Ametlike andmete järgi viibib hotellides 36 000 varjupaigataotlejat ja erasektori üürikorterites umbes 71 000. Siseministeeriumi andmetel on riik varjupaigataotlejaid erasektori pindadele majutades raisanud miljardeid naelsterlingeid, kirjutab Daily Mail.
Riigikontrolli andmetel on ainuüksi Serco, Clearspringsi ja Mearsiga sõlmitud hotellide ja eramajade üürilepingute maksumus aastatega kolmekordistunud, jõudes 4,5 miljardilt naelalt 15,3 miljardile naelale (u 5,18 miljardilt eurolt 17,62 miljardile eurole). 2023. aasta tipphetkel oli riigis lausa 400 varjupaigahotelli, mille päevane maksumus oli 9 miljonit naelsterlingit (u 10,39 miljonit eurot). Uute pindade ehitamise ja renoveerimise plaaniga loodab Suurbritannia säästa maksumaksjate raha ja lõpuks asendada erapartnerite rolli süsteemis täielikult.
Valitsus on lubanud projekti jaoks eraldada 100 miljonit naela (u 115,45 miljonit eurot), millega loodab rajada 900 uut kodu. Projektis osalusest on huvitatud umbes 200 kohalikku omavalitsust ja 5 omavalitsust on programmis osaluse soovi kinnitanud: Brighton ja Hove, Hackney, Peterborough, Thanet ja Powys. Peale ehitamise ja renoveerimise võivad kohalikud omavalitsused kinnisvara ka osta, näiteks uusarendustes, kuhu on olnud keerukas omanikke leida. Soetatud kinnisvara üüriks kohalik omavalitsus siseministeeriumile tagasi ja lõpuks liidetakse sotsiaalpindade portfelliga.
Nüüdse plaani puhul eeldatakse aga arvestatavat rahva pahameelt, sest väga paljud kodanikud on sotsiaalkorteri ootenimekirjas. Mullu ootas sotsiaalkorterit märkimisväärsed 1,3 miljonit leibkonda. Seda on 3% rohkem kui 2023. aastal ja ühtlasi on tegemist suurima hulgaga 2014. aastast peale. Kuid hoolimata üha kasvavast nõudlusest, on riik hoopis vähendanud sotsiaalkorterite arvu: 2023.–2024. aastal lausa 20 560 korteri võrra, peamiselt ostueesõiguse müügi ja lammutamise tõttu. Seejuures on teateid, et Inglismaal müüakse 2025.–2026. aastal enam kui kaheksa korda rohkem sotsiaalkortereid, kui eelmisel perioodil ehitati.
Ühendkuningriigi valitsuse andmetel on 2021. aastast peale riigis varjupaika taotlenuid üle 400 000. Võrdluseks, aastatel 2011–2015 oli taotlejaid umbes 150 000. Tunamullu oli vajupaigataotlejaid 111 800, kellest 39% (43 600) saabus riiki väikese paadiga. Seaduslikult saabus riiki 47% (41 100) ning ligikaudu 15 000 saabus muul moel. Valitsus tõdeb, et kuigi saabujate hulk on kiiresti kasvanud, pole ebaseaduslike sisserännanute väljasaatmine sellega sammu pidanud. Valitsuse ametisse astumisest alates on väljasaatmiste arv ületanud 48 000. Mullu oktoobri seisuga oli 12 kuu vältel tagasi saadetud 36 600 isikut. Neist umbes 5400 olid välisriikide kodanikest õigusrikkujad.
Briti valitsusele on oma rahvast tarvis ainult arvete maksmiseks. Pikaajaliseks plaaniks see aga ei kõlba sest niisugusel viisil arvete maksjaid varsti enam ei jätku. Ega siin Eestiski midagi väga teistmoodi pole. Hinnatõusudega näljutatakse suur osa kohalikke surnuks või sunnitakse mujale õnne otsima minema. Jooksu panevad ka sisserändajad kui arvete maksjaid enam ei jätku ja elu liiga kallis on, neid ei seo ju selle maalapiga miski.