Ühendkuningriigi valitsus nõuab kliimaneutraalseid matuseid

Ühendkuningriigi keskkonnaministeeriumi koostatud uue krematooriumide eeskirja järgi peavad krematooriumid järgima saastenõudeid ja kohustust saavutada 2050. aastaks CO2-neutraalsus. Kava järgi püüab valitsus kasvuhoonegaaside kõrval vähendada saasteainete, sealhulgas hambaplommide elavhõbeda ning kirstude liimi ja balsameerimisvedeliku põlemisel õhku eralduvate toksiinide heitkoguseid, kirjutab The Telegraph.

Keskkonna- ja maaeluministeeriumi (Department for Environment, Food & Rural Affairs – Defra) eeskirja keskmes on vajadus vähendada süsinikdioksiidiheidete koguseid. Krematooriumidele seatakse seetõttu pikema aja eesmärk loobuda gaasiküttest ja kasutada selle asemel tuule- või päikeseenergiat või leida muid kütuseid, mille süsinikdioksiidiheide on madal. Eelnõus on ka soovitus põletada surnukehi üksteise järel, ilma vaheajata, et hoida temperatuuri ja säästa gaasi. Ühtlasi peavad krematooriumid mõõtma kasutatud energiat ja tekitatud heitkoguseid ning põlemiskambrite soojust julgustatakse taaskasutama, nt elektri või sooja vee tootmiseks. 

Kremeerimine on aga Ühendkuningriigis kõige levinuim matuselahendus. 2023. aastal registreeritud 662 000 surnust umbes 80% kremeeriti. Seega on uued nõuded sektori jaoks kaunikesti keerukad, sest praegu sõltutakse peaaegu täielikult gaasiküttest. Elektrikrematooriumidel on aga muidgki miinuseid, näiteks võrreldes gaasiküttega kulub palju rohkem aega. Gaasiküttel krematsioon kestab sõltuvalt surnukeha suurusest 50 minutit kuni 2 tundi. Aga matusebüroode hinnangul võib elektrikrematooriumis kogukama surnukeha korral kuluda kuni kolm tundi ehk krematsioon kestab kaks korda kauem. Kusjuures Defra ise tõdeb, et kliimapöörde saavutus ei pruugi seejuures olla kõige märkimisväärsem, sest põletades nn roheenergiaga puusärki koos surnukehaga eraldub ikkagi süsinikuheiteid.

Erakrematooriumite ja kalmistute liidu (Association of Private Crematoria and Cemeteries – APCC) esindaja Richard Barradell selgitas: „Meil on palju vanu krematooriume, mida on vaja asendada või uuendada, kuid me ei saa neid ehitada, sest heitkoguseid ja käituseeskirju pole avaldatud ja me ei tea spetsifikatsioone.” Matmis- ja krematsiooniametite liidu (Federation of Burial and Cremation Authorities) esindaja Mike Birkinshaw aga kinnitas, et kogu sektor soovib saavutada võimalikult väikest keskkonnamõju. “Nullnetoheide on endiselt eesmärk ja me oleme pühendunud, et toetada liikmeid selles olulises töös,” lausus Birkinshaw, kuid märkis, et kulud võivad olla üüratud. Nimelt ainuüksi dilämmastikoksiide eemaldavad seadmed ühes krematooriumis võivad maksta ligikaudu 18–55 miljonit naela (u 22–55 miljonit eurot).

Briti valitsuse nüüdne initsiatiiv krematoorimide keelamise abil kliimaga võidelda on kenasti kooskõlas riigi tänase juhtkonna poliitilise kliimapöörde eesmärkide ja tegevustega. Näiteks oleme varem kirjutanud, kuidas Suurbritannia valitsus plaanib kehtestada nõuded, mis kohustavad kõigi uusehitiste katustele paigaldama päikesepaneele ning keelavad samal ajal gaasikütte. Samuti on kavas keelata miljonite korterite üürimine juhul, kui neid ei ole õigeks ajaks energiatõhusaks renoveeritud. Kõik sellised nõuded kergitavad ehitus- ja renoveerimiskulusid sadade tuhandete naelsterlingite võrra, mis mõistagi tuleb kodanike taskutest. Nüüd paistavad võimud eeldavat, et isegi lähedase pereliikme lahkumise korral võiks kodanikud kinni maksta matusebüroodelt nõutavad investeeringud. Kõike seda tehakse täies teadmises, et kliimapööre pigem võtab töökohti ehk kodanikelt sissetuleku kui ise asemele annab.