avaldavad nüüd mõju. Nimelt viidi 2020. ja 2021. aastal koolidesse kontaktivaba süsteem, kus eksamite asemel olid vaid õpetajate hinnangud. Tuleb aga välja, et selle ajutise lahendusega pälvis rekordarv õpilasi paremaid hindeid kui ta muidu oleks saanud. Head hinded kõlavad küll nagu võit, aga hiljem on nii mõnelgi tulnud selle eest kõrget hinda maksta. Tavapärasest paremate hinnetega lõpetanud noored läksid edasi kolledžisse või ülikooli, kus nad hätta jäid ja pidid kooli pooleli jätma. 2022. aasta veebruariks oli Suurbritannias ülikooli katkestanuid enam kui 18 000 üliõpilast. 2021. aasta sama ajaga võrreldes katkestas ülikooli 4000 õpilast rohkem ja 2019. aastaga võrreldes 3000. Kuigi ajutine hindamissüsteem ja kehv vaimne tervis ei seleta kõiki juhtumeid, on siiski tegemist peamiste teguritega.

Noori täiskasvanuid vaevavad kroonilised terviserikked ja alkoholism

Nagu laste puhul, oli ka noorte täiskasvanute puhul äärmiselt väike tõenäosus põdeda koroonaviirust raskelt. Kuid haavatavamate ühiskonnarühmade kaitseks võetud meetmete mõju neile oli tõsine. Näiteks esimesel töökohal alustanud jäid ilma võimalusest õppida kogenumatelt kolleegidelt, uued emad aga tugiteenustest ja sotsiaalsetest võimalustest.

Nii on Suurbritannia tervisesüsteemis jõutud murettekitava järelduseni Z-põlvkonna ülikoolilõpetajate kohta. Kümnetel tuhandetel noortel täiskasvanutel on ülikooli lõpus krooniline terviserike ja nad ei jõuagi tööturule. Aastatel 2021–2022 oli neid peaaegu 63 400 vanuses 16–24, aga aastatel 2019–2020 vähem kui 37 000. Aruande autori sõnutsi on tervisega kimpus olevate noorte rühm pandeemiaeelsest ajast peale kasvanud 18%, mis teeb sellest majanduslikult mitteaktiivsete täiskasvanute kõige kiiremini kasvava rühma. Taas peetakse suurimaks mõjuriks vaimse tervise probleeme pärast pandeemiat.

Samas täheldati, et koroonapiirangute ajal vähenes mõnevõrra küll narkootikumide tarvitamine, aga asuti hoopis rohkem alkoholi tarvitama. Paljud nimetasid põhjuseks igavust, aga ka unehäireid, üksildustunnet ja masendust. Kusjuures kõige rohkem lisandus alkoholi nende 25–34-aastaste noorte täiskasvanute ellu, kes juba enne pandeemiat tarbisid eakaaslastest pisut enam.

Koroonasulgudest tingitud suurenenud alkoholi või narkootikumide tarvitamise pikaajaline mõju tervisele ei ole veel täielikult selgunud. Kuid NHS-i ja Sheffieldi ülikooli uuringu järgi ainuüksi liigne joomine võib põhjustada järgmise 20 aasta jooksul tuhandeid täiendavaid surmajuhtumeid ja suuremat haiglaravi vajadust. Ühtlasi on kõik pandeemia ajal rohkem alkoholi tarvitanud jätkanud sellega ka pärast pandeemiat ja mõnel juhul veelgi rohkem.

Keskealiste süvenenud alkoholism ja nüüd ka alkoholist tingitud surmajuhtumite arv

Sama probleem kimbutab ka keskealiseid, kes kippusid alkoholiga liialdama juba enne pandeemiat. Kõige keerukamas olukorras on nn kodus napsutajad, kelle alkoholitarbimisele koroonasulud midagi head kaasa ei toonud ja ligikaudu kolmveerand hakkas rohkem alkoholi tarvitama. Üksnes veerand keskealisi loobus alkoholist (tavaliselt kergemad joojad).

Paljud nimetasid alkoholiga liialdamise ajendina ägedat ärevust, stressi ja igavust. Sageli oli inimene töölt vallandatud või koondatud. Nüüd aga jõuavad surmavad tagajärjed statistikasse. Alkoholi tõttu surmajuhtumeid oli 2022. aastal 4,2% rohkem kui 2021. aastal ja 32,8% rohkem kui 2019. aastal.

Keskealiste puhul leiti, et üks olulisi stressiallikaid oli kohustus õpetada lapsi kodus.

Sellest tulenenud kahju just emade vaimsele tervisele on Essexi ülikooli 2022. aasta uuringus peetud samaväärseks abielulahutuse kahjuga.

Pensionäride kognitiivsed funktsioonid vähenesid ja seetõttu võib tulevikus rohkem dementsust esineda

Kindlasti oli eakamaid, kelle jaoks koroonapandeemia ei olnud arvatavasti kõige hullem aeg ja nende rutiin ei olnud kuigi palju häiritud. Kuid teisalt oli palju pensioniealisi, kellele koroonasulud põhjustasid pöördumatut kahju. Tõsiselt piirati nende igapäevast tegevust ja suhtlemist, mistõttu paljud eakad jäid ilma tarvilikust abist ja sotsiaalsetest suhetest pere, sõprade ja naabritega.

Exeteri ülikooli eelmise aasta uuringus leiti, et pandeemia esimese aastaga vähenesid vanemaealiste kognitiivsed funktsioonid ja töömälu kiiresti, olenemata sellest, kas nad olid koroonaviirust põdenud või mitte. Kognitiivne langus aga võib viia dementsuseni. Langus jätkus ka aastatel 2021–2022, kusjuures teadlased tõid põhjustena välja koroonasulgude aja suurema üksildustunde ja depressiooni, vähenenud liikumise ja ka suurema alkoholi tarvitamise. Uuringu autori sõnutsi on ebatõenäoline, et kui kognitiivsed võimed on juba kahanenud, võiks need veel taastuda.

Kokkuvõtvalt leitakse Suurbritannias aina lisanduvatele uuringutele tuginedes, et koroonasulgudest põhjustatud tagajärgi on oodata veel aastakümneid.